Muud › Muud hagiasjad

Eeltoodu alusel palub hageja tunnustada oma nõuet OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti pankrotimenetluses summas 492 878,26 krooni esimese rahuldamisjärgu nõudena ja tunnustada sama nõude tagamiseks pandiõigust hageja valduses olevatele võlgniku poolt ladustatud kaupadele. Kostja seisukoht Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Vastuväidetest nähtub, et hagejal ei saa enam olla 31. augusti 2007 lao-ja veoteenuse osutamise lepingu nr 17 alusel võlgniku vastu täiendavaid nõudeid. Hageja poolt 09. juunil 2008 võlgnikule saadetud kirja nr 191 kohaselt oli sama kuupäeva seisuga nimetatud lepingu alusel sissenõutavaks muutunud nõudeid 497 380,68 krooni ulatuses. Seega on hageja tunnistanud OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti võlaks 497 380,68 krooni ja seda on nõus tunnustama ka kostja. Tähtsust omab samast kirjast tulenev hageja seisukoht, et hageja on lepingu p 4.3 alusel teatanud võlgnikule teenuste osutamise peatamisest kuni kõigi sissenõutavaks muutunud võlgnevuste kustutamiseni. Hageja peatas lepingu täitmise ja seepärast langes hageja jaoks ära õiguslik alus nõuda OÜ-lt Rosenthal Vannitoad Eesti tasu maksmist. Võimalik, et pärast lepingu täitmise peatamist on hagejal tekkinud õigus nõuda OÜ-lt Rosenthal Vannitoad Eesti kahjude ja kulutuste hüvitamist, kuna viimase tellimusel olid kaubad hageja lattu paigutatud. Sel juhul oleks hageja aga pidanud pankrotimenetluse käigus esitama kahju hüvitamise nõude. Nõudeavalduses ei ole hageja sellest aga teatanud. Seega ei ole hagejal võimalik saada rahuldust nõuetele, mis põhinevad asjaolul, et pärast lao- ja veoteenuse osutamise lepingu nr 17 täitmise peatamist jäid OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti tellimusel hageja lattu toodud kaubad jätkuvalt hageja lattu. Alates 09.juunist 2008 hageja poolt lao ja veoteenuse lepingu alusel esitatud arved on põhjendamatud. Kostjale teadaolevalt soovisid OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti esindajad 2008. aasta juunis hageja juures käies sel ajal mitme miljoni kroonise turuväärtusega kauba ära viia, kuid hageja eelistas alla 500 000-kroonise võlgnevusega OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti tellimusel ladustatud kaubad jätta enda otsesesse valdusesse. Hageja poolt 04. juunil 2008 OÜ-le Rosenthal Vannitoad Eesti saadetud kirjast nähtub, et hageja on

tagatud sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamine. Olukorras, kus ladustatud kaupade koguväärtus ületab sissenõutavaks muutunud nõuete summa, on ladustatud kaubad hõlmatud laopidaja pandiõigusega vaid nõuete rahuldamiseks vajalikus ulatuses. Hageja ei saanud 2008.a. juulikuu algul keelduda laopidaja pandiõiguse alusel kostjale kuuluva kauba väljaandmisest. Asjaõigusseaduse (AÕS) §§ 276 lg. 1 ja 284 kohaselt lõpeb käsipant tagatud nõude lõppemisega.. Laopidajal ei teki pandiõigus mitte kauba ladustamisest, vaid siis, kui tekib sissenõutavaks muutunud nõue. Alates pankroti väljakuulutamisest on hageja laos olnud pankrotivõlgnikule kuuluvaid kaupu vähemalt 1 602 228.80 krooni väärtuses, mida kinnitab 01.aprillil 2009.a. pankrotihalduri poolt avaldatud enampakkumisteade. 05.juunil 2008.a. teatas kostja esindaja hagejale elektronkirja teel (t.l. 161), et hageja laos asub kostjale kuuluvat kaupa ja tegi ettepaneku sõlmida leping kauba üleandmiseks kostjale; 15.juulil 2008.a. saadetud kirjas (t.l. 162) on kostja samuti teatanud osa pankrotivõlgniku poolt ladustatud kauba kuulumisest kostjale, selgitanud, et pankrotivõlgnikule kuuluva kauba väärtus katab hageja nõude. Samas kirjas on kostja selgitanud, et tema kauba kinnihoidmine hageja poolt on põhjendamatu ning palunud hagejal 22.juuliks 2008 teatada kauba kättesaamise tingimused. Kostja on seisukohal, et temale kuuluva kauba kinnihoidmine oma laos niisuguses olukorras on ilmselt pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega ning palub VÕS § 6 kohaselt oma kauba osas mitte kohaldada hageja kasuks laopidaja pandiõigust. Hageja vastus kostja seisukohale Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et 09. juunist 2008 peaks OÜ-lt Rosenthal Vannitoad Eesti nõudma kaupade ladustamise eest tasu kahju hüvitisena. Hageja arvates ei oma konkreetse nõude õiguslik kvalifikatsioon tähendust, kuna pankrotimenetluses oli nõue esitatud pankroti väljakuulutamise seisuga. Lisaks olid hageja ja OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti teenuste osutamise peatamise ja lepingu lõpetamise mõisted kokku leppinud ning selgelt eristanud. OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti poolt hoiustatud ja ladustatud kaubad asusid pärast 09. juunit 2008 hageja laos ja see kuulus tasustamisele, leping ei olnud lõppenud. Lao- ja veoteenuste osutamise lepingu nr 17 kohaselt osutas hageja OÜ-le Rosenthal Vannitoad Eesti logistikateenuseid - hankijalt saabuva kauba vastuvõtmine, ladustamine, komplekteerimine klientide lõikes, saatedokumentide väljatrükkimine, kauba transportimine sihtkohta, veose vastuvõtmine ja selle käigus kauba kontrollimine, kauba vastuvõtmine ja üleandmine ladustaja laos ning kauba üleandmine klientidele. Peatanud logistikateenuste osutamise, ei võtnud hageja OÜ-lt Rosenthal Vannitoad Eesti enam uut kaupa vastu, ei komplekteerinud ega väljastanud kaupa ja ei osutanud muid teenuseid. Asjaolu, et hageja laos hoiustati realiseerimata kaupa ja logistikateenuste osutamine peatati, ei välista hageja õigust nõuda tasu tema laos olevate kaupade hoiustamise eest. Hageja esitas 26. augustil 2008 pankrotimenetluses oma nõudeavalduse summale 990 258,94 krooni, mis on täies ulatuses pandiga tagatud. Summa sisaldab vaidlusalusel perioodil, s.o pärast 09. juunit 2008.a võlgnetud hoiutasudelt arvestatud viiviseid, millele ei ole ükski võlausaldaja vastu vaielnud. Kostja on hagimenetluse käigus esitanud uue asjaolu - nagu oleks hageja pidanud teatama, et tegemist on kahju hüvitamisega. Hageja leiab, et see väide on põhjendamatu, kuna kostja on senini hageja nõudele osaliselt vastu vaielnud vaid põhjusel, et hageja laos olev kaup kuulub omandiõiguse alusel osaliselt kostjale. See väide on ka sisuliselt põhjendamatu, kuna OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti võlgnevus tuleneb lepingust. Isegi kui tasumata hoiuarvete puhul oleks tegemist lepingulise kahjuga, ei peaks see olema esitatud kahju hüvitamise nõudena. Hageja on pankrotimenetluses esitanud nõude, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et VÕS §-le 907 kohaldatakse VÕS § 305 lg. 3 analoogiat, kuna hoiu- ja üürilepingu puhul on olemuselt tegemist siiski erinevate lepingutega. Kostja väide, nagu oleks

hagejale korduvalt teada antud, et tema juures ladustatud kaupade seas on ka kostja kaubad, oli 12. märtsini 2009 põhjendamatu. Pankrotihaldur tegi otsuse väidetavalt kostjale kuuluvate kaupade pankrotivarast välistamiseks 14.jaanuaril 2009.a. Hagejale esitati see otsus alles 12. märtsil 2009. Hageja leiab, et tal on õigus tekkinud pandiõigus realiseerida ja panditud vara avalikul enampakkumisel müüa. Põhjendamatu on kostja väide, et hageja pandiõigus ei saa laieneda kõikidele OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti poolt ladustatud kaupadele sel põhjusel, et kogu vara on koormatud kahe kommertspandiga. AS Midas Invest ja Accurate Arendus OÜ sõlmisid kommertspandi seadmise lepingu 20. mail 2008, mille p 1.2 alusel on pandi esemeks kogu vara, mis kuulub pantijale pandikande tegemise ajal või mille pantija omandab pärast pandikande tegemist v.a kommertspandi seaduse § 2 lg 3 nimetatud vara. Viimase kohaselt ei ulatu kommertspant muuhulgas varale, millele on seatud käsipant. Hageja leiab, et kommertspant vaidlusalustele kaupadele lõppes nende üleandmisest laopidajale, mil seati käsipant ja tekkis seadusest tulenev pant. Hageja pandiõigus ladustatud kaupadele tekkis kauba ladustamise hetkest, kuid kostja vara välistas pankrotihaldur oma otsusega 14. jaanuaril 2009, milline esitati hagejale esmakordselt alles 12. märtsil 2009. Seega on kostja poolt viidatud kommertspant lõppenud. Kostja on esitanud 04. juunil 2008. aasta teatise tähtajalise üürilepingu ülesütlemise kohta 04. juulist 2008. Üürileping on sellest ajast küll üles öeldud, kuid hagejale anti ruumide valdus üle alles 08. oktoobril 2008. Ükski võlausaldaja ei ole hageja poolt VÕS § 335 alusel esitatud viiviste nõuet nõuete kaitsmisel vaidlustanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Nõudeavaldus pankrotihaldurile on esitatud hageja ja Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ vahel 31.augustil 2007.a. sõlmitud lao ja veoteenuse osutamise lepingu (t.l. 11-19) ja 07.septembril 2007.a. sõlmitud äriruumide üürilepingu (t.l. 20- 30) alusel. Hageja on nõudeavalduse lisaks esitanud arved (t.l. 33-61) kokku summale 990 258.94 krooni, millest 96 800,83 krooni on mõlema lepingu alusel arvestatud viivised. Tunnustamata jäi laoteenuse lepingu alusel esitatud nõue 418 403,54 krooni ulatuses ja äriruumide üürilepingu alusel esitatud nõue täies ulatuses s.o. 74 474.72 krooni. Mõlema lepingu alusel arvestatud viiviste nõue osutus täies ulatuses tunnustatuks. Kohus leiab, et ainuüksi selle fakti põhjal ei saa põhinõudeid tunnustatuks lugeda. Hageja poolt 09.juunil 2008.a. Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ-le (edaspidi nimetatud ka pankrotivõlgnik) saadetud kirja kohaselt võlgnes pankrotivõlgnik sama kuupäeva seisuga hagejale 497 380.68 krooni s.o. tunnustatuks osutunud summa. Kirjast ei nähtu, kas summa sisaldas viivist või oli tegemist ainult põhivõlaga. Kostja nõustub küll hageja nõudega summas 497 380.68 krooni, kuid ei oska selgitada ega põhjendada, miks selle summa piires osutus nõuete kaitsmise koosolekul täies ulatuses tunnustatuks mõlemalt põhinõudelt arvestatud viivis. Samal ajal vaidlustab kostja täies ulatuses hageja poolt äriruumide üürilepingu alusel esitatud nõuet ja alates 09.juunist 2008.a. hageja poolt lao ja veoteenuse lepingu alusel esitatud nõudeid. Kohus leiab, et hageja poolt nimetatud kirjas märgitud summa ei tähenda, et pankroti väljakuulutamise ajaks 13.augustiks 2008.a. ei võinud põhinõue suureneda 818983.39 kroonini. Hageja on nõudeavaldusele lisanud mõlema lepingu alusel pankrotivõlgnikule esitatud arved nõudeavalduses esitatud summa 990 258.94 krooni ulatuses (t.l. 34-61) Kõigis arvetes on lepingute alusel osutatud teenuste ja ruumide kasutamise eest üür ja kommunaalteenuste tasu arvestus näidatud kuni 12.augustini 2008.a. Kostja ei ole ühegi arve kohta sisulisi vastuväiteid esitanud - kinnitanud ega tõendanud, et mõne arve on pankrotivõlgnik tasunud või et pankrotivõlgnik ei ole neid teenuseid hagejalt saanud.

Summa, mida hageja kinnitas nõudena 09.juuni 2008.a. kirjas Rosenthal Vannitoad OÜ-le, ei saa kuidagi määrata nõude suurust hilisemas pankrotimenetluses. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et 09.juuni 2008.a. kirja (t.l. 88) esitamisest ei saa hageja esitada enam pankrotivõlgniku vastu nõudeid vastavalt 31.augustil 2007.a. sõlmitud lao ja veoteenuste osutamise lepingule, kuna nimetatud kirja esitamisest alates peatas hageja pankrotivõlgnikule teenuste osutamise. Hageja ja pankrotivõlgniku vaheline laoteenuse osutamise leping jäi pärast 09.juunit 2008.a. kehtima ning hageja osutas kaupade hoidmise teenust edasi. Hageja ei osutanud pankrotivõlgnikule enam muid teenuseid ega nõua nende eest ka tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pankrotivõlgniku tellimusel hageja lattu paigutatud kaubad jäid sinna hoiule ka pärast 09.juunit 2008.a. ja nii jätkas hageja ühe teenuse osutamist, mille eest omab õiguse saada ka kokku lepitud tasu. Lepingu puudumise korral omaks hageja õiguse nõuda TsÜS § 90 lg. 2 mõtte kohaselt pankrotivõlgnikult reaalselt tarbitud teenuste eest hüvitust alusetu rikastumise sätete alusel. Samadel põhjustel ei saa nõustuda ka kostja seisukohaga, et pärast äriruumide üürilepingu nr 2007/12 ülesütlemist 04.juulil 2008.a. puudub hagejal alus nõuda pankrotivõlgnikult üüri- ja kommunaalkulude tasumist. Äriruumide üürileping on sõlmitud 07.septembril 2007.a., hageja on esitanud pankrotivõlglikule selle lepingu alusel arveid ka enne 04.juulit 2008.a. – kommunaalteenuste arve 2008.a. aprillikuu eest, 02.mail 2008.a. büroo rendi arve, 16.juunil 2008.a. maikuus tarbitud kommunaalteenuste eest, 30.mail 2008.a. büroo rendi arve juunikuu eest ja 01.juulil 2008.a. kommunaalteenuste arve juunikuu eest. (t.l. 53-58), millised on samuti tasumata. Nende arvete osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Äriruumide üürilepingu ülesütlemisest ei saa kuidagi järeldada, et pankrotivõlgnik ei peaks ruumide kasutamise ja tarbitud kommunaalteenuste eest tasuma. Nõude aluseks ei ole selle õiguslik kvalifikatsioon, vaid faktilised asjaolud. Põhjendamatud on kostja väited selles, et alates 09.juunist 2008.a. oleks hageja pidanud kaupade laos hoidmise eest ja alates 04.juulist 2008.a. äriruumide kasutamise (pankrotivõlgniku valduses oleku aja) eest esitama pankrotimenetluses nõude mõnel muul õiguslikul alusel, mitte lepingute alusel. Mõlemal juhul on nõude aluseks kaks pankrotivõlgnikuga sõlmitud lepingut ja faktid, et hageja laos asus nii enne 09.juunit 2008.a. kui ka pärast seda pankrotivõlgniku poolt ladustatud kaup ja et äriruumid jäid ka pärast üürilepingu ülesütlemist pankrotivõlgniku valdusse. Poolte vahel ei ole nende asjaolude üle vaidlust. Mõlemale nimetatud lepingule on hageja pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses viidanud. (t.l. 10) Seega taotleb hageja nõude tunnustamist samadel alustel ja samas ulatuses nagu pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses ning on järginud PankrS § 107 ette nähtud nõudeid. Seadusel ei põhine kostja väide, et hageja oleks pidanud nõudeavalduses teatama ka võimalikust kahju hüvitamise nõudest pankrotivõlgniku vastu, kui hageja soovib nõuda tasu pankrotivõlgniku poolt toodud kaupade hoidmise eest pärast lao ja veoteenuse lepingu peatamist s.o. 09.juunit 2008.a. Kostja etteheited hagejale, et kohtumenetluse käigus on tunnustamiseks esitatud niisugune nõue, mille tunnustamist ei ole taotletud nõudeavalduses pankrotihaldurile, on põhjendamatud. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas pankrotivõlgnik paigutas hageja lattu endale või teistele isikutele s.h. kostjale kuuluvat kaupa. Määravaks on asjaolu, et hageja osutas pankrotivõlgnikule lepingu alusel teenuseid, milledest üheks oli kaupade hoidmine laos. VÕS § 907 lg. 1 kohaselt on hoidjal kõigi laolepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus ladustatud asjale. Kostja väidab ja heidab hagejale ette, et hagejal oli 2008.a. juunikuu algul võimalus jätta laopidaja pandiõiguse alusel oma lattu Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ tellimusel paigutatud kaupa vastavalt võla suurusele ja ülejäänud kauba oleks hageja võinud Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ-le tagastada.

Viimase tellimusel ladustatud kaupade turuväärtus oli 2008.a. juunikuu algul mitu miljonit krooni, hageja nõue aga alla 500 000 krooni. Hageja ei soovinud niisugust võimalust kasutada. Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ laoprogrammi väljatrüki (t.l. 160) kohaselt leidus 2008.a. maikuus hageja laos Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa 1 731 422.95 krooni väärtuses ja pankrotihalduri otsuse lisaks oleva nimekirja (t.l. 212-215) kohaselt leidus hageja laos kostjale kuuluvat kaupa 272 925 USD väärtuses. Kas, millises koguses ja millise hinnaga oleks olnud võimalik selle kauba müük hageja nõude katteks, seda ei ole võimalik kindlaks teha. Välistatud ei ole võimalus, et kauba müügihind võib osutuda hageja nõudest madalamaks. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et laopidaja pandiõigus laieneb ladustatud kaupadele vaid hageja nõuete rahuldamiseks vajalikus ulatuses ja et pandiõigus ei teki mitte kauba ladustamisest, vaid pärast nõude sissenõutavaks muutumist. AÕS § 282 lg. 1 kohaselt tekib käsipant panditud asja valduse üleandmisega pandipidaja valdusse pantija poolt, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Antud juhul on käsipant tekkinud VÕS § 907 lg. 1 alusel. AÕS § 281 lg. 2 kohaldatakse käsipandi kohta kehtivaid sätteid ka seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tekkis hageja pandiõigus Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ poolt ladustatud kaupadele nende üleandmisest hagejale. Nõude sissnõutavaks muutumine ei saa olla pandiõiguse tekke tingimuseks. Pärast nõude sissenõutavaks muutumist tekib pandipidajal AÕS § 276 lg. 1 kohaselt õigus panditud vara arvel nõude rahuldamiseks. Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ varale on 09.oktoobrist 2003.a. kantud kommertspandiregistrisse kommertspant summas 6 000 000 krooni Midas Invest AS-i kasuks (t.l. 127) 20.mail 2008.a. sõlmitud lepingu kohaselt on Midas Invest AS loovutanud sama kommertspandi 3⁄4 suuruses mõttelises osas Accurate Arendus OÜ-le. Sama lepingu p. 1.2 kohaselt on pandi esemeks kogu pantija vallasvara pandikande tegemise ajal või pärast pandikande tegemist omandatud vara, välja arvatud Kommertspandiseaduse § 2 lg. 3 nimetatud vara. Kommertspandiseaduse § 2 lg. 3 p. 2 kohaselt ei laine kommertspant muuhulgas varale, millele on seatud käsipant. AÕS § 281 lg. 2 kohaselt kohaldatakse käsipandi kohta seaduses sätestatud ka seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele. VÕS § 907 lg. 1 ette nähtud laopidaja pandiõigus kuulub seaduse alusel tekkivate vallaspandiõiguste hulka. AÕS § 282 lg. 1 kohaselt tekib käsipant valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale. Kokkulepe pandi seadmiseks ei ole antud juhul vajalik, kuna pant on tekkinud seaduse alusel. Eeltoodust tulenevalt ei mõjuta Midas Invest AS-i ja Accurate Arendus OÜ kasuks seatud kommertspandid hageja kui laopidaja pandiõigust ja sellest tulenevalt ka PanrS § 153 lg. 1 p.1 ette nähtud nõude rahuldamisjärku. Kohus ei pea võimalikuks nõustuda kostja seisukohaga, et antud juhul tuleb laopidaja pandiõigusele kohaldada kolmandatele isikutele kuuluvate kaupade osas VÕS § 305 lg. 3 analoogiat ja mitte lugeda pandi esemeks neid kaupu, millede eest pankrotivõlgnik ei olnud kostjale tasunud ja millised seega kuuluvad 30.detsembri 2004.a. lepingu (t.l. 94) ja 10.oktoobri 2006.a. ainuesinduslepingu (t. l. 100-102) järgi kostja omandisse. TsÜS § 4 kohaselt seisneb õiguse analoogia kohaldamine kas reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet reguleeriva normi kohaldamises või selle puudumisel seaduse või õiguse üldisest mõttest lähtumises. Analoogia kohaldamise eelduseks on aga õiguslikult reguleerimata suhte olemasolu ja suhte reguleerimata jätmise mittevastavus seaduse mõttele ja eesmärgile. VÕS § 907 lõikes 1 on seadusandja näinud ette hoidja pandiõiguse ladustatud asjale kõigist laolepingust tulenevate nõuete, samuti hoiuleandjaga varem sõlmitud veo-, ekspedeerimis- ja laolepingutest tulenevate nõuete tagamiseks. Hoiuleandja poolt ladustatud kolmandatele isikutele kuuluvate asjade osas ei ole seadusandja pidanud vajalikuks erandit teha ega pandieseme hulka mittekuuluvaks lugeda. Sellisel moel tuleb isikutevaheline suhe lugeda ka õiguslikult reguleerituks. Seepärast puudub alus VÕS § 305 lg. 3 analoogia kohaldamiseks ja

kostjale kuuluvate kaupade pandi esemete hulgast väljajätmiseks. Kostja viitab 05.juunil 2008.a. hagejale saadetud elektronkirjale (t.l. 161), milles on märgitud, et osa Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ tellimusel hageja lattu paigutatud kaubast kuulub kostjale ja on teinud ettepaneku hagejaga nende kaupade osas uue lepingu sõlmimiseks, 15.juulil 2008.a. saadetud kirjas (t.l. 162) on kostja teatanud sama ja märkinud, et Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ-le kuuluva kauba väärtus katab hageja nõude, samas kirjas on kostja viidanud ka 10.oktoobri 2006.a. ainuesinduslepingule, mille punktist 6 omandiõigus tuleneb. (t.l. 187-189). Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja on kostjale kuuluvaid kaupu kinni hoides käitunud pahatahtlikult ega ole järginud VÕS § 6 lg. 1 ette nähtud hea usu põhimõtet. Kostja palub ka sellel alusel mitte kohaldada Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ tellimusel ladustatud kaupadele hageja kasuks VÕS § 907 lg. 1 ette nähtud hoidja pandiõigust. Kohus ei saa lugeda põhjendatuks kostja väiteid hageja hea usu põhimõtte vastase käitumise kohta. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja MK ütlustes ja tuleb lugeda tõendatuks, et hageja laos oli võimalik eraldi kindlaks määrata, millised Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ tellimusel ladustatud kaubad olid saadud kostjalt (kuulusid kostjale) ja millised mitte s.o. kuulusid Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ-le. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt pidi hageja esindaja saama 2008.a. juunikuu algul teada, et osa laos hoitavast kaubast kuulub kostjale. Kohus leiab, et hageja ei pidanud aga koheselt pärast kostja pöördumisi jõudma veendumusele osade kaupade kuulumises kostjale ega võtma vastu kostja poolt soovitud otsust. 20.juunil 2008.a. algatas kohus Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ pankrotimenetluse ja arestis võlgniku vallasasjad s.h. kaupade jäägid Logistika Pluss OÜ valduses. Pärast seda ei ole mõistlik eeldada, et hageja oleks pidanud hakkama oma valdusest kostjale kaupu üle andma. 02.detsembri 2008.a. vastuses (t.l. 136) kostja hilisemale pöördumisele on hageja olnud seisukohal, et kogu pankrotivõlgniku poolt ladustatud kaup kuulub pankrotivara hulka. Samast kirjast nähtub, et 17.juulil 2008.a. andis hageja samasisulise vastuse ka kostja teisele esindajale. Tunnistaja MK ütlustest nähtub, et ta töötas Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ-s hankejuhina alates ettevõtte tegutsemise algusest kuni pankroti väljakuulutamiseni. 2008.a. maikuu lõpus oli äriühing makseraskustes, suurim kaupade tarnija oli kostja, kes soovis saada enda valdusse võimalikult palju enda kaupa ja tasumata arvetele lisatagatisi; Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ oli sellega nõus, sest see oleks vähendanud võlga kostja ees; kogu kaup asus aga Logistika Pluss OÜ valduses, nad koostasid nimekirja kaupadest, mida soovisid kostjale üle anda; kaup ei oleks vahetanud asukohta, vaid omanikku hageja laos; nimekiri sai ka kostja esindajate poolt kinnitatud, nad andsid nimekirja hagejale ja kontrollisid mõlemapoolselt kauba olemasolu, lao arvestus toimuski paralleelselt ja kogustega ei olnud probleeme, kaubad olid olemas ja hageja tunnistas nende olemasolu; hageja esindaja aga ei kirjutanud nimekirjale alla ja omaniku vahetus jäi tegemata s.o. kaup kostjale üle andmata; t.l. 212 leidub selle nimekirja tööversioon, 2008 märtsis oli tehtud inventuur ja vahed olid minimaalsed, tehnilist laadi; Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ poolt oli hageja lattu paigutatud kaupa kuskil 4 miljoni krooni eest, sellest umbes pool kuulus kostjale; Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ andis välja ka laokirja, kuid hageja sellega ei nõustunud; 2008.a. juunikuu algul käis Eestis kostja esindaja Hiinast, keda tunnistaja sõidutas koos kostja lepingulise esindajaga, nad käisid hageja juures ja soovisid rääkida juhatuse liikmega kes ei võtnud neid aga vastu, nad said rääkida töötajaga, kes ei saanud midagi otsustada; Logistika Pluss OÜ ei põhjendanud kaupade üle andmata jätmist mitte millegagi, lihtsalt ei andnud allkirja, teenuse peatamine oli ka arusaamatu, sest kaks nädalat varem olid nad teinud maksegraafiku võla likvideerimiseks; pärast teenuse osutamise peatamist ei täitnud Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ ka enam maksegraafikut ja ei saanud hageja laost kaupa kuskile viia.; t..l. 160 on väljatrükk Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ laoprogrammist, loetelus on ainult Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ kaup, kostjale kuuluvat kaupa see ei sisalda; kostja eesmärk oli saavutada kontroll oma kauba üle.

Kohtul ei ole alust kahelda, et Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ hakkas kaupa hageja lattu paigutama ja hageja teenust osutama juba enne lao ja veoteenuste osutamise lepingu sõlmimist 31.augustil 2007.a., mida kinnitavad varasematel kuupäevadel Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ poolt koostatud saatedokumendid (t.l. 22-67 teisest köitest) ja hageja poolt Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ-le esitatud arved (t.l. 70-72 teisest köitest). Kohtul ei ole alust arvata, et Rosenthal Vannitoad Eesti OÜ võis kostjalt saadud kaupu paigutada kusagile mujale peale hageja lao. Asja lahendamisel ei oma tähtsust kostja poolt 21.novembril 2008.a., 19.veebruaril 2009.a., 11.märtsil 2009.a. hagejale saadetud pöördumised kaupade oma valdusse saamiseks (t.l. 90-92, 108, 133), hageja poolt kostja pöördumistele saadetud vastused (t.l. 245 248-250); ainuesinduslepingu osalise lõpetamise kokkulepe ((t.l. 134-135); hageja 26.veebruari 2009.a. vastus kostja pöördumisele (t.l. 137), pankrotihalduri otsus kostjale kuuluvate kaupade välistamise kohta pankrotivarast koos vara nimekirjaga (t.l. 154, 103-107), pankrotitoimkonna otsus vara välistamise otsuse kinnitamise kohta (t.l. 155-157), enampakkumise teated (t.l. 163-164), kostja taotlus pankrotihaldurile vara välistamise kohta pankrotivarast (t.l. 217-221). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Indrek Saar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.