2-08-91414/3 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-08-91414 apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik OÜ S (hageja) esitas 30.12.2008 kohtule hagi OÜ V (kostja I) ja AG`i (kostja II) vastu solidaarselt võlgnevuse 111 055.44 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 27.03.2007 müügilepingu nr V034, mille alusel hageja müüb ning kostja I ostab kaupa saateleht-arvel märgitud hindade alusel. Kostja I oli kohustatud arved tasuma 21 päeva jooksul kauba kättesaamisest saateleht-arve alusel. Vastavalt sõlmitud lepingu p 9.1 kohustub kostja II vastutama hageja ees hageja poolt ostetud kaupade maksumuse tasumise kohustuse, mis on ette nähtud lepingu p 1.2 täitmata jätmise või ebakohase täitmise eest. Vastutus seisneb selles, et kostja II täidab seda kohustust kas kostja I asemel või kostja I poolt täitmata osas. Hageja on kostjale I üle andnud kaupa ja esitanud arved: 1) 04.07.2007 saateleht-arve nr 640 alusel 28 262.40 krooni väärtuses, tasumise tähtajaga 25.07.2007; 2) 19.07.2007 saateleht-arve nr 713 alusel 7 110 krooni väärtuses, tasumise tähtajaga 09.08.2007; 3) 19.07.2007 saateleht-arve nr 719 alusel 9 264.60 krooni väärtuses, tasumise tähtajaga 09.08.2007; 4) 25.07.2007 saateleht-arve nr 761 alusel 3 851.50 krooni väärtuses, tasumise tähtajaga 15.08.2007; 5) 26.07.2008 saateleht-arve nr 769 alusel 7 533.10 krooni väärtuses, tasumise tähtajaga 16.08.2007; 6) 01.08.2008 saateleht-arve nr 808 alusel 28 440 krooni väärtuses, tasumise tähtajaga 22.08.2007. Kostja I tasus saateleht-arve nr 761 alusel saadud kauba eest osaliselt summas 3 263.98 krooni ja saateleht-arve nr 808 alusel saadud kauba eest 25 600 krooni ulatuses. Kauba eest, mille kostja I sai saateleht-arve nr 640, 713, 719 ja 769 alusel ei ole kostja seniajani maksnud. Vastavalt lepingu p 3.1 on hageja arvestanud viivist 0.5% summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 111 055.44 krooni, millest põhinõue 55 527.72

2-08-91414 krooni ja viivis 55 527.72 krooni, samuti viivis 0.5% päevas põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 22.05.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja II AG`i näol oli menetlusdokumentide kättetoimetamise ajal tegemist kostja I seadusliku esindajaga. Kostjad vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 31.08.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja ja kostjate vahel on võlasuhe tulenevalt 27.03.2007 sõlmitud müügilepingu nr V034 alusel. Kostja I jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata ning hageja poolt 04.07.2007; 19.07.2007; 25.07.2007; 26.07.2007 ja 01.08.2007 esitatud arved on muutunud sissenõutavaks. Kostjate võlgnevus hageja ees on põhiosas 55 527.72 krooni ja viivis 55 527.72 krooni. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 208 lg 1 ja § 142 lg 1 alusel. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 7 763 krooni, millest 3 250 krooni moodustab riigilõiv hagi esitamisel, 413 krooni kohtutäituri tasu, 100 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded ning 4 000 krooni õigusabikulud. Kohtu hinnangul ei ole alust lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks summas 4 000 krooni. Arvestades asja mahtu ja keerukust tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuluna 1 500 krooni. Seega kuulub hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3 250 krooni, menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni, lepingulise esindaja kulu 1 500 krooni ning kohtutäituri tasu 236 krooni (aluseks kohtutäituri 08.05.2009 tasu väljamõistmise otsus), kokku 5 086 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega