2-09-7564
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
4. september 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-7564
Tsiviilasi
ELIAktsiaseltsi hagi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 007,50 krooni
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine -
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
ET
vastu
3 007,50
krooni
hageja: ELIAktsiaselts (registrikood XXX; asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja: August K (postiaadress XXX) kostja: ET (XXX; elukoht XXX)
1. september 2009.a, kirjalik menetlus
Asja läbivaatamise kuupäev
Osamakse summa 652,50 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni
01.11.2009.a 01.12.2009.a 03.01.2010.a
500 krooni 500 krooni 500 krooni
ELIAktsiaselts esitas 23.02.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ET vastu 9 534 krooni nõudes. Seoses ET poolt makseettepanekule vastuväite esitamisega, lõpetas Pärnu Maakohus 17.04.2009.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.04.2009.a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 3 007,50 krooni väljamõistmiseks. Kohtule on edastatud kompromissleping, mis on digitaalallkirjastatud hageja esindaja poolt 24.07.2009.a ning kostja poolt 16.06.2009.a. Kompromisslepingus lepivad pooled kokku lühendada edasikaebeõigust kompromissi kinnitavale kohtumäärusele kuni ühe päevani. Pooled paluvad lõpetada menetluse kohtumäärusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 431 järgi. Pooled kinnitavad, et neile on teada menetluse lõpetamise tagajärjed TsMS § 432 järgi. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 palub hageja kohtul poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 575 krooni, tagastamist.
2-09-7564 TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 23.02.2009.a (viitenumber 2900072369) ja 28.04.2009.a (viitenumber 2900072123) arvelduskontolt AS-is SEB Pank Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 1 150 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 575 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole AS-is SEB Pank. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma hagejale tasutud riigilõivu 50% ulatuses ehk summas 575 krooni.
TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.