Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks

Ajutise pankrotihalduri arvamus ML l on teadaolevalt järgmine vara: 1) 1/2 kaasomandist XXXmõttelisele osale kinnistust registriosa nr XXX(asukoht XXX, katastritunnus XXX, sihtotstarve – elamumaa, suurusega 834 m2) ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korterimandi reaalosaks ning reaalosana korterist nr 6, üldpinnaga 63,5 m2. 2) arvelduskontol XXXXXXXXXXXXX AS’s SEB Pank 0,00 krooni; 3) arvelduskontol XXXXXXXXXXXXXX AS’s Swedbank 47,17 krooni; 4) väärtpaberikontol XXXXXXXXXXXXX AS’s Swedbank 283,401 tk Swedbank Pension FND V3 osakut hinnaga 12,0184 krooni, st. kokku 3 406,03 krooni; 5) arvelduskontol XXXXXXXXXXXXXDanske Bank AS Eesti filiaalis 6 720,42 krooni – kuna nimetatud summa näol on ML’u laste RO ja AKO kasuks riigi poolt makstud toitjakaotuspensioniga ning tegemist ei ole ML sissetulekuga, millele saaks kohaldada aresti, ei ole kõnealuse summaga võimalik ML pankrotimenetluse läbiviimisel arvestada. 6) muu materiaalne vara: a) diivan – orienteeruva väärtusega 1 500,00 krooni; b) magamistoa riidekapp – orienteeruva väärtusega 1 500,00 krooni; c) sepistatud raamiga 3 kõrget tooli ja laud – orienteeruva väärtusega kokku 1 500,00 krooni; d) televiisor Sharp – orienteeruva väärtusega 500,00 krooni; Seega hindab ajutine haldur võlgnikule kuuluvale vara väärtuseks seisuga 11.06.2009. mitte oluliselt enam kui 400 000,- krooni (pigem võib vara väärtus osutuda väiksemaks seoses raskustega kinnisasja realiseerimisel). Võlgnik töötab käesoleval ajal vastavalt 28.04.2008. sõlmitud töölepingule ASH täistööajaga baaridaami ametikohal tunnipalga määraga 40,00 krooni tunnis (st. minimaalselt brutosummas 6 560,00 kr/kuus ehk netosummas ca 5 510,- krooni). Arvestades, et isikul on kaks alaealist last, saab täitemenetluses pöörata sissenõudeid ML sissetuleku osale, mis ületab 7 250,- krooni. Kuna isik töötab kõnealusest summast väiksema

palga eest ja võimalikke lisatasusid ei ole võimalik täpsemalt prognoosida, siis on ilmne, et pankrotivara suurendamise allikana ei saa isiku palgatuluga eriti arvestada. ML on kaks alaealist last, mistõttu laekub tema arvele igakuiselt lastetoetused summas 600,krooni. Seoses MO surmaga laekub ML arvele igakuiselt RO ja AKO kasuks riiklikult makstavad toitjakaotuspensionid summas 3 066,- krooni. Kuna nimetatud laekumistele ei ole täitemenetluse seadustiku § 131 kohaselt võimalik sissenõudeid pöörata, siis ei saa nendega pankrotivara suurendamise allikana arvestada. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad ML’u kohustused on järgmised: 1) võlg SEB Pank AS vähemalt summas 1 572 035,81 krooni (MO, ML ja AS SEB Pank vahel 05.12.2006. sõlmitud laenulepingu XXX alusel laenu põhivõlg summas 89 052,27 EUR’i ehk 1 393 365,25 krooni; intressivõlg summas 2 420,73 EUR’i ehk 37 876,19 krooni; viivise võlg summas 8 998,40 EUR’i ehk 140 794,37 krooni. ML ja MO olid tehingus kaaslaenajad ning laenatud rahaliste vahenditega soetatud korteriomandile aadressil XXX seati ühishüpoteek AS SEB Pank kasuks. Seoses MO surmaga on AS SEB Pank pööranud kogu võla sundtäitmiseks ML’u vastu); 2) võlg Swedbank AS’le vähemalt summas 3 102,12 krooni (ML’u ja AS Swedbank vahel 13.06.2007. sõlmitud krediitkaardilepingu XXX alusel laenu põhivõlg summas 3 088,19 krooni ja intressivõlg summas 13,93 krooni. 3) võlg kohtutäitur K Põlts’ile summas 140 157,00 krooni (15.04.2008. SEB Pank AS’i avalduse alusel algatatud täiteasjas nr 025/2008/2555 täitemenetluse algatamise tasu, täitekulud ja kohtutäituri põhitasu) Eeltoodut arvestades on ajutisele haldurile teadaolevad võlgniku võlad, mille tasumise tähtaeg on saabunud, kokku vähemalt 1 715 294,93 krooni. Võlakohustused kasvavad iga päevaga seoses tähtajaks tasumata võlgadelt arvestatavate viivitusintressidega. Analüüsides kõiki asjas kogutud materjale olen seisukohal, et võlgnik - ML on maksejõuetu. Võlgniku teadaolevad sissetulekud koosnevad ainult ametlikust palgatulust (vähemalt 6 560,krooni brutos) kuus ja lastele mõeldud riiklikest toetustest (3 666,- krooni). Muud tulud (näit. äritegevusest, renditulud jms.) isikul puuduvad. Samuti puudub teadaolev kiirelt realiseeritav materiaalne vara. Võlgniku sissetulekud katavad hetkel napilt ära tema miinimumvajadused. Teadaolevate võlgade rahuldamise katteks ei ole sissetulekute arvelt võimalik märkimisväärseid kinnipidamisi teha. Seega on täna ainukeseks võlausaldajate nõuete rahuldamise katteks rahaliste vahendite saamise arvestatavaks allikaks võlgnikule kuuluva 1⁄2 osa kinnisasja müümine. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduste juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandes tooduga ning halduri poolt taotletud tasuga. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada MLu pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus K Mitti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara ca 400 000 krooni väärtuses, võlgniku kohustuste mahuks on 1 715 294.93 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei

suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutine haldur on tuvastanud, et ML’u alaline maksejõuetus on kujunenud välja hiljemalt 2009. aasta alguseks. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on asjaolu, et isik ei hinnanud piisavalt põhjalikult vabaabielulisest suhtest tulenevaid riske, samuti ei näinud ta AS’ga SEB Pank 2006. aastal kaaslaenajana laenulepingu sõlmimisel ette neid negatiivseid tagajärgi, mis talle kaasnevad juhul kui perekonna sissetulekud järsult kahanevad. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku maksejõuetuse kujunemisega seoses süüteo tunnustega tegusid. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur K Mitt on esitanud tasunõude summas 8 500 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 8 500 krooni (lisandub sotsiaalmaks) ning tehtud vajalike kulutuste katteks 4 432.54 krooni (sisaldab käibemaksu). Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 1 punkti 6 kohaselt kohus võib hüvitatavad kulutused määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.