Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Triin Tensing (hageja) sõlmis 2007. aasta juulis OÜ-ga Tipe (kostja) töövõtulepingu sõiduki Audi 100 Avant (reg nr XXX XXX ) remontimiseks. 21.01.2008. a teostatud remondi käigus remonditi plokikaas ning vahetati gaasijaotusajami hammasrihm, rihmapinguti, kõrgsurvepumba hammasrihm, veepump, plokikaane tihend, väntvõlli esimese ja tagumise otsa tihend, hooratas ja mootori- ning käigukasti õli. Remondi läbiviimiseks ostis hageja OÜ-st Marepleks varuosasid kokku summas 6 708,65 krooni ja remondi teostamise eest maksis hageja kostjale 3 660 krooni. Peale remonti käivitus hageja auto raskemalt, suurenes kütusekulu, ei olnud tõmmet ja puudus erksus. 27.02.2008. a kostus mootori käivitamisel mõne sekundi möödudes kõrvaline heli ja mootor jäi seisma. Hageja viis samal päeval auto kostja juurde uue remondi teostamiseks. 11.03.2008. a koostati Aasta Auto Pluss AS-i ja ekspert-autoinsener Ants Palmi poolt spetsialisti arvamus, mille kohaselt oli mootori vigastuse tõenäoliseks tekkepõhjuseks väntvõlli esiotsa hammasrihmaratta kinnituspoldi ebapiisav pingutusmoment. 14.04.2008. a vastuses pretensioonile keeldus kostja uue remondi teostamisest põhjusel, et tema poole pöörduti alles 03.03.2008. a, mis on rohkem kui kuu aega peale remonti, mistõttu saab järeldada, et remondijärgselt oli auto sõidukorras ning mootor ei saanud puruneda hammasrihmaratta kinnituspoldi lahtioleku tõttu, kuna sellisel juhul pidanuks mootor purunema vahetult peale auto kasutusele võttu. Peale kostjalt vastuse saamist pöördus hageja Aasta Auto AS-i poole, kus lasi teostada autole vajalikud remonttööd ja 21.05.2008. a tasus tehtud töö eest 28 218 krooni. Hageja kandis kulusid seoses auto transpordiga Rõngust kostja asukohast Aasta Auto AS remonditöökotta, tasudes OÜ-le Sandtrants 1 420 krooni. Hageja nõuab kostjalt sõiduauto remondiga seotud kulude hüvitamist kogusummas 29 638 krooni (28 218 + 1 420) ja kahju hüvitamist kogusummas 10 368,65 krooni (6 708,65 + 3 660), kokku seega 40 006,65 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tl 23-24) Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet. Vastuse kohaselt on tõendamata hagis esitatud väide, et kostja töökojas teostatud remondi käigus jäi väntvõlli esiotsa hammasrihmaratta kinnituspolt piisavalt kinnitamata, mille tulemusena hagejal automootor purunes. Remont teostati 21.01.2008. a, kuid pretensiooniga pöörduti kostja poole alles 03.03.2008. a. Nimetatust nähtub, et auto oli sõidukorras enam kui kuu aega, millest saab järeldada, et auto mootor ei saanud puruneda hagis väidetud põhjusel, sest kõnealusel tingimusel oleks mootori purunemine pidanud toimuma vahetult peale auto taaskasutama asumist. Remontimise käigus täitis kostja kõik temapoolsed kohustused – vahetas varuosad, mida hageja vajalikuks pidas ja soovis. Kuna remont pidi toimuma hageja soovil võimalikult odavalt ja juba eelnevalt kasutatud varuosadega, võttis hageja sellega endale teatud riski auto edaspidise purunemise osas. Kostja viitab ka asjaolule, et auto mootorit oli eelnevalt korduvalt parandatud, mistõttu polnud ka reaalselt võimalik töökojapoolse garantii andmine peale remondi teostamist. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUISTUNG (tl 40, 50-52) Hageja lepingulise esindaja, advokaat Marko Paabumets’a, selgituse kohaselt korrigeerib hageja oma nõuet ja palub hagi rahuldada 36 789,30 krooni ulatuses. Hageja vähendab oma nõuet OÜst Marepleks ostetud veepumba, kaitsekummi, radiaatori hermeetiku, rihmakatte ja generaatori rihmapinguti võrra, s.o 3 217,35 krooni. Muud kuluartiklid vähendamisele ei kuulu. Remonttööd Aasta Auto AS-is teostati vastavalt nõuetele. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Aasta Auto AS remondi käik ei oleks kuidagi olnud nõutav vastavalt esitatud arvele. Tunnistaja S.S. väljendas kohtus, et mootori remont esindusfirmades on rangelt seotud remondimetoodikaga, millest kõrvalekaldumised ei ole võimalikud, vastasel juhul jääb kliendile lubatud kvaliteet tagamata. Hageja on tõendanud nii kulude kui kahju tekkimise. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja, Triin Tensing’u, vande all antud seletuse kohaselt on auto toodud Rootsist. Mingi aeg sai sellega sõita, aga siis läks mootor katki ja selle remondiks pöördus hageja kostja poole. Kostja ütles hagejale, millised osad on vaja tuua. Hageja ostis need ning andis kostja kätte. Kui hageja auto kätte sai, pani ta paagi täis. Auto sai võetud Eestis arvele ning läbiti tehniline ülevaatus. Autoga sai

hageja sõita kuu aega. Päris tühjaks ta selle ajaga paaki ei sõitnudki. Autoga jäädi Otepääle, sest auto all oli mingi asi hakanud ringi käima nagu kohviveski. Autot uuesti kostja juurde tuues ütles kostja, et nende süü, et nad parandavad ära. Kostja tahtis autole kasutatud mootori peale panna, kuid hageja ei nõustunud ilma kontrollimata mootorit peale panema. Kui kostja võttis mootori lahti, siis ta ütles, et see ei ole nende süü. Hageja pöördus eksperdi poole nõu saamiseks. S.S. ja Ants Palm tulid kostja töökotta. Seal oli töömees ja kostja seaduslik esindaja tuli ka hiljem kohale. S.S. küsis töömehelt näha tööriista, millega polte kinni keeratakse. Töömees vastas, et keeratakse sellega, millega rattaidki keeratakse, et teist neil ei ole. Ülevaatuse kohta koostati ekspertarvamus, kuid kostja sellega ei nõustunud. Auto tehti korda Tauf Autos ja sõidab siiani. Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Mart Sikut’i, selgituse kohaselt jääb kostja oma kirjalike seisukohtade juurde ja vaidleb hagile vastu. Et hageja oma nõuet vähendas, siis see on teretulnud, kuid kostja leiab, et hagi tervikuna ei kuulu rahuldamisele. Auto mootor küll purunes, kuid selgusetu on, mille tagajärjel. Tegemist on 14 aastat vana autoga. 11.03.2008. a antud spetsialisti arvamus on oletuslikku laadi. Et puudus vastav seade ja polt keerati kinni teise vahendiga, siis antu ei anna põhjust väita, et kostja oleks käitunud süüliselt. Puudub põhjuslik seos kostja teo ja saabunud tagajärje vahel. Tunnistaja E.S. on rõhutanud, et kostja poole pöörduti seetõttu, et saada auto võimalikult odavalt remonditud. Selle sõiduki turuhind on käesoleval ajal alla hagihinna. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja seadusliku esindaja, Kaido Soo, vande all antud seletuse kohaselt pöördus 2007. aasta sügisel tema poole E.S. . Esialgsel vaatusel selgus, et autol oli purunenud hammasrihm. E.S. palus kostjal auto korda teha võimalikult odavalt, sest eesmärk oli see edasi müüa. Paluti vahetada detailid, mis olid katki ja purunenud. Kuna vana polt oli kasutamiskõlbulik, kasutati seda. E.S. tõi kostja antud nimekirja alusel ise varuosad, mis kostja autole paigaldas. Kui auto remonditud sai, pandi kostja töökoja juures autole Eesti numbrid külge ja mindi ülevaatusele. E.S. e sõnade kohaselt läks ülevaatus ladusalt. Tagasi toodi auto 2008. a märtsis. Kostja pakkus asendusmootorit, aga E.S. ütles, et mootor tuleb korda teha, siis nad võivad asendada. Remont oleks kalliks läinud ja sellest kostja keeldus. Kui eksperdid kohal käisid, siis jõudis kostja töökoja juurde hiljem, kui auto kapoti alla oli juba ära vaadatud. Töömehelt küsiti selle võtme kohta, millega polte kinni keeratakse. Seda kasutatakse vabrikus, et poldid saaks pingesse. Kostjal sellist võtit ei ole. Vana polt keeratakse tagasi keermeliimiga. Keeratakse padruni ja torujupi abil ning tunde järgi. Kostja nägi, mis auto all oli toimunud. Hiljem nägi, et üleval oli nukkvõll kolmeks osaks ja siis kostja uskus, et nemad pole süüdi. Tunnistaja, S.S. ’i, ütluste kohaselt pöördus hageja koos E.S. ega tema kui spetsialisti poole. Hageja autot oli remonditud OÜ-s Tipe. Sõita saadi kuu aega ja siis auto purunes. Tunnistaja sõitis koos Ants Palmiga kostja töökotta. Auto mootor oli osaliselt lahti võetud. Avastati koht, kus olid hõõrdumise jäljed. Väntvõlli esiots ja esiotsa hammasrihmaratas olid hõõrdunud ning kiil oli murdunud. Klapikambri kaan oli eemaldatud ja nukkvõll oli purunenud tükkideks. Tagajärjeks oli klappide purunemine ja hüdrotõukurite kahjustamine. Remondimehele esitati küsimusi remondi kohta. Tehase poolt etteantud eeskirjade kohaselt tuleb esiotsa hammasrihmaratta vahetamisel polt asendada. Kasutama peab uut polti ja keerata tuleb dünamomeetrilise võtmega. Kui on hammasrihma vahetus, siis koos sellega on ettenähtud ka rullikute vahetamine. Hammasrihm on mootori tähtsamaid sõlmi, mis tagab mootori töö. Kostja kasutas vana polti. Remontija väitis, et polti pingutati õhusurve mutrikeerajaga, millel on pingutusmoment määramata. Tunnistaja arvab, et vana poldi ja vale võtme kasutamine põhjustas mootori purunemise. Tunnistaja, E.S. ’e, ütluste kohaselt on tegemist 1993. aastal valmistatud autoga. Autol kiilus rihma kinni ja tõmbas klapid pahupidi. Tunnistaja soov oli auto soodsalt korda saada, et mitte maksta kallist tööraha. Selleks viidi auto kostja juurde remonti. Saadi kokkuleppele remondirahas 6 000 krooni. Algul oli plaan auto maha müüa, aga pärast enam müüa ei soovitud. Tunnistaja ise tõi remondi tarbeks poest osad, mis kostja ütles ja mida vaja oli. Remont kestis mitu kuud. Kui auto korda saadi, tegi tunnistaja ülevaatuse ära. Puudused hakkasid ilmnema kolmandal nädalal peale remonti. Tunnistaja helistas kostjale, et auto hilineb käima, et süütenurk on vale. Autoga sai sõita kuu aega, kuskil 700 km, siis läks uuesti katki. Tunnistaja ise oli sel ajal Leedus ja käskis

elukaaslasel (hagejal) auto töökotta tagasi viia. Kui tunnistaja tagasi jõudis, ütles kostja talle, et see on nende viga ja autole lubati asendusmootor peale panna, kuid seda ei leitud. Kui tunnistaja palus mootori korda teha, siis sellest keelduti. Tunnistaja läks Aasta Auto AS-i spetsialisti juurde, kes võttis kaasa eksperdi ja nad mõlemad tulid kostja töökotta autot üle vaatama. Tänu sellele, et polti ei keeratud kõvasti kinni, läks mootor katki. Remondimees tunnistas eksperdile, et remontimise käigus uut polti ei pandud ja polt keerati kinni suruõhuvõtmega. Õiget võtit poldi keeramiseks kostjal ei olnud.

KOHTU SEISUKOHT

Asja materjalidest nähtuvalt oli poolte vahel sõlmitud suuline tarbijatöövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lõike 4 mõttes hagejale teenuse osutamiseks – tema sõiduauto remontimiseks. VÕS § 635 lõike 4 kohaselt tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Hageja on esitanud kohtule lepingutingimustele mittevastanud asja parandamisest tekkinud kulude hüvitamise ja kahju hüvitamise nõude. VÕS § 641 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt peab töövõtja poolt tehtud töö vastama lepingutingimustele ehk asi peab olema vaba puudustest, mis vähendavad selle kasutusväärtust, sealhulgas peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Sama paragrahvi lõikes 2 on määratud tingimused, mille esinemisel ei vasta tehtud töö lepingutingimustele. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist (VÕS § 641 lõige 2 punkt 5). On ilmselge, et hageja soovis remondijärgselt saada sõidukorras autot ja et hagejal olid kostja kui asjatundja poolt tehtava töö omaduste ning kvaliteedi suhtes põhjendatud ootused. Siinjuures ei oma tähtsust asjaolu, et hageja soovis auto remondile teha võimalikult vähe kulutusi, kuna eesmärk oli auto edasi müüa. Kostja on ise nõustunud kokkulepitud tasu (tööraha) eest täitma oma lepingulisi kohustusi hea ja asjatundliku töövõtja hoolsusega. Samuti ei oma asjas tähtsust, et varuosad muretses hageja. Töövõtjal tuli kontrollida, kas tellija toodud varuosad olid sobivad (ilma puudusteta) tema poolt võlgnetavale tööle ega ohusta töösoorituse tulemit. Vaidlust ei ole selles, et hageja auto mootori remont lõppes 21.01.2008. a ja et mootor purunes 27.02.2008. a. Spetsialisti arvamuse kohaselt (tl 14) oli mootoril purunenud nukkvõll, klapid ja väntvõlli esiotsa hammasrihmaratas. Silmaga nähtavaid vigastusi rohkem ei olnud. Väntvõlli esimest hammasrihmaratast ja väntvõlli uurides olid näha nende vahelised hõõrdumise jäljed. Väntvõlli esiotsa hammasrihmarattal oli murdunud kiil. Mootori vigastuste tõenäoliseks tekkepõhjuseks on Ants Palm ja S.S. pidanud väntvõlli esiotsa hammasrihmaratta kinnituspoldi ebapiisavat pingutusmomenti. S.S. on 06.08.2009. a toimunud kohtuistungil kuulatud üle ka tunnistajana. Tunnistaja ütluste kohaselt (tl 51-51 pöördel) tuleb tehase poolt etteantud eeskirjade järgi hammasrihmaratta vahetamisel kasutada uut polti ja selle keeramiseks spetsiaalset võtit. Kostja remondimees kinnitas tunnistajale, et kasutati vana polti, mida pingutati õhusurve mutrikeerajaga, mille pingutusmoment on määramata. Sama kinnitas vande all kostja seaduslik esindaja Kaido Soo (tl 50 pöördel - 51), et kostjal spetsiaalset võtit ei ole ning et vana polt keerati tagasi keermeliimiga ning padruni ja torujupi abil ning tunde järgi. Seega on asjas tuvastatud, et kostja poolt tehtud töö ei ole tehtud seda liiki tööle omase kvaliteediga ehk töö ei vasta lepingutingimustele. Kostja ei ole tõendanud, et mootor muutus kasutuskõlbmatuks hagejast tulenevate asjaolude tõttu. Kostja vastutust töö lepingutingimustele mittevastavuse eest tuleb hinnata VÕS § 642 lõike 1 teise lause alusel, mille kohaselt tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Hageja sai oma auto töökojast kätte 21.01.2008. a. Tulenevalt VÕS § 642 lõikest 2 vastutab tarbijatöövõtu puhul töövõtja töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Lepingutingimustele mittevastavus ilmnes 27.02.2008. a, seega kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast, mistõttu saab eeldada lepingutingimustele mittevastavuse olemasolu töö üleandmise ajal ja jaatada töövõtja vastutust töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kohus leiab, et antud vaidluses ei ole selline eeldus vastuolus töö või puuduse olemusega. Ainuüksi asjaolust, et 21.01.2008. a läbiti autoga edukalt tehniline ülevaatus, ei saa järeldada, et auto mootor ei saanud puruneda spetsialisti arvamuses toodud põhjusel. Kohus märgib, et asja üleandmise hetkel ei pea lepingutingimustele mittevastavus veel avalduma, töövõtja vastutuse tekkimiseks piisab, kui riski ülemineku hetkel on olemas hiljem avaldunud lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu. Nähtuvalt tunnistaja E.S. e ütlustest (tl 51 pöördel - 52) hakkasid puudused (auto hilines käima, kuna süütenurk oli vale) ilmnema kolmandal nädalal peale remonti. Puuduse olemus (hõõrdumise jäljed väntvõlli esimese hammasrihmaratta ja väntvõlli vahel) lubab just eeldada, et lepingutingimuse mittevastavus (väntvõlli esiotsa hammasrihmaratta kinnituspoldi ebapiisav pingutusmoment) avaldub alles teatud aja möödudes ehk sõiduautot kasutades. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oleks vabandatav. Tellija peamiseks õiguskaitsevahendiks töövõtjapoolse mittenõuetekohase täitmise puhul on lepingu täitmise nõue. Vastavalt VÕS §-le 646 saab tellija lepingu täitmise nõude kaudu võimaluse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja esitas 03.03.2008. a kostjale pretensiooni, millele kostja 14.04.2008. a esitatud vastuses (tl 15) teatas, et ei tunnista hageja nõuet, kuna kostjapoolsed kohustused on täidetud, mistõttu ei lasu kostjal kohustust veelkordselt ja tasuta hageja sõidukit remontida. Juhul, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija vastavalt VÕS § 646 lõikele 5 töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Tulenevalt VÕS § 646 lõikest 4 kannab töövõtja töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kuna kostja keeldus uue töö tegemisest, oli hagejal õigus lasta auto parandada. Seoses auto transportimisega Rõngust Tartusse kandis hageja kulutusi summas 1 420 krooni (tl 17) ja auto remondiga Aasta Auto AS-s 28 218 krooni (tl 16), kokku seega 29 638 krooni. Kostja on vaidlustanud Aasta Auto AS arves nr 264015677 toodud kuluartiklid 7 474,33 krooni ulatuses, leides, et selles osas ei olnud vajadust mootorit remontida ega osasid uuesti vahetada. Kohus leiab, et remondiga seotud kulutused summas 28 218 krooni on põhjendatud osaliselt. Nimetatud summat tuleb vähendada poole jahutusvedeliku hinna osas. Pole põhjendatud hageja lisakulu 8 liitri jahutusvedeliku kulude osas koos käibemaksuga summas 430,46 krooni. On üldteada asjaolu et nukkvõlli ja väntvõlli remont ei puuduta jahutussüsteemi. Kostja on 5 liitrit jahutusvedelikku (tl 12) juba mootorisse valanud ja see on seletatav ka veepumba vahetusega. Kohus vähendab hageja 8 liitrist jahutusvedeliku kulu ja seda poole võrra, s.o 215,23 kroonini (28 218 215,23) = ümmardatult 28 002,80 krooni. Tunnistaja S.S. ’i ütlustest nähtuvalt (tl 51 pöördel) teostatakse auto esindustes reeglina autole remont vastavalt tehase poolt etteantud remondieeskirjadele ja - juhendile. Nii näeb eeskiri ette, et hammasrihmaratta vahetusega koos toimub rullikute vahetamine. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et Aasta Auto AS arvel näidatud töö- ning materjalikulu (v.a jahutusvedeliku kogus) ei oleks olnud vajalik kulu seoses hageja auto remondiga. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 29 422,80 krooni (28 002,80 + 1 420 transpordikulu). Lisaks on hageja esitanud kohtule ka kahju hüvitamise nõude, leides, et hageja kahjuks on kostjale lepingu alusel tasutud tööraha 3 660 krooni (tl 9) ja OÜ-st Marepleks remondi läbiviimiseks ostetud varuosad maksumuses 6 708,65 krooni (tl 10-13), kokku 10 368,65 krooni. 06.08.2009. a toimunud kohtuistungil (tl 50 pöördel) vähendas hageja oma nõuet 3 217,35 krooni võrra (varuosade maksumus), nõudes kostjalt kahjuhüvitist kokku 7 151,30 krooni (3 660 + 3 491,30). Hageja on seisukohal, et kuivõrd tema poolt ostetud varuosad ja kostja poolt tehtud töö kaotasid oma väärtuse

seoses mootori purunemisega, on hageja kandnud otsest varalist kahju, mis kuulub hüvitamisele kahju tekitaja poolt. VÕS § 101 lõikes 2 sätestatakse erinevate õiguskaitsevahendite samaaegse kasutamise võimalus. VÕS § 101 lõike 2 esimesest lausest tuleneb, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 115 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Töövõtuleping on tasuline leping. Tellija üheks peamiseks töövõtulepingujärgseks kohustuseks on tasu maksmise kohustus töövõtjale. Kostja töövõtjana täitis oma kohustuse – ta tegi kokkulepitud töö kui remontis hageja sõiduauto – ja tal oli õigus saada tasu tehtud töö eest. Et kostja tehtud töö osutus ebakvaliteetseks, siis sellest ei tulene hagejale õigust nõuda kostjalt kogu tööraha tagastamist, sest vastasel juhul teinuks töövõtja oma töö tasuta, mis ei ole aga kooskõlas seadusega. Seaduses nähakse ette üksnes tasu vähendamine seoses puudustega töös. Kuivõrd õiguskaitsevahendi valik ja selle kasutamine on privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt võlausaldaja s.o hageja otsustada, siis ei saa kohus kohaldada vaidluses õiguskaitsevahendit, mida ei ole nõutud ega tuvastada õiguskaitsevahendi kasutamist, millele võlausaldaja ei ole tuginenud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt 3 660 krooni (tööraha) väljamõistmiseks. Kohus on seisukohal, et varuosadele tehtud kulutusi summas 3 217,35 krooni ei saa käsitada hageja kahjuna. Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui lepingut poleks rikutud (VÕS § 127 lõige 1). Kui kostja oleks lepingut korrektselt täitnud, oleks hageja auto eelduslikult sõidukorras. Seega ei ole õige väide, et varuosade ostmise näol on tegemist asjata tehtud kulutusega. Kulutused olid vajalikud hageja auto kordategemiseks. Hageja sai oma autot kasutada perioodil 21.01.2008. a kuni 27.02.2008. a, s.o mootori purunemiseni. Hagejal oli lepingu rikkumisest tulenevalt õigus nõuda kostjalt puuduste tasuta kõrvaldamist ja uue töö tegemist. Kuna kostja sellest keeldus, lasi hageja mootori parandada Aasta Auto AS-s. Seega on rikutud kohustus täidetud kolmanda isiku poolt ja hageja saab nõuda vaid parandamisest tekkinud kulude hüvitamist kostjalt VÕS § 646 lõike 5 alusel. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 29 422,80 krooni (28 002,80 + 1 420). Ülejäänud osas (3 660 + 3 217,35) jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldati osaliselt, on TsMS § 163 lõike 1 alusel põhjendatud jätta menetluskuludest 20 % hageja ja 80 % kostja kanda (29 422,80 / 36 789,30).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.