Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni ja postikulu 28,64 krooni (kakskümmend kaheksa krooni ja 64 senti) ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 3. septembril 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 1 000 (üks tuhat) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danse Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

31.12.2008.a saabus Harju Maakohtusse Aktsiaseltsi Hansapank (uus ärinimi Swedbank AS) hagi EETKvastu, milles palutakse kostjalt välja mõista võlgnevus 2 459,47 krooni ning viivis protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 1 835,54 krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kõik menetluskulud (s.h maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ja postikulu summas 278,68 krooni, hagimenetluse riigilõiv ning hageja esinduskulu) palutakse jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC SR. Krediitkaardi (edaspidi kaart) krediidilimiidiga 5 000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga . Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 1 835,54 krooni väärtuses. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja ütles lepingu ühepoolselt üles 19.03.2008.a. Seisuga 29.12.2008.a moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 2 459,47 krooni, millest põhiosa 1 835,54 krooni, intress 261,78 krooni ja viivis 362,15 krooni. Koguvõlgnevusele lisanduvad hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulud, s.o riigilõiv 250 krooni ja postikulu 28,64 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määruse aadressile XXX ning kohustas kostjat kooskõlas TsMS § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja keeldus 29.05.2009.a hagimaterjalide vastuvõtmisest. Juhindudes TsMS §-st 325, loeb kohus hagimaterjalid kostjale kätte toimetatuks 29.05.2009.a.

2-08-91985 16.02.2009.a esitas hageja kohtule avalduse, milles taotleb kohtuotsuses menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ning esitab menetluskulude nimekirja: riigilõiv 250 krooni hagiavalduse esitamise eest, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni ja hageja esindaja kulud 826 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Käesolevas asjas on hageja palunud kohtul jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad menetluskulud tasutud riigilõivudest kokku summas 500 krooni, postikulust 28,64 krooni ja lepingulise esindaja kuludest 826 krooni (koos käibemaksuga). Seoses hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamisega selgitab kohus järgmist. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 2 hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Kuna hageja lepinguline esindaja on Swedbank AS jurist ning ta ei taotle sõidukulude hüvitamist, ei kuulu hageja taotletud kulud (s.o kohtuasja materjalidega tutvumine

ja hagiavalduse koostamine ning menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja kohtule esitamine) hüvitamisele. Eeltoodust lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja postikulu 28,64 krooni ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.