Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSE KÄIK

Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu) esitas 18.05.2009.a Harju Maakohtule hagi J G’i vastu võlgnevuse 25 761,31 krooni ja viivise 24 637,20 krooni väljamõistmiseks. 13.07.2009.a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Hageja teatab, et kostja on oma võlgnevuse tasunud täies ulatuses ja palub kohtul hagimenetluse lõpetada. Hageja kinnitab, et on teadlik tagajärgedest, millised võib kaasa tuua hagist loobumine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 1 alusel palub hageja tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus asub seisukohale, et hageja avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

2-09-22661 menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 5 kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja ei ole käesoleval juhul esitanud kohtule kostjalt menetluskulude väljamõistmise nõuet. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kohus leiab, et avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus 12.05.2009.a arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank ( viitenumber 2900072123, selgitus: „G J ik. XXX hagiavalduse eest – riigilõiv 6 000 EEK“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 6 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 3 000 krooni. Vastavalt avaldusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.