Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Tõlk Milda Möldre Määruse tegemise aeg ja koht 02.09.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-09-14170 Tsiviilasi Ljubov Iskruki hagi Andrei Nagorski vastu moraalse kahju 100 000.krooni hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Ljubov Iskruk ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xx), hageja esindaja vandeadvokaat Eve Jundas, kostja Andrei Nagorski ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxx x), nõustaja Nikolai Majerovitš Kohtuistungi toimumise aeg 28.09.2009 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Resolutsioon Lõpetada menetlus Ljubov Iskruki hagis Andrei Nagorski vastu moraalse kahju 100 000.- krooni hüvitamiseks. Kinnitada Ljubov Iskruki ja Andrei Nagorski vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: Andrei Nagorski kohustub kuulama muusikat kooskõlas kõikide seaduslikult kooskõlastatud nõuetega (mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt);
Pooled kohustuvad teineteise suhtes mitte kasutama ebatsensuurseid väljendeid, samuti teiste perekonnaliikmete suhtes. Pooled kohustuvad mitte sekkuma teineteise eraellu küsimuste osas mille kohta puudub õigustatud huvi. Ljubov Iskruki heatahtliku käitumise korral kohustub Andrei Nagorski mitte suunama videokaamerat Ljubov Iskruki majale ja krundile (heatahtlikkust vaadeldakse mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt). Pooled lubavad lõpetada teineteise suhtes põhjendamatud süüdistused, sh Ljubov Iskruki tervisliku seisundi osas. Pooled kohustuvad mitte süüdistama teineteist vastastikku, samuti teineteise perekonnaliikmed. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Välja mõista Eesti Vabariigilt 21 852.- krooni tasu õigusabi eest vandeadvokaat Eve Jundase kasuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja elab xxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxx xx ja tema naabriks on neljandat aastat kostja, kes elab samas xxxxxx x. Kostja on hagejat ja hageja perekonda pikemat aega psüühiliselt ja moraalselt terroriseerinud ning laimanud. Põhiliseks probleemiks on olnud kahe krundi vahelised piirid ja piirdeaed. Kostja on hageja ja hageja perekonna suhtes käitunud väljakutsuvalt. Pannes krundil mängima välju muusika ja paigaldanud oma maja külge kaamera, milline on suunatud hageja majale. Kostja on hagejat ja hageja perekonda süstemaatiliselt nii sõnade kui tegudega laimanud ja solvanud, esitanud hageja kohta kirjalikult ebaõigeid andmeid ametiasutustele. Hageja on korduvalt kostja käitumise tõttu olnud sunnitud pöörduma politseiametnike poole. Hageja on 80% ulatuse invaliidsuspensionär. Kostja eelnäidatud käitumine ja psüühiline terror, pidev solvamine ja laimamine on hagejale kui haigele inimesele tekitanud moraalset kahju, kuna hagejal on puudunud rahulik elukeskkond. Seoses kostja käitumisega on oluliselt halvenenud hageja tervislik seisund, mida hageja tõendab lisatud arstitõendiga. Suurenenud on kulutused arstimite ostmiseks. Kostja õigusvastane käitumine seisneb alljärgnevas: Alates 2007.a suvest kuni käesoleva ajani on kostja terroriseerinud hagejat ja hageja perekonda tugeva muusikaga. 11.10.2007 paigaldas kostja tänavale muusikakeskuse, mis mängis täie võimsusega. Võimatu oli viibida nii majas kui tänaval. Kolmel korral helistas hageja abi saamiseks politseiametnikele ja 22.10.2007 pöördus hageja kirjalikult kooperatiivi juhatuse poole, kes hageja kirjaliku avalduse lääne
Politseiprefektuuri Rapla politseiosakonnale edastas. 29.10.2007 oli hageja koos kostjaga kutsutud politseiametniku Ermo Suurkase juurde, kes sisuliselt hagejat ära ei kuulanud. 29.10.2007 Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonnas esitas kostja hageja aadressil valeandmeid selles, et hagejal ei ole projekti maja ümberehitusele ja aiamajale, samuti puuduvat hagejal ehitusluba. Eelnäidatud alusetuid süüdistusi on kostja hageja aadressil esitanud 2008.a jaanuarikuul interneti vahendusel ja korduvalt suuliselt 2008.a jooksul xxxxxx Vallavalitsusele, rääkimata pidevatest suulistest süüdistustest hageja aadressil kokkupuutumistel krundil. Hagejal on tegelikult olemas kõikide ehitiste kohta asukohaga xxxxxx xx, xxxx xxxxx xxxxxx xxxxxx ehitusload ja vajalik projektdokumentatsioon, mis hageja esitab hagi lisana. Eelnäidatud süüdistused kostja poolt hageja aadressil on alusetud ja hagejat laimavad, seda eriti pöördumiste tõttu ametiasutuste poole. 29.10.2007 Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonnas xxxxxxx mõjusid kostja alusetud süüdistused hageja tervisele selliselt, et oli vajalik kutsuda kiirabi. xxxxxx kiirabi tuvastas hagejal vererõhu 215/115. Hagejale anti arstiabi, kirjutati ravimid ja süstiti. Hageja tundis end pärast alusetuid süüdistusi pikka aega väga halvasti. Hageja viibib juba kaks aastat seoses närvisüsteemi kahjustustega ja kõrgenenud vererõhuga ravil Tallinnas OÜ-s Rodaris. 2007.a suvel paigaldas kostja oma maja seinale videokaamera selliselt, et see oli suunatud hageja krundile hageja jälitamise ja psühholoogilise terroriseerimise eesmärgil. Videokaamera oli paigaldatud asendis, et sellega oli võimalik jälgida kogu hageja perekonna käike ja tegevust. Politseitöötajad avaldasid ja ka hageja on arvamusel, et videokaamera paigaldati hageja psüühiliselt endast väljaviimiseks. Kostja soovis hageja viia endast välja, provotseerida füüsilise konflikti tekitamist hageja poolt. Selline olukord kestis pikka aeg aja alles 2008.a lõpul politseitöötajate sekkumisel muutis kostja videokaamera asendit. 2007.a novembrikuust ja ka hiljem on kostja hagejat süüdistanud selles, et hageja on endale ostnud invaliidsuse. Selline kostja väide on alusetu laim nii hageja kui ka meditsiinitöötajate aadressil. Hageja on invaliidsuse saanud seoses tervisliku seisundiga seaduslikult arstliku komisjoni otsuse alusel. 29.05.2008 politseitöötaja Heiki Valliste juuresolekul süüdistas kostja hagejat selles, et hagejal puudub prügikast ja mahuti. Selline süüdistus on täiesti meelevaldne ja ebaõige. Hagejal on olemas plastmassist konteiner, mida tõendab juurdelisatud OÜ Reski arve-kviitungiga. Samuti on hagejal olemas kogumahuti 3 m3, mida tõendab VJS Formplast OÜ vastavusdeklaratsiooniga. Hageja on regulaarselt teostanud fekaalivedu, mida tõendab xx xxxxxx xxxx arve ja arve-kviitung. Kostja ähvardab hagejat ja hageja perekonda pidevalt sellega, et hagejal pole õigust xxxxxx kooperatiivis elada. Kostja levitab hageja kohta laimu, et hageja ja hageja perekond on xxxxxxx korterist välja aetud mis on vale. Hageja soovis asuda elama maale ja sel eesmärgil ostis ka temale kuuluva kinnistu. Eelnäidatud laimu levitab kostja hageja alandamise eesmärgil. Hageja järeldab, et kõik kostja alusetud süüdistused tema aadressil on ajendatud soovist hagejat ja hageja perekonda alandada, teha neile haiget. Hageja ostis maale kinnistu ja asus maale elama ajendatuna soovist vanaduspäevadel rahulikult elada. Samas kostja noore inimesena on aastaid teinud kõik selleks, et hageja rahu häirida, hagejat solvata, alandada ja alusetult süüdistada. 15.12.2007 lasi kostja hageja akna suunas ilutulestiku raketi, mis maandus meetri kaugusel aknast. Sellise tegevusega häiris kostja hageja j a hageja perekonna rahu. Kostja suhtes algatati Rapla politseijaoskonna poolt väärteomenetlus ja kostjat karistati rahalise karistusega. Kostja sõimab pidevalt hagejat ebatsensuursete sõnadega lehm ja loll. Kuna kostja kasutab peaaegu igat kokkupuudet hagejaga ja hageja perekonnaga hageja solvamiseks ja alandamiseks,
ebatsensuursete sõnadega sõimamiseks juba aastaid, ei suuda hageja sellist olukorda enam taluda. Arstide arvamuse kohaselt vajab hageja, eriti tema tervislikku seisukorda arvestades, rahulikku elukeskkonda. Kostja käitumine on selle muutnud võimatuks. Kostja käitumise tõttu on halvenenud hageja vaimne heaolu, on tekkinud hirmutunne iga kokkupuute ees kostjaga. Hageja taotleb temale kui moraalselt kahjustatud isikule rahalise hüvituse väljamõistmist mittevaralise kahjuna. Mõistlikuks hüvitise summaks loeb hageja 100 000.- kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub VÕS §-de 128 lg 5; 1043;1045 lg 1 p 4 alusel kostjalt välja mõista mittevaralise kahjuna 100 000.- kr moraalse kahju hüvitisena. Pooled sõlmisid kompromissi. Maakohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Justiitsministri 26.08.2005 määruse nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord kohaselt kuulub vandeadvokaadile osutatud õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kohtueelses menetluses osalemine kokku 38 tundi 15 960.kr, millele lisandub käibemaks 20% 3192.- kr. Kokku 19 152.- kr; kohtulikus tsiviilmenetluses osalemine 2250.- kr, millele lisandub käibemaks 18%, so 450.- kr. Kokku 2700.- kr.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.