Võlaõigus › Võõrandamislepingud

registriosa xxxxxxx (asukohaga : xxxxxxxxxxxxxxxx) müügilepingu sõlmimise kohta xxxxxxxxxx (xxxxxxxx).

Tasaarvestuse tulemusena ei ole pooltel vastastikuseid rahalisi nõudeid.

ASJAOLUD

Menetluse käik 02.07.2008.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud OÜ X hagi OÜ Y vastu, milles hageja nõuab 09.05.2006.a. sõlmitud ostu-müügilepingu alusel üle antud vara (käsitahutud ümarpalk materjal – majadetailid) tagastamist /tl.1-5/.

Eelistungitel selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kostja on eelistungil möönnud hageja nõude osalist põhjendatust ja pooled on avaldanud valmisolekut lahendada õigusvaidlus kokkuleppe teel. Poolte taotlus 10.09.2009.a. on kohtule laekunud poolte vahel 08.09.2009.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud hageja poolt nõutava ja kostja poolt teostamisele kuuluvates toimingutes (vara tagastamistoimingud), nende tingimustes ja tähtaegades ning ka pooltevahelistes võlaõiguslikes kokkulepetes (nõuete loovutamised, tasaarvestused jms.); samuti selles, et asja menetluses kantud menetluskulu jääb kulutuse kandnud poole enda kanda. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled kinnitavad enda teadlikkust kompromissilepingu kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas. Lisaks on hageja esitanud taotluse, et asja menetluse lõpetamise korral tagastataks hagejale 1⁄2 riigilõivust s.o. 3 500 krooni /tl.185-187/.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kompromissi kinnitamine 12.05.2009.a. toimunud eelistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust /tl.164-165/. Kostja on eelistungil möönnud hageja nõude osalist põhjendatust ja pooled on avaldanud valmisolekut lahendada õigusvaidlus kokkuleppe teel. Pooled on 10.09.2009.a. kohtule esitanud 08.09.2009.a. sõlmitud kompromissilepingu, milles pooled on kokku leppinud hageja poolt nõutava ja kostja poolt teostamisele kuuluvates toimingutes (vara tagastamistoimingud), nende tingimustes ja tähtaegades ning ka pooltevahelistes võlaõiguslikes kokkulepetes (nõuete loovutamised, tasaarvestused jms.); samuti menetluskulude jaotuses. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe

tingimuste tingimusi.

formuleeringut,

muutmata

seejuures

kompromissilepingu

sisulisi

Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kompromissilepingus on pooled kinnitanud enda teadlikkust kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning nõustunud taotluse läbivaatamise-lahendamisega kirjalikus menetluses. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Menetluskulud TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §174’ võimaldab asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu määrata kohtulahendis kindlaks lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Hageja on kohtule esitanud taotluse riigilõivu osaliseks (1/2 ulatuses) tagastamiseks. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 7 000 krooni /tl.27,180/, millest 1⁄2 moodustab 3 500 krooni. Seega tuleb hagejale tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool summat s.o. 3 500 krooni. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et ei soovi oma menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt. Seega tuleb poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebe kord ja tähtaeg TsMS §632 lg.2 annab pooltele õiguse taotleda apellatsioonitähtaja lühendamist või pikendamist. TsMS §661 lg.1 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kompromissilepingus on pooled kohtule avaldanud, et soovivad lühendada apellatsioonitähtaega 5 päevani. Seega määrab kohus kohtulahendi peale esitatava kaebe tähtajaks 5 päeva arvates lahendi kättetoimetamisest.

A.Kaldma kohtunik 10.09.2009.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.