Logistika Pluss OÜ hagi Ningbo Ningshing International Inc. vastu pankrotimenetluses esitatud nõude, selle rahuldamisjärgu ja pandiõiguse tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28.augusti 2009 otsus Ningbo Ningshing International Inc. apellatsioonkaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
09.märts 2010, avalik kohtuistung Hageja Logistika Pluss OÜ (registrikood 10364192, Punane 73, Tallinn), esindaja adv Viive Kaur Kostja Ningbo Ningshing International Inc. (asukoht Tianning Manson No 138 Zhongshan Road West Ningbo, Hiina Rahvavabariik), esindaja adv Karl Haavasalu 25 000 krooni
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 28.augusti 2009 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja, Ningbo Ningshing International Inc. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Logistika Pluss OÜ esitas 02.02.2009 Pärnu Maakohtule hagi Ningbo Ningshing International Inc. vastu. Hageja palus tunnustada tema 492 878,26 krooni suurust nõuet OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu nõudena ja tunnustada sama nõuet tagavat hageja pandiõigust hageja valduses olevatele OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti poolt ladustatud asjadele.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati Pärnu Maakohtu 13.08.2008 otsusega välja OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti pankrot. 26.08.2008 esitas hageja pankrotihaldurile nõudeavalduse võlgniku vastu kogusummas 990 258,94 krooni, millest 893 458,11 krooni oli põhivõlg ja 96 800,83 krooni viivis. Kogu nõue oli täies ulatuses tagatud pandiga. Nõue tulenes hageja ja võlgniku vahel 31. augustil 2007 sõlmitud lao- ja veoteenuse osutamise lepingust nr 17 ning 07.09.2007 sõlmitud tähtajalisest äriruumide üürilepingust nr 2007/12.
3.02.01.2009 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõuet esimese rahuldamisjärgu nõudena summas 497 380,68 krooni, millest 400 579,85 krooni on põhivõlg ja 96 800,83 krooni viivis. 492 878,26 krooni ulatuses esitas kostja nõudele vastuväite ja seepärast jäi hageja nõue selle summa ulatuses tunnustamata. Kostja väitis, et lao- ja veoteenuse osutamise lepingu alusel ladustatud kaupu on hoitud mingist ajast põhjendamatult ja osa ladustatud kaubast kuulub kostjale, millele ei laiene hageja pandiõigus. Hageja leiab, et isegi kui oleks tõendatud kostja omandiõigus mingile osale kaubast, siis ei mõjutaks see hageja pandiõigust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 907 lg 1 kohaselt on hoidjal pandiõigus ladustatud asjale ja seega laieneb hageja pandiõigus kõikidele pankrotivõlgniku pool ladustatud kaupadele.
4.Hageja esitas pankrotivõlgnikule lao- ja veoteenuse osutamise lepingu alusel osutatud teenuste eest arved, milliseid võlgnik ei ole alates 19.04.2008 tasunud. OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti pankroti väljakuulutamise seisuga, s.o 13.08.2008 oli hageja nõue lao- ja veoteenuste lepingu alusel kokku 898 948,83 krooni, millest 818 983,39 krooni oli põhivõlg ja 79 965,44 krooni viivis. Kuna nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati viivisenõuet täies ulatuses, siis ei saa kuidagi olla põhjendamatu põhinõue, millelt see viivis arvestati. Nõue oli lao- ja veoteenuse osutamise lepingu p 2.6.1 ning VÕS § 907 lg-te 1 ja 3 alusel tagatud pandiõigusega hageja valduses olevatele ladustatud kaupadele ja pandiõigus kestab, kuni asi on hoidja valduses. Kostja väide, et osa ladustatud kaupadest kuulub temale, ei saa mõjutada hageja lepingust tulenevat nõuet võlgniku vastu, kuna lepingu alusel on kaubad ladustanud võlgnik.
5.Võlgnik jättis tasumata ka üürilepingu järgi tasumisele kuuluvad summad ja hageja vastav nõue on 91 310,11 krooni, millest 74 474, 72 krooni on põhivõlg ja 16 835,39 krooni viivis. Nõuete kaitsmise koosolekul kostja sellele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kuna hageja eelmärgitud viivisenõuet tunnustati täies ulatuses, ei saa põhjendamatu olla põhinõue, millelt viivis arvestati. Üürilepingust tulenev nõue on tagatud VÕS § 305 lg-s 1 ette nähtud pandiõigusega. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on alates 09.06.2008 hageja poolt võlgnikule lao ja veoteenuse lepingu alusel esitatud arved põhjendamatud, kuna sellel
kuupäeval teatas hagejale võlgnikule saadetud kirjas, et ta peatab võlgnikule teenuste osutamise kuni kõigi sissenõutavaks muutunud võlgnevuste kustutamiseni. Kuna hageja peatas lepingu täitmise, langes ära õiguslik alus nõuda võlgnikult tasu maksmist. 04.06.2008 ütles hageja võlgnikule üles äriruumide üürilepingu. Seega puudub hagejal õiguslik alus nõuda võlgnikult üüri- ja kommunaalkulude tasumist.
7.Hoidja pandiõigusele tuleb kohaldada VÕS § 305 lg 3 analoogiat, kuna osa OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti tellimusel hageja juures ladustatud kaubast kuulub kostjale. Võlgnik oli nõus kostjale kauba väljastama. VÕS § 305 lg 3 kohaselt eelnevad üürileandja pandiõigusele kolmanda isiku õigused asjadele ja seda sätet tuleb analoogia alusel kohaldada VÕS §-st 907 tulenevale laopidaja pandiõigusele. Kostja teatas sellest hagejale 15.07.2008 ja 21.11.2008. Samuti teatas kostja hagejale sellest, et OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti pankrotihaldur Aivar Leismann otsustas välistada kostjale omandiõiguse alusel kuuluvad kaubad pankrotivarast ja on palunud need kostjale üle anda. Hageja ei ole seda teinud. Kogu OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti vara on koormatud kommertspantidega Accurate Arendus OÜ ja Midas Invest ASi kasuks ja seepärast ei saa hageja pandiõigus laieneda kõikidele OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti tellimusel ladustatud kaupadele.
8.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 276 lg 1, § 281 lg 2 ja § 284 koosmõjust tuleneb, et laopidaja pandiõigusele laienevad käsipandi sätted ning laopidaja pandiõigusega on hõlmatud niisugune kogus ladustatud kaupa, et oleks tagatud sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamine. Olukorras, kus ladustatud kaupade koguväärtus ületab sissenõutavaks muutunud nõuete summa, on ladustatud kaubad hõlmatud laopidaja pandiõigusega vaid nõuete rahuldamiseks vajalikus ulatuses. Hageja ei saanud 2008.a juulikuu algul keelduda laopidaja pandiõiguse alusel kostjale kuuluva kauba väljaandmisest. AÕS § 276 lg 1 ja § 284 kohaselt lõpeb käsipant tagatud nõude lõppemisega. Laopidajal ei teki pandiõigus mitte kauba ladustamisest, vaid siis, kui tekib sissenõutavaks muutunud nõue. Alates pankroti väljakuulutamisest on hageja laos olnud pankrotivõlgnikule kuuluvaid kaupu vähemalt 1 602 228,80 krooni väärtuses.
9.Kostja on hagejale teatanud korduvalt sellest, et hageja laos asub kostjale kuuluvat kaupa, on teinud hagejale ettepaneku sõlmida leping kauba kostjale üleandmiseks; on selgitanud, et pankrotivõlgnikule kuuluva kauba väärtus katab hageja nõude ning et kostja kauba kinnihoidmine hageja poolt on põhjendamatu. Kostja on seisukohal, et temale kuuluva kauba kinnihoidmine hageja laos on ilmselt pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega ning ta palus VÕS § 6 alusel oma kauba osas mitte kohaldada hageja kasuks laopidaja pandiõigust. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Maakohus rahuldas hagi. Kohus tuvastas, et hagejal on 492 878,26 krooni suurune nõue OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti vastu, mis kuulub esimesse rahuldamisjärku.
11.Hageja pandiõiguse osas leidis maakohus, et ei oma tähtsust, kas pankrotivõlgnik paigutas hageja lattu endale või teistele isikutele, s.h. kostjale kuuluvat kaupa. Määravaks on asjaolu, et hageja osutas pankrotivõlgnikule lepingu alusel teenuseid, milledest üheks oli kaupade hoidmine laos. VÕS § 907 lg 1 kohaselt on hoidjal kõigi laolepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus ladustatud asjale. OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti laoprogrammi väljatrüki (t lk 160) kohaselt leidus 2008.a maikuus hageja laos OÜ-le Rosenthal Vannitoad Eesti kuuluvat kaupa 1 731 422,95 krooni väärtuses ja pankrotihalduri otsuse lisaks oleva nimekirja (t lk 212-215) kohaselt leidus hageja laos kostjale kuuluvat kaupa 272 925 USD väärtuses. Kas, millises koguses ja millise hinnaga oleks võimalik selle kauba müük hageja nõude katteks, ei
ole võimalik kindlaks teha. Välistatud ei ole võimalus, et kauba müügihind võib osutuda hageja nõudest madalamaks.
12.Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et laopidaja pandiõigus laieneb ladustatud kaupadele vaid hageja nõuete rahuldamiseks vajalikus ulatuses ja et pandiõigus ei teki mitte kauba ladustamisest, vaid pärast nõude sissenõutavaks muutumist. AÕS § 282 lg 1 kohaselt tekib käsipant panditud asja valduse üleandmisega pandipidaja valdusse pantija poolt, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Antud juhul on käsipant tekkinud VÕS § 907 lg 1 alusel. AÕS § 281 lg 2 kohaldatakse käsipandi kohta kehtivaid sätteid ka seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tekkis hageja pandiõigus OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti poolt ladustatud kaupadele nende üleandmisest hagejale. Pärast nõude sissenõutavaks muutumist tekib pandipidajal AÕS § 276 lg 1 kohaselt õigus panditud vara arvel nõude rahuldamiseks. Kommertspandiseaduse § 2 lg 3 p 2 kohaselt ei laiene kommertspant muuhulgas varale, millele on seatud käsipant. Midas Invest AS ja Accurate Arendus OÜ kasuks seatud kommertspandid ei mõjuta hageja kui laopidaja pandiõigust.
13.Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et antud juhul tuleb laopidaja pandiõigusele kohaldada kolmandatele isikutele kuuluvate kaupade osas VÕS § 305 lg 3 analoogiat ja mitte lugeda pandi esemeks neid kaupu, millede eest pankrotivõlgnik ei olnud kostjale tasunud ja millised kuuluvad kostja omandisse. TsÜS § 4 kohaselt seisneb õiguse analoogia kohaldamine kas reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet reguleeriva normi kohaldamises või selle puudumisel seaduse või õiguse üldisest mõttest lähtumises. Analoogia kohaldamise eelduseks on õiguslikult reguleerimata suhte olemasolu ja suhte reguleerimata jätmise mittevastavus seaduse mõttele ja eesmärgile. VÕS § 907 lg-s 1 on seaduseandja näinud ette hoidja pandiõiguse ladustatud asjale kõigist laolepingust tulenevate nõuete, samuti hoiuleandjaga varem sõlmitud veo-, ekspedeerimis- ja laolepingutest tulenevate nõuete tagamiseks. Hoiuleandja poolt ladustatud kolmandatele isikutele kuuluvate asjade osas ei ole seaduseandja pidanud vajalikuks erandit teha ega pandieseme hulka mittekuuluvaks lugeda. Sellisel moel tuleb isikutevaheline suhe lugeda ka õiguslikult reguleerituks. Seepärast puudub alus VÕS § 305 lg 3 analoogia kohaldamiseks ja kostjale kuuluvate kaupade pandi esemete hulgast väljajätmiseks.
14.Kohus ei lugenud põhjendatuks kostja väiteid hageja hea usu põhimõtte vastase käitumise kohta. Hageja ei pidanud koheselt pärast kostja pöördumisi jõudma veendumusele osade kaupade kuulumises kostjale ega võtma vastu kostja poolt soovitud otsust. 20.06.2008 algatas kohus OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti pankrotimenetluse ja arestis võlgniku vallasasjad, s.h kaupade jäägid Logistika Pluss OÜ valduses. Pärast seda ei ole mõistlik eeldada, et hageja oleks pidanud hakkama oma valdusest kostjale kaupu üle andma. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes kohtuotsuse tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtusse. Kui ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole oluliselt menetlusõiguse normi rikkunud, siis palus kostja tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus tunnustas hageja pandiõigust tema valduses asuvatele OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti (pankrotis) tellimuse alusel ladustatud kaupadele ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata hagi hageja pandiõiguse tunnustamiseks nendele hageja laos ladustatud kaupadele, mis kuuluvad omandiõiguse alusel kostjale.
16.Kostja leiab, et maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõiguse norme, rikkus oluliselt kohtumenetluse norme, s.h hindas ebaõigesti tõendeid ning need rikkumised viisid sisuliselt ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Tulenevalt TsMS § 441 lg-te 1 ja 2 ning § 306 lg 5 koosmõjust peab kohtuotsus olema allkirjastatud või digitaalselt allkirjastatud või koostatud muul sarnasel tehniliselt turvalisel viisil ning sellistele nõuetele vastav kohtuotsus tuleb menetlusosalisele kätte toimetada. Kostjale elektrooniliselt saadetud kohtuotsusest, mis on saadetud Microsoft Wordi formaadis tekstidokumendina, ei nähtu, et see oleks kohtuniku poolt allkirjastatud või digitaalselt allkirjastatud. Microsoft Wordi formaadis koostatud tekstidokumenti on igal isikul võimalik muuta või täiendada ning järelikult ei ole tegemist turvalise viisiga. Tagatud ei ole kohtuotsuse muutumatus ja usaldusväärsus. TsMS § 441 lg-te 1 ja 2 nõuete rikkumine on vaadeldav menetlusõiguse normi olulise rikkumisena TsMS § 656 lg 2 teise lause tähenduses. Seetõttu tuleb kohtuotsus apellatsioonkaebuses toodud teistest põhjendustest sõltumata tühistada ning saata asi tagasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
17.Maakohus leidis kohtuotsuses ebaõigesti, nagu laieneks hageja pandiõigus ka nendele asjadele, mis omandiõiguse alusel kuuluvad kostjale, mis pankrotihaldur on välistanud pankrotivarast ja mis on ladustatud hageja laos. Pandiõiguse seadmine asjale on asja käsutamise viis, mille tulemusena saab pandiõigus asjale tekkida üldjuhul üksnes siis, kui asja käsutab omanik. Kui asja suhtes teeb käsutustehingu muu isik, ei ole sellel tehingul üldjuhul kehtiva käsutuse (õigustmuutvat) toimet, s.t käsutus jääb tagajärjetuks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06 tehtud kohtuotsuse p-st 25 ja VÕS kommenteeritud väljaande § 907 kommentaarist järeldub, et hoidja pandiõiguse tekkimiseks hoiuleantava asja suhtes on tarvilik selle hoiuleantava asja käsutamine. Hoiuleandjal ei ole taoliseks käsutamiseks õigust, kui ta ei ole hoiuleantava asja omanik. Juhul kui hoiuleandja ei ole hoiuleantava asja omanikuks ning seetõttu ei ole hoiuleandja hoiuleantava asja käsutamise õigust, saab AÕS § 282 1 alusel toimuda pandiõiguse heauskne omandamine hoidja poolt vaid siis, kui laolepingu objekti käsipandiga koormamine hoidja ja hoiuleandja vahel eraldi kokku lepitakse. Kostja arvates ei saa 31.08.2007 lao- ja veoteenuse osutamise lepingu nr 17 punktis 6.1 sisalduv kokkulepe olla vaadeldav kostjale omandiõiguse alusel kuuluvate asjade, mis on ladustatud hageja laos, koormamisena hoidja pandiõigusega VÕS § 907 lg 1 alusel, mille alusel oleks saanud hageja pandiõiguse heauskselt omandada vastavalt AÕS §-le 2821. Käesoleval juhul omab olulist tähtsust TsÜS § 6 lg 3, mille kohaselt peab iga õiguse või kohustuse käsutamine toimuma eraldi. OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti oleks saanud hoiuleandjaga leppida kokku hageja kui hoidjaga hoiuleantavate asjade koormamises hoidja pandiõigusega üksnes seeläbi, et iga hoiuleantava asja suhtes oleks eraldi kokku lepitud selle asja koormamises hoidja pandiõigusega. Kuna OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti ei olnud sõlminud iga kostjale kuuluva asja osas, mis ladustati hageja laos, käsutuslepingut selle asja koormamise kohta hoidja pandiõigusega, siis ei olnud hagejal võimalik AÕS § 2821 alusel heauskselt pandiõigust omandada. Kohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti VÕS § 907 lg 1.
18.Hageja 09.06.2008 kiri OÜ-le Rosenthal Vannitoad Eesti, OÜ-le Rosenthal Vannitoad Eesti kuuluvate kaupade nimekiri, mis on ladustatud hageja laos ja tunnistaja M. K. ütlused tõendavad, et 2008.a juuni alguses oli hageja nõude suuruseks OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti vastu 497 380,68 krooni. Samal ajal oli hageja laos ladustatud OÜ-le Rosenthal Vannitoad Eesti omandiõiguse alusel kuuluvaid kaupu kokku 1 731 422,95 krooni väärtuses. Seega ületas OÜ-le Rosenthal Vannitoad Eesti omandiõiguse alusel kuuluvate kaupade väärtus rohkem kui kolm korda hageja nõude
suurust OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti vastu. Kostja ja OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti õiguseellase Branson Kaubanduse OÜ vahel 10.10.2006 sõlmitud ainuesinduslepingu p-s 6 on kokku lepitud kostja omandireservatsioonis OÜ-le Rosenthal Vannitoad Eesti tarnitud kaupade suhtes kuni nimetatud kaupade eest täieliku tasumiseni. Kohtule on esitatud nimekiri kaupadest, mis kuuluvad omandiõiguse alusel kostjale. Nende kaupade vääruseks on 272 925,10 USD. 2008.a juuni alguses avaldas kostja soovi hageja juures ladustatud kauba kättesaamiseks, kuid hageja keeldus kostjale omandiõiguse alusel kuuluvate kaupade üleandmisest. Kostja leiab, et kaupade üleandmisest keeldumine on käesoleval juhul vaadeldav hageja poolse hea usu põhimõtte vastase käitumisena. Olukorras, kus hageja nõue OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti vastu oli mitmekordselt tagatud viimasele omandiõiguse alusel kuuluvate ja hageja juures ladustatud kaupade väärtusega, puudus hagejal tarvidus keelduda kostjale omandiõiguse alusel kuuluvate kaupade väljaandmisest. Hageja käitumise hea usu vastasusele viitavad ka asjaolud, et vaatamata OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti võlgnevuse tekkimisele hageja ees ei lõpetanud hageja veo- ja laoteenuse osutamise lepingut, hoidis OÜ-le Rosenthal Vannitoad Eesti ja kostjale kuuluvaid kaupu oma laos edasi ja nõudis selle eest tasu ning hakkas täiendavalt nõudma viivist. Eelmärgitu on ilmselgelt pahauskne käitumine. Hageja astus samme selleks, et võlgnevus oleks võimalikult suur, kuigi pandiõiguse kiire realiseerimise korral oleks hageja saanud oma nõude OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti kauba müümisel enampakkumise teel kiiresti rahuldatud. Mõistetamatu on maakohtu seisukoht, et hageja käitumises puudub hea usu põhimõtte vastasus seetõttu, et ajavahemikus 05.06.2008-20.06.2008 ei pidanud hageja jõudma veendumusele, et osa hageja juures ladustatud kaubast kuulub kostjale. Vastuolu hea usu põhimõttega ei pea eeldama teatud ajalist kestvust. Samuti omavad olulist tähtsust tunnistaja M. K. poolt antud ütlused, millest nähtub, et hageja keeldus kostja esindajaga suhtlemast ning olukorra arutamisest ja lahenduste leidmisest. Seega tegi hageja kõik selleks, et ei saaks teada sellest, mitmed OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti poolt hageja juures ladustatud kaubad kuuluvad omandiõiguse alusel kostjale. Vastavalt VÕS § 6 lg-le 2 ei kohaldata võlasuhtele seadusest tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 6 lg-t 2. Kostja palub VÕS § 6 lg 2 alusel jätta VÕS § 907 lg 1 kohaldamata.
19.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ei ole võimalik kindlaks teha, kas, millises koguses ja millise hinnaga oleks olnud võimalik hageja laos OÜ-le Rosenthal Vannitoad Eesti kuuluva kauba müük hageja nõude katteks ning et välistatud ei ole võimalus, et kauba müügihind võib osutuda hageja nõudest madalamaks. Kohus jättis analüüsimata, millistest tõenditest lähtuvalt ta sellisele seisukohale asus. Kostjale teadaolevalt ei ole tsiviilasja 2-09-4066 materjali hulgas mitte ühtegi tõendit selle kohta, nagu oleks 2008.a kevadel ja juuni alguses olnud hageja juures ladustatud OÜ-le Rosenthal Vannitoad Eesti kuulunud kauba müügihind väiksem hageja nõudest OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti vastu lao-ja veoteenuse osutamise lepingu alusel. Seetõttu on kohtu seisukoht vaadeldav paljasõnalise oletusena, millele ei saa kohtu järeldus tugineda. Samas on asja materjali hulgas olemas mitmeid tõendeid selle kohta, et 2008.a juuni alguses oli lao-ja veoteenuse osutamise lepingule rajanev hageja nõue OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti vastu mitmeid kordi väiksem kui OÜ-le Rosenthal Vannitoad Eesti omandiõiguse alusel kuulunud ning hageja laos ladustatud kaupade väärtus. Kohtuotsuse tegemisel on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ning § 442 lg-t 8, rajades kohtuotsuse osaliselt tõendamata oletustele ning jättes põhjendamata, miks kohus ei arvestanud kostja poolt esitatud tõenditega selle kohta, et 2008.a juuni alguses oli OÜ-le Rosenthal Vannitoad Eesti kuuluvate ning hageja
juures ladustatud kaupade väärtus mitmeid kordi suurem hageja nõudest OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti vastu.
20.Maakohtu seisukoht, et VÕS § 305 lg 3 ei saa analoogia alusel kuuluda kohaldamisele VÕS 907 lg 1 suhtes, on ebaõige.
21.Dokumentaalsed tõendid, mis on maakohtu otsuses loetletud tõenditena, millega kohus otsuse tegemisel ei arvestanud, on kostja arvates olulised ja asjassepuutuvad ning maakohus on otsuse tegemisel jätnud need ebaõigesti arvesse võtmata.
22.Kohtuotsuse tegemisel on maakohus jätnud analüüsimata, kas hagejal on õiguslikult võimalik esitada OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti pankrotimenetluses OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti vastu 31.08.2007 lao-ja veoteenuse osutamise lepingust nr 17 tulenev nõue ning samaaegselt keelduda kostjale kuuluvate kaupade välja andmisest, viidates samuti 31.08.2007 sõlmitud lao-ja veoteenuse osutamise lepingule. Tõstatub küsimus, kas selline sama võlgnevuse kahekordne sissenõudmine ei vii mitte hageja alusetu rikastumiseni. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
24.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks TsMS § 656 lg 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus sellist menetlusnormi rikkumist ei tuvastanud, mis annaks aluse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata esimese astme kohtu otsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Maakohtu otsus on vormistatud kirjalikult eesti keeles ja otsuse teinud kohtunik on selle allkirjastanud. Seega ei ole maakohus kostja viidatud TsMS § 441 sätteid rikkunud. Kohtuotsus on kostjale vastavuses TsMS § 306 lg-ga 5 kätte toimetatud. Kohtuotsuse kättetoimetamise ajal kehtinud TsMS § 314 lg 3 redaktsiooni järgi võis kohus dokumendi edastada seda digitaalallkirjastamata või kinnitamata ärakirjana. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et temale saadetud dokumenti (kohtuotsuse ärakirja) oleks muudetud või täiendatud või see ei vastaks mingil muul moel kohtutoimikus olevale, kohtuniku poolt allkirjastatud kohtuotsuse originaalile.
25.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus tunnustas hageja nõuet summas 492 878,26 krooni OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu nõudena vastavalt pankrotiseaduse § 153 lg 1 p-le 1. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus tunnustas hageja pandiõigust hageja valduses asuvatele OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti (pankrotis) tellimuse alusel ladustatud kaupadele. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna
puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
27.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus materiaalõiguse norme õigesti ning ei rikkunud asja menetlemisel ja otsuse tegemisel apellatsioonkaebuses märgitud menetlusõiguse norme. Kohus leidis põhjendatult, et hagejal on OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti poolt ladustatud, s.h kostjale kuuluvate kaupade pandiõigus VÕS § 907 lg 1 järgi. Hageja pandiõigus tuleneb seadusest ja selle tekkimise eelduseks on tema juures laolepingu alusel asjade ladustamine. Ekslik on kostja seisukoht, nagu oleks hageja pandiõiguse tekkimiseks olnud vajalik täiendavate vara käsutamise kokkulepete sõlmimine. Seadus sellist nõuet ei sätesta. AÕS § 2821 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, kuna nimetatud säte reguleerib tehingu alusel tekkivat pandiõigust, millega antud juhul tegemist ei ole. Pandiõigus koormab ladustatud asju tervikuna, s.t ei arvestata hoidja tagatava nõude ja ladustatava asja väärtussuhet. Seega ei oma tähtsust asjaolu, kas OÜ-le Rosenthal Vannitoad Eesti kuuluvad kaubad tagasid hageja nõudeid või mitte. Pandiõiguse tekkimisele see mõju ei avalda.
28.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole rikkunud kostjale kuuluva kauba kinnihoidmisega hea usu põhimõtet VÕS § 6 lg 1 tähenduses. Seega puudub alus VÕS § 6 lg 2 järgi VÕS § 907 lg 1 kohaldamata jätmiseks, nagu kostja soovib. Heausksust eeldatakse ja kostja ei toonud esimese astme kohtu menetluses esile asjaolusid, mis oleks võimaldanud tuvastada hagejapoolset hea usu põhimõtte rikkumist pandiõiguse tekkimise ajal. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et vaidlusaluste kaupade ladustamise ajal ei olnud hagejale teada, et need kuuluvad kostjale. Hageja ei pidanud 05.06.2008 e-kirja saamisel kostjale välja andma teise isiku, OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti poolt ladustatud kaupu, mida kostja väitis olevat tema oma. Kirjaliku nõude esitamine ei olnud kauba kuuluvuse tuvastamiseks ja selle väljaandmiseks ilmselget piisav. 20.06.2008 algatas kohus juba OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti pankrotimenetluse ning võlgniku vara arestiti, s.h ka hageja juures hoiul olnud kaubad ning hageja ei oleks saanud neid enam välja anda. Olenemata eelmärgitust oli hagejal õigus tugineda VÕS § 907 lg 1 alusel tekkinud pandiõigusele. Seega ei ole alust hinnata hageja käitumist vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud asjaoludele, millega kostja soovib täiendavalt põhistada hagejapoolset hea usu põhimõtte rikkumist, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 teise lause alusel tähelepanuta.
29.Maakohus leidis õigesti, et VÕS § 305 lg 3 ei ole käesoleva asja lahendamisel kohaldatav. VÕS § 907 lg 1 reguleerib laopidaja pandiõigust, tegemata erandit kolmandale isikule kuuluvate asjade osas. Ringkonnakohtu hinnangul on see seaduseandja tahe, mitte seaduse lünk. Ka sisulised eeldused VÕS § 305 kohaldamiseks käesolevas asjas puuduvad. Kostja ei ole neid esile toonud. Eeltoodu tõttu puudub alus seaduse analoogia kohaldamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 järgi.
30.Kohtuotsuse põhjendavas osas märkis kohus, milliseid tõendeid ja miks ta otsuse tegemisel ei arvestanud. Kostja ei ole sellega nõus, kuid apellatsioonkaebusest ei järeldu, millise tõendi arvestamata jätmine viis tema arvates ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et kohtuotsuse eelviimases lõigus loetletud tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust.
31.Kostja etteheide, et maakohus jättis analüüsimata, kas hagejal on õiguslikult võimalik esitada OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti pankrotimenetluses OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti vastu 31.08.2007 lao-ja veoteenuse osutamise lepingust nr 17 tulenev nõue ning samaaegselt keelduda kostjale kuuluvate kaupade välja andmisest, viidates samuti 31.08.2007 sõlmitud lao-ja veoteenuse osutamise lepingule ning sellega alusetult rikastuda, on alusetu. Maakohtus kostja sellist küsimust ei tõstatanud, mistõttu ei saanud kohus sellele ka hinnangut anda. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. TsMS § 436 lg-te 3 ja 4 järgi võib kohus tugineda otsust tehes üksnes asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada ning kohus ei või tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.
32.Ringkonnakohtul puudub alus hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus ning apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
E. Liiv
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.