Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 21.august 2009.a, kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-08-24671
Tsiviilasi
Hagihind
OS hagi Tallinna linna, OÜ T , G H , HP, TP, AP ja LS ́i vastu OS õiguse tähtajatu üürilepingu alusel XXX korteri kasutamise tunnustamiseks ja üüri tõstmise teate tühisuse tunnustamiseks. 25980 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja – OS(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Hageja esindaja – v.adv Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, Herne 23-2, 10135 Tallinn) Kostja I – Tallinna linn Kostja II – OÜ T (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja III – G H (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja IV – HP(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja V – T P (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja VI – A P (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja VII – LS (isikukood XXX, elukoht XXX)
Istungi toimumise aeg Istungil osalesid
Kostjate II, III, IV ja VII esindaja advokaat Marika O (Advokaadibüroo Soraine, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn). 10.06.2009.a. Hageja OSja hageja esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Tallinna linna esindaja K Koolberg Kostjate II, III, IV ja VII esindaja advokaat Marika O
3⁄4 mõttelise osa omand läks vara üleandmise akti koostamisega üle 01.03.1994.a, lõppes hageja nn sundüürniku staatusest tulenev üürilepingu tähtaeg, milleks on ORAS ja ES koostoimes 13.aastat, 01.03.2007.a, millele järgnevalt muutus üürileping tähtajatuks. TÕENDID: 1) vara üleandmise akt nr 48; 2) XXXkaasomanike koosoleku osavõtjate registreerimise leht, protokoll; 3) Leping 7-3/509. Kostjate V ja VI vastuväited
kuna selleks puudus vastav kokkulepe kaasomanike vahel ning leidis, et hagejaga oli sõlmitud 1993.a. üürileping (viidatud ülalpool). Nimetatud asjaolust on Tallinna Linn ka hagejat teavitanud vastava kirjaga 29.09.04, mille on esitatud kohtule OÜ T, G. H , H. P ja L. S (lk 77, 76). Tõendeid selle kohta, et kaasomanikel oleks olnud selline lepingu sõlmimise tahe vastava enamuse otsuse kohaselt, ei ole kohtule esitatud. TsÜS § 66 lg 2 järgi on seega oluliselt seadust rikutud ning 1999.a. 04.11 sõlmitud lepingus üürileandja tahte puudumise tõttu on ka märgitud leping tühine. Seega ei ole omanikud kui solidaarvõlausaldajad ja üürileandjad sõlminud hagejaga uut lepingut ja õige ei ole hageja toodud väide, et tal on kehtiv leping 1999.a. 04. novembrist. Kuivõrd tegemist on omandireformis käigus tagastatud elamuga ja hageja kui üürnik kasutas kehtiva üürilepingu nr 7-3/509 alusel eluruumi selle üleandmise ajal endistele omanikele, reguleeris märgitud ajal üürisuhteid vastavalt ORAS § 12.1. ORAS § 12.1. lg 1 järgi loetakse tagastamisel kehtiv üürileping kehtivaks kolmeks aastaks, alates elamu omandiõiguse üleminekust õigustatud subjektile, kui üürnik ja omanik ei lepi elamu tagastamisel kokku teisiti. Kui kirjalik üürileping on üürnikuga sõlmimata, tuleb see omandireformi kohustatud subjektil üürnikuga sõlmida enne tagastatava elamu üleandmist. Sama seaduse § 12.1 lg 3 kohaselt pikeneb üürileping paragrahvi 1. lõikes nimetatud üürilepingu tähtaja möödumisel üürileping viieks aastaks. Üürileandja võib vaidlustada üürilepingu pikenemise § 12.1 lg 4 sätestatud juhtudel ning lg 11 kohaselt laienevad sätted üürisuhtele, mille pooleks olev üürnik elas eluruumis elamu tagastamise hetkel. Käesoleva paragrahvi alusel pikenenud üürilepingu tähtaja möödumisel võib üürilepingut pikendada Eesti Vabariigi elamuseaduse paragrahvide 32 ja 33 alusel. Käesolevas lõikes nimetatud juhul ei kohaldata eluruumi üürilepingu pikenemisele võlaõigusseaduse eluruumi üürilepingu sätteid. ES § 32 lg 1 sätestab, et lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul on lepingu tähtaja möödumisel eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvis 33 sätestatud juhtudel ning lg 2 sätestab, et kui enne üürilepingu tähtaja möödumist kumbki pool ei teavita teist poolt kirjalikult üürilepingu lõpetamisest või uue üürilepingu sõlmimisest, loetakse see pikenenuks viieks aastaks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. ES § 32 lg 4 järgi kohaldatakse paragrahvi omandireformi aluste seaduse § 121 lõikes 3 sätestatud eluruumi üürilepingu viieaastase tähtaja möödumisel selle üürilepingu ühekordseks pikendamiseks või uue üürilepingu sõlmimiseks. Kuna pärast elamu tagastamist ei ole kaasomanikud sõlminud mingit kokkulepet elamu kasutuse kohta ega otsustanud enne 1999a. novembrit hagejaga lepingut muuta ning sõlmida uut lepingut ja kuna hagejal oli elamu tagastamise ajal 01.03.1994 kehtiv üürileping, siis vastavalt ORAS § 12.1 lg 1 loeti märgitu 3-aastase tähtajaga lepinguks alates 01.03.1994. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejaga 1993.a. sõlmitud üürileping pikenes alates 01.03.94 3 aastaks ja kuna muid tõendeid ei ole pooled kohtule esitanud, siis pikenes mainitud leping veelkord 5 ja siis veel 5 aastaks ORAS ja ES–st tulenevate sätete alusel ning kuna pärast 01.03.07 (so kui 13 aastat täitus pärast elamu tagastamist) ei ole pooled uut lepingut sõlminud ja hageja jätkab eluruumi kasutamist, mida kostjad ei eita, siis kohaldub märgitud ajast lepingu pikenemisele ja sellest tulenevatele vaidlustele Võlaõigusseadus. Alates 01.07.02 kehtiva VÕS § 73 lg 1 kohaselt on võimalik, et võlasuhtes on mitu võlausaldajat ja kohtu arvates tulebki vaadeldagi kostjad kui üürisuhtes osalevaid kaasomanikke solidaarvõlausaldajaina ka VÕS § 73 järgi, kellel igaühel on lg 1 järgi õigus nõuda üürnikult kohustuse täitmist ning üürnikul on lg 2 järgi kohustus täita ükskõik millisele võlasusaldajale e. üürileandjale e. kostjale solidaarvõlausaldajatest. VÕS § 310 lg 1 järgi loetakse üürileping muutunud tähtajatuks kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist juhul kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet ja avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks ajasta, mille ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et arvates 01.03.07 oleks üürnik /hageja/ 2 nädala jooksul või oleks üürileandja avaldanud tahet selle kohta, et üürileping 5 (8)
oleks tähtajaline VÕS § 310 lg 1 järgi ning seega leiab kohus, et üürileping on muutunud tähtajatuks ja seega on poolte vahel tähtajatu üürileping. Hageja palus tunnustada, et tema ja kostjate vahel on sõlmitud üürileping 04.11.99 on tähtajatu. Kuna kohus leidis, et 04.11.99 sõlmitud leping ei ole kehtiv, siis tuleb hageja nõue nimetatud põhjustel jätta rahuldamata. Teiseks tuleb hageja nõue jätta rahuldamata ka muul põhjusel. Kostjad ei ole sellele vastu vaielnud, et hagejaga kehtiv leping on tähtajatu, mida hageja ise ka ei eita ja mis leidis ka vaidluses kinnitust (vt otsus ülalpool). Samas leiavad kostjad, et nad ei ole hageja õigusi millegagi rikkunud. Hageja leiab, et kuna tema on tagastatava elamu üürnik ning tal on erastamisõigus, siis on vajalik tema nõude tunnustamine tagamaks talle vastavad erastamisest tulenevad õigused ja seega on hagejal õiguslikult vajalik ka vastava lepingu tunnustamise nõue. Kostjad on esitanud hagejale 14.03.2008 koos üüri tõstmise teatega uue üürilepingu projekti. Tallinna Linn kinnitas, et poolte vahel oleks vajalik üürisuhte uus kirjalik vormistamine. VÕS § 13 lg 1 alusel võivad pooled lepingut kokkuleppel muuta. Seega on kostjad kasutanud oma seadusest tulenevat õigust teha teisele lepingupoolele ettepanekuid lepingu muutmiseks, parandamiseks jm, mis ei ole aga hageja õiguste rikkumine. Hagejal on õigus kas lepingu muudatusi aktsepteerida või mitte ning teise lepingupartneri poolt vastava ettepaneku tegemine ei saa rikkuda kuidagi hageja õigusi. Ka hageja väide, et uue lepingu sõlmimisel kaotaks ta oma need õigused, mis oleks tal nö sundüürnikuna, ei ole õige. Nimelt ei tulene ORAS-st, et pärast ORAS § 12.1 ja ES § 32 ja 33 tulenevate tähtaegade möödumist (so 3+5+5 aastat kehtiv üürniku kaitse lepingu pikenemise vaidlustamisel), et hageja kaotaks õiguse tagastatud majas üüritud eluruumi erastada. EES § 3 lg 11 sätestab, et kaasomandisse kuuluvates elamutes, mille üheks omanikuks on eluruumide erastamise kohustatud subjekt, asuvad eluruumid erastatakse käesoleva seaduse alusel juhul, kui kaasomanikud saavutavad kokkuleppe elamu reaalosade kindlaksmääramiseks. Kui kaasomanikud ei jõua kokkuleppele, erastatakse eluruum eraldi seaduse alusel. EES § 3 lg 5 ei tulene, et erastamisele ei kuulu need eluruumid, mida kasutasid tagastatud elamutes üürnikud ja mille suhtes sõlmitud üürileping oleks muutunud pärast ORAS 12.1 ja ES § 32 ja 33 sätestatud tähtaegade saabumist tähtajatuks. Seega ei ole kostjate poolt pärast üürilepingu tähtajatuks muutumist uue lepingu sõlmise ettepaneku tegemine üürniku e. hageja õiguste rikkumisena, mis tooks kaasa hageja erastamisseadusest tuleneva õiguse kaotamise ja mille vältimiseks oleks hagejale õiguslik vajadus tunnustada üürilepingu tähtajatust. Veelgi enam ei saa iseenesest ettepanek lepingu muutmiseks tähendada ilma vastaspoole vastava käitumiseta ja nõustumiseta tuua kaasa lepingu muutmist või sõlmimist. Kostjad ei ole märkinud ega kinnitanud, et uus leping, mille kohta on esitatud hagejale vastav projekt, oleks hagejaga sõlmitud ja et pooltel oleksid sellest tekkinud õiguse ja kohustused. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue tunnustada üürilepingu, mis on sõlmitud 04.11.99, tähtajatust, tuleb jätta ka sellel alusel rahuldamata, kuna ei ole õiguslikult põhjendatud. Kostjate OÜ T, G. H , L. S ́i väide, et hagi tuleks jätta perspektiivituse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, ei ole kohtu arvates õige, kuna kohus pidi andma poolte väidetele ja esitatud tõenditele sisulise hinnangu selle kohta, milline leping (kas 04.11.99 sõlmitud või muul ajal sõlmitud) poolte vahel kehtib, kui kaua see kehtib ja kas hageja õigusi on kostjad rikkunud. Seega jääb kostjate taotlus hageja esimese nõude läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Kohus vaatleb küsimust sellest, kas üüri tõstmise teade on tühine. Kuna asjas on tõendatud, et hageja ja kostjate kui solidaarvõlausaldajate e. üürileandjate vahel on tähtajatu üürileping, siis vaatleb kohus järgmisena hageja nõuet, mis puudutab üüri tõstmist. Hageja leidis, et üüri tõstmise teade on 1) tühine ja 2) ülemääraselt suur. Hageja ei ole esitanud nõuet ennast üüri tõstmise suuruse vaidlustamiseks, kuid on tühisusele viidates tuginenud kas asjaolule, et üür on ebamõistlikult suur (hagi aluse täiendused, lk 234). Seda, et üür on suur, nõustus Tallinna linn, teised kostjad vaidlesid nimetatule vastu. VÕS § 299 lg 2 sätestab, et tähtajatu üürilepingu puhul peab üürileandja teatama üürnikule üüri 6 (8)
tõstmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendama. Teates tuleb selgelt märkida: 1) üüri tõstmise ulatus ja üüri suurus, 2) mis ajast üür suureneb, 3) üüri tõstmise põhjendus ja arvestus, 4) üüri tõstmise vaidlustamise kord. VÕS § 299 lg 3 järgi on üüri tõstmine tühine, kui üürileandja ei teata sellest käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud viisil ja vormis või hoiatab üürnikku, et üüri tõstmise vaidlustamise korral ütleb ta üürilepingu üles. Hageja poolt kohtul esitatud 14.03.2008 teates (lk 6-7) nähtub, et alates 2008.a. mais on hageja üür 2165 krooni, millele lisanduvad kõrvalkulud. Üüri teates on üürileandja märkinud, et üüri tõstmine on vajalik elamu konstruktsioonide ja ruumide säilimise ja ohutuse tagamiseks, üldkasutatavate ruumide parandamiseks ja et üüri suurus on keskmise turuhind, märgitud on üüri ülemäärast tõstmist on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teate kättesaamisest. Hageja on vaidlustanud üüri tõstmise teate tühisust, kuna teade ei ole § 299 lg 3 vormis ja seda on tehtud mitteõigustatud isiku poolt. Esitatud teatest nähtub, et selle on teinud OÜ T esindaja M. O kui AB S esindaja kaasomanike nimel. Kohtule kostjate poolt esitatud XXX kaasomanike koosoleku protokollist 03.07.07 (lk 79jj) nähtub, et elamu 7 kaasomanikust oli kohal 5, kellel kuulub vastavalt ehitise registri andmetele enamus kaasomandist vastavalt kokku 26255/30000 suuruses osas ja seega oli kaasomanikel võimalik teha AÕS § 72 mõtte kohaselt otsustusi kaasomandi kohta, sh selle üürimisel üüri suuruse kohta. Otsuse protokollist 05.03.08 (lk 237) nähtub, et koosolekul oli kohal 6 kaasomanikku 7st ja neile kuulus kokku 27570 /30000 mõttelist osa, seega enamus ja seega olid nad päevad otsustama üüri tõstma 50kr/m2-le. Otsuse kohaselt on volitatud on AB S sõlmima uusi üürilepinguid ja välja saatma teateid üüri suuruse kohta. Eeltoodu alusel ei ole õige hageja väide, et OÜ T l puudus teiste kaasomanike nimel õigus teha ettepanekut üüri tõstmiseks. Seega oli üüri tõstmise teade hagejale tehtud kaasomanike enamuse otsuse e. tahte alusel pädevate isikute poolt e. üürileandja poolt. Küll aga nõustub kohus hagejaga, et üüri tõstmise teade ei vasta VÕS § 299g 3 sätestatule: nimelt ei ole selles toodud üüri tõstmise arvestust ega selgitatud täpselt kuhu peab üürileandja üüri tõstmise vaidlustamiseks pöörduma. Seega ei vasta üüri tõstmise teade osaliselt VÕS § 299 lg 2 p-s 3 ja p-s 4 sätestatule, mistõttu on üüri tõstmise teade tühine VÕS § 233 lg 3 järgi ja seega tuleb tunnustada hagejale 14.03.2008 tehtud üüri tõstmise teate tühisust. Mis puutub kostjate OÜ T , G. H . H. P , L. S ’i vastuväitesse, et hageja on hilinenud üüri suuruse vaidlustamisega, siis hageja ei ole iseenesest nõuet üüri alandamiseks VÕS § 301 lg 1 järgi esitanud. Nimelt sätestab § 302 lg 1 üürniku õiguse vaidlustada üüri ülemäärase suuruse ja nõuda üüri alandamist ja millele vastuse saamata jäämisel või täieliku või osalise eitava vastuse saamisel 30 päeva jooksul (lg 2) on õigus 30 päeva jooksul lg 2 möödunud tähtaja möödumisest pöörduda üür alandamise nõudega kohtusse või üürikomisjonisse (lg 3). Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kui üüri tõstmine on tühine, ei loo see õiguslikke tagajärgi ning tühisusele tuginemine ei ole seega seotud VÕS § s- 302 lg 3 sätestatud 30-päevase õigust lõpetava tähtajaga. Kuna hageja ei üle üüri alandamist nõuet esitanud, ei anna kohus hinnangut ka hageja nendele väidetele, mis seostuvad üüri suuruse ja selle põhjendamatusega. Üüri tõstmine on nii ehk nii tühine juba ülalpool viidatud alustel ja seega ei ole ka üüri suurusel mingit tähendust. Kohus peab vajalikuks märkida, et üüri väidetav põhjendamatu suurus ei ole iseenesest üüri tõstmise tühisuse aluseks VÕS § 299 lg 2 järgi; seda saab vaidlustada vaid alandamise nõude esitamisega. Eeltoodud kaalutlustel ei anna kohus hinnangut üürikviitungitele, interneti väljavõttele City24.ee võimaliku turuüüri kohta, Uus Maa Kinnisvarakonsultandid ekspertarvamusele 1438/078, mis on esitatud üüri varasema suuruse ja tõstetud üüri suuruse põhjendamise kohta. Samuti ei pea kohus andma hinnangut seisukohale, milline on üür Tallinna Linnavolikogu 23.08.07 nr 197 otsuse järgi ja millise toimega ta on pooltevahelisele suhtele. Ka siinkohal ei nõustu kohus kostjate väitega, et hagi üüri suuruse vaidlustamise osas tuleks jätta läbivaatamata selle tõttu et 30-päevane tähtaeg on möödunud, kuna esiteks on üüri tõstmine tühine ja selleks tuli kohtul anda ka tõenditele ja esitatud väidetele sisuline hinnang. Seda saab 7 (8)
kohus teha vaid otsusega ning kuna üüri suurusele kohus hinnangut ei andnud ja nõuet ennast esitatud ei ole, ei saa tõusetuda küsimust esitamata nõude läbivaatamata jätmisest selle perspektiivituse tõttu.
Menetluskulud, tsiviilasjas hind TsMS §162 lg 1 alusel jäävad menetluskuld (1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral poole menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jäta menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulus osalisele rahuldamisele, jäävad TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 125 ja 128 lg 1 alusel on esimese nõude puhul tsiviilasja hind (tuvastusnõue lepingu tähtajatuse üle) – 12(üks aasta) x 649,50 (kasutustasu kuus on vastavalt 15 kr x 43,3m2) =7794 krooni. Üüri tõstmise teate tühisuse tuvastamise nõude hind on TsMS § 125 ja 128 lg 1 järgi (endise üüri 649,50 kr ja tõstetud üür 2165 kr vahe x 12) 18186 krooni. Kokku on tsiviilasjade hind 25980 krooni. Hagi esitamisel tulnuks tasuda lõivu tasuda 1750 krooni, hageja tasus 1050 krooni, seega tuleb TsMS § 179 lg 1alusel täiendavalt riigituludesse sisse nõuda lõivu 700 krooni. Kuna hagi kuulus osalisele rahuldamisele ja kohus otsustas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, siis jätab kohus poole lõivust 350 krooni hageja kanda, mis tuleb temalt sisse nõude riigituludesse ja jätta see tema kanda ning kostjatelt tuleb TsMS § 165 lg 3 kui solidaarvõlgnikelt sisse nõuda 350 krooni riigituludesse, mis jääb nende kanda. Pooltel tuleb riigilõivu tasuda 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest ning viivitamise korral maksab viivitanud pool riigile viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses iga viivitatud päevalt kuni võla tasumiseni.
Mai Grauberg Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.