Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Avalduse kohaselt Osaühingu NIKI PLUSS peamiseks tegevusalaks on riigisisene ja rahvusvaheline vedu veoautoga. Põhiliste vedude arv oli seatud rahvusvahelise kaubaveoga Euroopa Liidust Vene Föderatsiooni ja vastassuunas. Ettevõte majandustegevus kuni 2007.a oli stabiilne, kuid alates 2008.a majandusolukord muutus halvemaks, mis oli tingitud riigisisese ja rahvusvahelise kaubaveo vähenemisega. Üheaegselt on tunduvalt langenud tellijate pakutud veohinnad ja kasvanud veoauto järjekorras seisaku perioodid Vene Föderatsiooni piir ületamiseks. Seoses käibe vähenemisega tekkisid Osaühingul NIKI PLUSS võlad. Juhatusel ei õnnestunud antud olukorras rahuldada võlausaldajate nõudeid. Tulevikus puuduvad ka võimalused saada rahavahendeid nõuete rahuldamiseks. Samuti ei jätku Osaühingu NIKI PLUSS varast võlausaldajate kõikide nõuete rahuldamiseks. Pankrotiavalduse esitaja arvates käesoleval juhul ilmnevad kõik äriseadustiku § 108 lõikes 51 nimetatud eeldused pankrotiavalduse esitamiseks. Viru Maakohus, läbi vaadanud võlgniku pankrotiavalduse Osaühingu NIKI PLUSS pankroti väljakuulutamiseks, algatas 29.07.2009.a. määrusega Osaühingu NIKI PLUSS pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi. Ajutise halduri aruanne I Maksejõuetuse tekkimine Osaühing NIKI PLUSS (edaspidi võlgnik) kanti äriregistrisse 13.04.1999.a. Võlgniku põhitegevusalaks oli riigisisene ja rahvusvaheline vedu veoautoga. Võlgniku juhatuse liikme Svetlana Aleksejeva selgituste kohaselt on võlgniku peamiseks tegevusalaks riigisisene ja rahvusvaheline vedu veoautoga. Põhiliselt oli tegemist rahvusvahelise kaubaveoga Euroopa Liidust Vene Föderatsiooni ja vastassuunas. Võlgniku majandustegevus oli kuni 2007. aastani stabiilne, kuid seoses riigisisese ja rahvusvahelise kaubaveo vähenemisega muutus alates 2008.a. majandusolukord halvemaks. Üheaegselt on tunduvalt langenud tellijate pakutud veohinnad ja kasvanud veoauto järjekorras seismise aeg Vene Föderatsiooni piiri ületamiseks. Seoses käibe vähenemisega tekkisid võlgnikul võlad. Arvestades kujunenud olukorda ei suuda võlgnik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel puuduvad võlgnikul võimalused leida vahendeid nõuete rahuldamiseks ning võlgniku varast ei jätku võlausaldajate kõikide nõuete rahuldamiseks. Võlgniku 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku 2008.a. aruandeaasta kahjum 764 410 krooni ja võlgniku omakapital 31.12.2008.a. seisuga oli 110 452 krooni. Majandusaasta aruandes on märgitud, et seoses raske majandusliku olukorraga, on äriühingu tegevus peatatud alates 01.01.2009.a. II Võlgniku varad Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud bilansi kohaselt olid võlgnikul 22.07.2009.a seisuga järgmised varad kokku summas 700 043 krooni: 2(7)

1) Raha ja pangakonto 43 krooni 2) Masinad 700 000 krooni Juhatuse liikme selgituste kohaselt on masinate all kajastatud Swedbank Liising AS-ile kuuluvat sõidukit, mis on võlgniku valduses kapitalirendilepingu alusel. Võlgniku 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008.a. seisuga järgmised varad kogusummas 1 120 573 krooni: 1) Raha ja pangakonto 57 530 krooni 2) Ostjatelt laekumata arved 11 826 krooni 3) Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 19 965 krooni 4) Masinad 1 031 252 krooni Ajutine haldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas, et võlgnik omab arvelduskontot nr xxx Swedbank AS-is, mille saldo on 03.08.2009.a. seisuga -14,46 krooni. AS-is SEB Pank, AS-is UniCredit Bank Eesti filiaal, BIGBANK AS-is, Eesti Krediidipank AS-is, Tallinna Äripank AS-is, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, AS-is Parex banka Eesti Filiaal, Marfin Pank Eesti AS ́is ja Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele 05.08.2009.a. seisuga sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnik on Maanteeametis märgitud Mercedes-benz, esmane registreerimisaasta 2007, registreerimismärgiga xxx, omanik Swedbank Liising AS, vastutavaks kasutajaks. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele vara registreeritud ei ole. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul sõlmitud kapitalrendileping AS-iga Swedbank Liising, kuid käesoleva aruande esitamise hetkeks ei ole AS Swedbank liising halduri päringule vastust saatnud. ALG Liising AS-i, SEB Liising AS-i, Danske Bank A/S Eesti filiaali ja AS ́i DnB NORD Liising andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub. III Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud bilansi kohaselt olid võlgnikul 22.07.2009.a. seisuga järgmised kohustused kokku summas 930 716 krooni:

Võlad töövõtjatele 5 184 krooni Maksuvõlad 9 111 krooni Muud võlad 21 516 krooni Kapitalirendi kohustused 670 883 krooni

Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 06.08.2009.a. teatise kohaselt on võlgnikul raskeveokimaksu võlgnevus summas 950 krooni, millele on lisandunud intress 06.08.2009.a. seisuga summas 39 krooni. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku 930 716 krooni. IV Finantsanalüüs Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud bilansid 22.07.2009.a., 31.12.2008.a ja 31.12.2007.a.

Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/ lühiajalised kohustused.

Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja kõikidel vaadeldud aastatel väga nõrk olles 22.07.2009.a. seisuga 0,000, 31.12.2008.a. 0,088 ja 31.12.2007.a. 0,437. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum Kuivõrd võlgnikul oli kõikidel vaadeldud aastatel suur kahjum, siis käesoleval hetkel puuduvad võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks.

Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul oli näitaja kõikidel aastatel tugevalt alla lubatud piiri, olles 2009.a. 0,000, 2008.a. 0,088 ja 2007.a. 0,437.

Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul oli käibekapitali kõigil vaadeldavatel aastatel negatiivne olles 22.07.2009.a. negatiivne -930 673, 31.12.2008.a. -920 800, ja 31.12.2007.a. – 809 695. Seega on ettevõttel käibekapitali defitsiit.

4(7)

V Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutise pankrotihaldurina olen seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada üldisest majanduslangusest tulenevat klientide vähesust ja riigipiiride ületamisel veoste järjekordade pikenemist. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur käesoleva aruande koostamise ajaks tuvastanud ei ole. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks koht deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, võiks kohus anda võlausaldajatele tähtaja menetluskulude katteks kohtu deposiiti rahaliste vahendite kandmiseks. Menetluskulude esialgseks suuruseks oleks ca 50 000 krooni s.h ajutise halduri tasu ja kulutused. Tulenevalt eelnevast ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 ja § 30 palus ajutine haldur:

PLUSS pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 50 000 krooni - hiljemalt 5 päeva jooksul alates määruse avaldamisest. Määrus oli avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.08.2009.a. Kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole ühtegi võlausaldajatest teavitanud kohut deposiiti tasumisest. Kohtu seisukoht PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt Osaühingul NIKI PLUSS puudub vara pankrotimenetluse edasiste kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri palvel tegi kohus 19.08.2009.a määrusega võlausaldajatele ettepanek pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 50 000 krooni tasumiseks. Keegi võlausaldajatest ei ole sellele ettepanekule reageeringud ega deposiiti tasunud. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et Osaühingu NIKI PLUSS pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotiseaduse § 157 lg 1 p 2 ja § 29 lg 2 alusel. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Osaühingu NIKI PLUSS pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata Osaühingu NIKI PLUSS dokumentide hoidjaks juhatuse liige Svetlana Aleksejeva. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine 6(7)

Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Vastavalt Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamise kuuluvate kulutuste arvestamise kord” ei või ajutise pankrotihalduri tasu olla väiksem kui 600 krooni tund ega suurem kui 1 500 krooni tund. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu 26 töötunni eest 26 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 1 585,40 krooni, kokku 27 585,40 krooni väljamõistmist võlgniku pankrotivarast. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466.

Fred Fisker Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.