Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

toimetada määrus kätte menetlusosalistele ning saata Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 29 lg 3, § 39 lg 1).

MENETLUSE KÄIK

10.06.2009 esitas juhatuse liige E. Eensaar kohtule OÜ Kullasadu Invest pankrotiavalduse (tlk 4). 22.07.2009 määrusega algatas kohus OÜ Kullasadu Invest pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi (tlk 26). 01.09.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande ning taotluse määrata oma tasu suuruseks 15 300 krooni ja hüvitada OÜ-le Õigusbüroo Faktootum kulud 3550 krooni (tlk 31-41, 141).

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku üldiseloomustus, tegutsemise aeg, andmed juhatuse ja osanike kohta Võlgnik asutati 09.02.1999, osakapitali suuruseks 40 000 krooni. Alates 03.03.2008 oli võlgniku ainuosanik AS Estiko. 19.12.2008 müüs AS Estiko oma 300 000 krooni suuruse osa AS-ile Kalev Meedia (praegu AS Via Concept, pankrotis), ostuhinna 6 960 000 krooni tasumise tähtpäev on 31.12.2009. Esimesel tegevusperioodil (asutamisest kuni 2004. a sügiseni) võlgnikul käive puudus, tegevus piirdus ühe 4 500 000 krooni suuruse laenu vahendamisega AS-ilt Estiko OÜ-le Marketron Konsultatsioonid ning ühes kohtuvaidluses osalemisega. Oletatavasti oli võlgniku funktsiooniks olla üksnes riskide maandaja. Püsiv maksejõuetus on seotud teise perioodi majandustegevuse ebaõnnestumisega. Teine tegevusperiood algas 2004. a ning on seotud raadiojaama arendamisega peamiselt 2003. a lõpus suletud Tartu Raadio endiste töötajate initsiatiivil. Võlgnik omandas 29.09.2004 viieks aastaks ringhäälinguloa Tartu maakonnas leviva raadioprogrammi tootmiseks ja edastamiseks, 2004. a novembris hankis AS Estiko võlgniku tarbeks raadioprogrammi tootmiseks vajaliku tehnika. 2006. a sai võlgnik ringhäälinguloa tegutsemiseks Pärnu piirkonnas. Alates 2006. a detsembrist tegutses raadiojaam nimetuse Sun FM all. Võlgnik edastas oma programmi Tartus ja Lõuna-Eestis sagedusel 101,2 MHz ning Pärnus ja selle ümbruses sagedusel 96,4 MHz. Võlgniku edastatav raadioprogramm oli eetris alates 17.12.2004 kuni 2009. a juuni keskpaigani. Kogu raadiojaama tegevusaja kestel oli võlgniku juhatajaks E. Eensaar. Töötajaid või käsunduslepingu alusel teenuse pakkujaid oli tavaliselt kokku 10–12. Esimese müügiarve väljastas võlgnik 27.12.2004 ja viimase müügiarve 19.06.2009. Võlgniku teist tegevusperioodi saab pidada täies ulatuses majanduslikult ebaedukaks. Võlgnik ei suutnud end kunagi ise majandada. 2009. a langes võlgniku käive drastiliselt. Võlgniku juhataja sõnul tuli ootamatusena, et pärast osa müüki 19.12.2008 lõpetas senine osanik ja ühtlasi suures mahus reklaami tellinud AS Estiko reklaami tellimise. Osaliselt võib langus olla seotud üldise ebasoodsa majandusolukorraga, mis vähendas ka reklaamituru mahtu. Osaliselt võis tegevust pärssida selgusetus ja peataolek, mis järgnes osaniku vahetumisele, samuti osaniku makseraskuste avalikuks tulekuga kaasnenud negatiivne info, mis puudutas ka võlgnikku. Võlgniku vara Raamatupidamisbilansi (22.07.2009 seis) kohaselt on võlgniku vara koosseis ja väärtus 115 862.69 krooni: raha ja pangakontod 14 101.76 krooni; nõuded ostjate vastu 56 319.60 2/4

krooni; arveldused aruandva isikuga -43.50 krooni; ettemaksed 11 502.83 krooni; materiaalne põhivara 33 982.00 krooni. Nõuded ostjate vastu ilmselt ei laeku täies ulatuses. Bilansis kajastatud debitoorsest võlast on 40 828 krooni tasaarvestatav, 2478 krooni võib pidada ebatõenäoliselt laekuvaks, 13 013 krooni sissenõudmine peaks olema võimalik. Ettemaksed ei ole tagasi nõutavad. Materiaalse põhivarana kajastab võlgnik peamiselt raadiojaama aparatuuri ja sisseseadet. Kuna võlgnikul on selle eest tasumata 441 732.32 krooni, ei ole kauba omandiõigus AS-ilt Estiko võlgnikule üle läinud. Võlgnikul on võlg ruumide üürileandjale AS-ile Tartu KEK, kes teatas 02.06.2009 VÕS § 305 - 307 sätestatud pandiõiguse teostamisest kõigi võlgniku ruumides olnud asjade, mh kliimaseadme York suhtes. Kokkuvõtvalt saab võlgniku vara väärtuseks pidada tema arvelduskontol oleva raha ja tulevikus loodetavasti laekuva debitoorse võla summat, mis kokku ei ole suurem kui 27 114.76 krooni. Võlgniku võlad Raamatupidamisbilansi (22.07.2009 seis) kohaselt on võlgnik võlad kokku 2 301 756.76 krooni: laenud 847 677.60 krooni; võlad hankijatele 951 493.78 krooni; võlad töövõtjatele 163 080.68 krooni; maksuvõlad 224 129.53 krooni; muud võlad 115 375.17 krooni. Hinnang võlgniku varalisele seisundile Võlgniku püsivat maksejõuetust kinnitavad järgmised asjaolud: 1) tegevus on lõppenud, samuti lõpeb lähiajal võlgnikule väljastatud ringhäälinguluba ning selle pikendamine on ebatõenäoline; 2) nii raadioprogrammi tootnud füüsilised isikud kui võlgnikku ruumide ja sisseseadega varustanud isikud on oma lepingud üles öelnud, tegevuseks vajalikud ruumid ja sisseseade ei ole enam võlgniku käsutuses; 3) ka võlgniku tegevusvaldkonnaga seotud muud lepingupartnerid ilmselt ei soovi võlgade tõttu võlgnikuga koostööd jätkata; 4) võlgnik ei ole kunagi suutnud end ise majandada, vaid on tegutsenud tänu kõrvalisele abile. Potentsiaalne kõrvalise abi andja (osanik) on ise pankrotis; 5) võlgniku netovara tase on palju madalam seaduses sätestatud miinimumtasemest ning ei ole teada kedagi, kes sooviks seda taastada; 6) nii osaühingu nõukogu kui juhataja on teinud avaldusi oma positsioonilt taandumiseks ehk senisel juhtkonnal puudub tahe võlgnikku edaspidi juhtida. Osanikul ilmselt ei ole lihtne leida isikut, kes sooviks asuda senise juhtkonna asemele. Arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu. Võlgnik pidanuks pankrotiavalduse esitama varem, kuid viivitamine ei muutnud võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku juhtimisel on tehtud vigu, kuid neid saab peamiselt seostada suutmatusega võtta kiiret otsustamist vajavates olukordades kiirelt vastu ratsionaalseid otsuseid. Võlgnikule sai saatuslikuks see, et raadiojaama loomisest alates on selles levinud mõtteviis, et tegemist on toreda ettevõtmisega, mille tulude puudujäägi katavad vajadusel toetajad. Võlgniku raadioprogrammi loojad võivad olla head raadiotöötajad, kuid ettevõttes oli puudu ratsionaalse majandamise oskusest. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on suutmatus saavutada meediaturul niisugust positsiooni, et reklaamimüügi tulu katnuks raadioprogrammi tootmise kulud. Isegi kui võlgniku tuntus ja programmi kvaliteet aastatega paranes, ei toonud see kaasa tulude kasvu. Maksejõuetust saab pidada püsivaks ja paratamatuks alates hetkest, kui ilmnes, et võlgniku osanik ei ole võimeline majandama iseennastki, rääkimata soetatud ettevõtte arendamisest. Arvamus pankroti väljakuulutamise otstarbekuse kohta, sealhulgas selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Olemasoleva raha ja võib-olla edaspidi deebitoridelt laekuva summa arvel saab eeldatavalt katta ajutise pankrotimenetluse kulusid. Puudub vara, mille arvel saaks katta pankroti väljakuulutamisele järgneva menetluse kulud ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutisele haldurile ei ole teada viise, kuidas suurendada pankrotivara niivõrd, et pankroti väljakuulutamisel oleks võlausaldajate vaatepunktist mingi mõte. Olulise osa (umbes 74,6%) kõigist nõuetest moodustavad võlgniku endiste ja praeguste lähikondsete nõuded. Kahtlemata 3/4

ei paigutanud keegi võlgniku ettevõttesse raha eesmärgiga seda kaotada, kuid kui lähikondsed ise ei suutnud oma investeeritud raha päästa, on ka pankrotihalduril raske neid aidata. On küllalt alust lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

KOHTUISTUNG

Juhatuse liige E. Eensaar oli ajutise halduri aruandega nõus, samuti oli ta nõus halduri tasu ja kulutuste suurusega ning enda määramisega dokumentide hoidjaks. Ajutine haldur seletas, et kuritahtlikku kulutamist ei ole olnud, võlgnik ei tulnud lihtsalt toime. Võlgnikule kuuluval sageduse loal ei ole erilist väärtust, sest selle kestvus on lühike ja raadiojaam ei ole täitnud tingimust hoida programm eetris. Osaniku esindaja I. Lepsoo seletas, et osanik on püüdnud kahel korral raadiojaama alghinnata müüa, kuid see on ebaõnnestunud. Sagedusluba ei pikendatud, sest lepingut on rikutud. Kui sagedus pannakse kinni, ei ole raadiojaamal mõtet.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Toimiku materjalidest nähtuvalt on OÜ Kullasadu Invest kohustused 122 301 756.76 krooni ning vara tegelik väärtus maksimaalselt 27 114.76 krooni (arvelduskontol oleva raha ja tulevikus loodetavasti laekuv debitoorne võlg). Varast saab katta ajutise pankrotimenetluse kulud, kuid pankrotimenetluse kulude katteks vara ei jätku. Vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalusi ning nõudeid kolmandate isikute vastu ei esine. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Kullasadu Invest pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse põhjuseks võib pidada suutmatust saavutada meediaturul niisugust positsiooni, et reklaamimüügi tulu katnuks raadioprogrammi tootmise kulud. Kuriteo tunnustega tegusid ega raskeid juhtimisvigu tuvastatud ei ole. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril E. Vallandil likvideerida OÜ Kullasadu Invest kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ Kullasadu Invest registrist kustutamist tuleb E. Vallandi vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Kullasadu Invest dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele E. Eensaarele, kes kinnitas kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks. Ajutise halduri tasu suuruse ja hüvitatavate kulutuste määramisel lähtub kohus PankrS § 23 lg-st 1, 2 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” §-st 1, §-st 2, §-st 6 ja §-st 7. Arvestades ülesannete täitmisele kulunud aega, ülesannete mahtu ja keerukust, E. Vallandi kutseoskusi ning tehtud kulutusi, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. Tasu 15 300 krooni ja kulutused 3550 krooni tuleb maksta võlgniku arvelt, kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.