Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358.

Hagi aluseks olevad asjaolud Harju Maakohtu 22. jaanuari 2009. a. otsusega kuulutati välja P OÜ (pankrotis, registrikood XXX) pankrot. Pankrotimenetluse käigus esitas OÜ E oma nõude summas 134 500,00 krooni. Nõue rajaneb 19.09.2008. a. sõlmitud laenulepingul P OÜ (pankrotis) ja hageja vahel, mille alusel andis hageja laenu P OÜ-le summas 100 000,00 krooni. Krediiti ega kokkulepitud intressi P OÜ lepingus sätestatud tähtajaks tagastanud ei ole. Lisaks eelnimetatud nõudele esitas OÜ E kõrvalnõudena samast lepingust tulenevad intressinõude summas 2500,00 krooni ning viivisenõude summas 32 000,00 krooni. 19.06.2009. a. toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul esitas nimetatud nõudele täies ulatuses vastuväite BOÜ. Seoses vastuväite esitamisega jäi hageja nõue pankrotimenetluses tunnustamata. Menetluskulud, s.h hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250,00 krooni palub hageja välja mõista kostjalt. Menetluse käik maakohtus 21.07.2009. a. määrusega võttis Harju Maakohus OÜ E hagi OÜ B vastu nõude tunnustamiseks P OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 23.07.2009.a. TsMS § 323 alusel kätte toimetatud. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 100 lg 1 kohaselt kaitstakse pankrotimenetluses nõudeid võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmise koosolek). Vastavalt PankrS § 103 lg 2 loetakse esitatud nõue ja selle rahuldamisjärk tunnustatuks, kui sellele ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul vastuväitest loobub. Tulenevalt PankrS § 106 lg 1 kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud, otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laennusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 on erisätteks VÕS § 396 lg-le 1. Nimetatud sätte järgi on krediidilepinguks leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250,00 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulud summas 250,00 krooni.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.