2-09-6481
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
27. august 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-6481
Tsiviilasi
CAS hagi OÜO vastu 108 239,50 krooni ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
108 239,50 krooni
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine -
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja: CAS (registrikood xxx; asukoht xxx) hageja lepinguline esindaja: Hendrik-Julian Lepp (elektronpost xxx) kostja: OÜO(registrikood xxx; asukoht xxx) kostja lepinguline esindaja: Sirje Veiman (postiaadress xxx)
26. august 2009.a, kirjalik menetlus
Asja läbivaatamise kuupäev
Osamakse summa 40 000 krooni
17.07.2009.a 18.08.2009.a 17.09.2009.a 17.10.2009.a
19 559,75 krooni 19 559,75 krooni 19 559,75 krooni 19 559,75 krooni
CAS esitas 17.02.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜO vastu 77 917 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Seoses OÜO poolt makseettepanekule tähtaegselt
2-09-6481 vastuväite esitamisega, lõpetati 31.03.2009.a määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 07.05.2009.a kohtule hagi kostja vastu, milles palub mõista kostjalt välja võlgnevuse 108 239,50 krooni ja viivise 77 672 krooni ning viivise 0,5% päevas tasumata põhivõlgnevusest kuni põhinõude täitmiseni. Pooled esitasid 22.06.2009.a ja 20.07.2009.a kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 1 alusel palub hageja tagastada talle pool nõude esitamisel tasutud riigilõivust arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Pooled paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. Pooled lühendavad kokkuleppel TsMS § 64 lg 2 alusel TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega menetluse lõpetamise määrusele kolme päevani kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 26.08.2009.a edastas kostja esindaja kohtule esindusõiguse tõendamiseks volikirja.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtu poole pöördumisel tasunud riigilõivu kokku 21 622,61 krooni. TsMS § 147 lg 5 esimese lause järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Tulenevalt TsMS § 133 lgst 1 arvutatakse hagihind põhinõude järgi. TsMS § 139 lg 3 sätestab, et riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 108 239,50 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 järgi hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 kohaselt kuni 125 000 krooni hinnaga hagilt tuli tasuda riigilõivu 12 500 krooni. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu ettenähtust rohkem 9 122,61 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Lähtudes TsMS § 150 lg 1 p-st 1, kuulub riigilõiv enam tasutud osas tagastamisele. Vastavalt § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 17.02.2009.a (viitenumber 2900072369) ja 06.05.2009.a (viitenumber 2900072123) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank kohtu poole pöördumisel riigilõivu kokku 21 622,61 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 6 250 krooni, ja enam tasutud osas riigilõiv summas 9 122,61 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma hagejale kõikide menetluskulude katteks kokku 10 000 krooni. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.