Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-09-17087 arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik AH(hageja) esitas 20.04.2009.a Tartu Maakohtule hagi K Š `i (kostja) vastu kahju hüvitamise summas 28 980 krooni nõudes. Tartu Maakohus 18.05.2009 määrusega andis asja menetlemiseks kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt kostja võttis 05.05.2007 hageja käekotist mobiiltelefoni Nokia 8800, väärtusega 10 980 krooni, ning hageja pangakaardi koos PIN-koodidega. Kasutades hageja pangakaarte, varastas kostja pangaautomaadi kaudu hageja pangakontolt sularaha summas 18 000 krooni. Kostja on tekitanud hagejale varalist kahju kokku summas 28 980 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista (03.12.2008 kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-08-8701). Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättetoimetamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 12.08.2009. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt varalist kahju summas 28 980 krooni. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, § 132 ning § 1043 alusel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on

2-09-17087 esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista hagiavalduse esitamisel osaliselt tasutud riigilõivu summas 3 000 krooni. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 3 000 krooni. TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Kuna kohus võimaldas hagejal 03.06.2009 määrusega tasuda riigilõiv 6 000 krooni ositi kahe osamaksena, millest viimase osamakse summas 3 000 krooni tasumise tähtajaks on 18.09.2009, tuleb veel tasumata riigilõiv summas 3 000 krooni pärast käesoleva kohtulahendi jõustumist kostjalt riigi kasuks välja mõista. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.