Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-59383 esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaselts Eesti Krediidipank (hageja) esitas 16.09.2008 kohtule hagi KS(kostja) vastu 15 196.43 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hageja on 01.09.2009 esitanud kohtule avalduse, milles soovib oma nõuet osaliselt muuta. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled laenulepingu , mille alusel laenas hageja kostjale 20 000 krooni tagastamise lõpptähtajaga 15.07.2009, intressiga 16% aastas. Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud ning hageja ütles lepingu üles alates 25.06.2008. Sellest tulenevalt võlgneb kostja hagejale 15 196.43 krooni, millest põhivõlg on 12 341.64 krooni, intress 723.96 krooni, viivis 1 140.83 krooni, leppetrahv 900 krooni ja teenustasu 90 krooni. Hageja poolt kohtule 01.09.2009 esitatud avalduse kohaselt loobub hageja hagis esitatud leppetrahvi nõudest summas 900 krooni seoses asjaoluga, et Riigikohus on vahepealsel ajal välja kujundanud oma seisukoha tarbijakrediidilepingu mittetäitmise puhul võlgnikult leppetrahvi väljamõistmise võimatuse osas. Samas soovib hageja parandada oma hagiavalduse nõuet punktis 2 sisalduva ebatäpsuse lisanduva kõrvalnõude osas. Nimelt palub hageja tuginedes TsMS § 367 kostjalt välja mõista viivise 0.1% põhivõlalt päevas kuni põhivõla tasumiseni mitte alates kohtuotsuse tegemisest, vaid alates 16.09.2008, s.o hagi esitamisele järgnevast päevast alates. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättetoimetamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 23.09.2008. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

2-08-59383 Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud põhinõude, intressi, viivise ja teenustasu osas. Hageja on 01.09.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust , mis kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu on üles öeldud alates 25.06.2008. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1ja 6, § 113 lg 1, § 396 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista menetluskulu, milleks hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu 1 000 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1 000 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.