19. august 2009 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-10418
Tsiviilasi
FA/B (A) hagi ASS vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
4 171 677,28 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja FA/B (A; registrikood XXX, aadress XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat L Linsi ja vandeadvokaat L NaaberKivisoo (Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN, Dunkri 7, 10123 Tallinn) Kostja AS S (registrikood XXX, asukoht XX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi O Ladva (Advokaadibüroo Uno Feldschmidt, Gonsiori 21, 10147 Tallinn)
Kohtustungi toimumise aeg
12.05.2009
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat L Linsi ja vandeadvokaat L Naaber-Kivisoo Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi O Ladva
RESOLUTSIOON
Jätta FA/B (A) hagi ASS vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus Välja mõista FA/B (A) menetluskulud ASS kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.17.12.2003 sõlmisid pooled tootmise- ja tarnimise lepingu, mille kohaselt kohustus kostja tootma tooteid kooskõlas kokkulepitud tootespetsifikatsioonidega (tl 10-11, tõlge 12-13). Hagejate nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 4 171 677,28 krooni. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 195 lg 1, § 196 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 7, § 1045 lg 2, KonS § 52 lg 1 ja 2, § 78.
3.27.05.2004 saatis kostja hagejale kirja nr 21, milles kostja teatas hagejale, et 17.12.2003 leping on otsustatud lõpetada alates 27.05.2004 (tl 36-37). Hageja on seisukohal, et ei ole võimalik tugineda lepingu erakorralisele ülesütlemisele põhjusel, et hageja ei tasunud talle esitatud arveid õigeaegselt. Poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu leping, mida oli võimalik üles öelda sellest ette teatades 12 kuud. Hageja on seisukohal, et hageja ei ole rikkunud pooltevahel sõlmitud lepingut ja on arveid tasunud korrektselt. Pooltevahelises lepingus ei ole sätestatud, millal arved makstakse. Kostja on ühepoolselt määranud arvete tasumise tähtajad, arvestamata hageja ettepanekut antud osas mõlemat poolt rahuldavale kokkuleppele jõuda. Hageja on 12.03.2004 saatnud kostjale kirja (tl 86-87), milles juhitakse tähelepanu arvete saatmise ja nende maksmise probleemile. Viidatud kirjas on hageja selgitanud, et praktikas rakendatav arvete saatmise kord ei ole hagejale sobiv, sest arveid saadetakse enne kui saabuvad tellitud kaubad ja arvete maksmise kuupäev saabub enne kui tellitud kaubad kohale jõuavad, vahel on arvetel kajastatud kaupu, mida tegelikult ei ole saadetud, samuti on arved esitatud samade kaupade kohta mitmekordselt. Samuti ei ole kostja esitanud hagejale pretensioone, milles oleks esitatud täiendav tähtaeg arvete maksmiseks. Hageja on seisukohal, et tegemist on ebaseadusliku lepingu ülesütlemisega.
4.Hagejale on tekkinud kahju, kuna ta investeeris poolte koostöösse kokku 612 465 SEK s.t 1 055 277,20 EEK, milline summa on hetkel hageja raamatupidamises arvestatud mittemateriaalse vara akumuleeritud kuluna (tl 34-35). Hageja investeering sisaldab kostjale edastatud oskusteavet, mille osas teostas vajalikku koolitust ja juhendamist hageja esindaja. Samuti hõlmab eeltoodud summa hageja esindajate ja töötajate reisikulusid ja tasusid, millised olid vajalikud et arendada välja klientide võrgustik ning tagada toimiv tootmisvõrgustik. Pooltevaheline koostöö kestis kokku alla ühe aasta. Koostöö jooksul on hageja kostjale tasunud 117 625 EUR ja 8000 USD, mille eest saadud tooteid hageja edasi oma lepingupartneritele müüs. Olenemata asjaolust, et poolte koostöös esines väiksemaid lahkhelisid, tooted ei olnud nõuetekohased ja õigeaegselt tarnitud jms, siis oli hageja koostööga üldiselt rahul.
5.Hageja selgitab, et 14.01.2002 sõlmis ta FIE C Tkokkuleppe, mille alusel CT tegutses alates 01.01.2002 hageja (DT) esindajana raskemetall ja survevalu toodete valdkonnas ülesandega vormistada tellimusi ja sõlmida klientidega tehinguid, mida täiendati kahel korral, viimati 31.12.2003 (tl 14-25). Alates 2003 jaanuarist kuni 02.07.2004 töötas hageja juures kõvametalli osakonna vastutava tehnikajuhina HR, kelle tööülesannete hulka kuulus muuhulgas arendusprojektide juhtimine (tl 26-33). Hagejale teadaolevalt sõlmisid CT ja HR kostjaga lepingu, milles nad asusid kostja juures tööle sisuliselt sarnaste tööülesannete täitmiseks. Hagejal oli sõlmitud HR tööleping ja CT tsiviilõiguslik esindusleping. Mõlemad isikud olid lähedalt seotud hageja klientide poolt esitatud tellimuste täitmisega ja koostööga kostjaga. CT kinnitas hageja tellimusi ning suhtles klientidega, samas kui HR oli hageja kõvametalli osakonna vastutav tehnikajuht. Eelnimetatud isikutele on kostja maksnud hüvitisi, samuti tasunud reisikulusid ning muid kulusid.
6.Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt ei olnud kostjal õigus hageja klientidele tooteid müüa s.t esitada hagejale esitatud tellimuste osas hageja klientidele arveid, tarnida naelte ja kinnitusvahendite valmistamise tooteid otse hageja klientidele, täites hageja pikaajalisi koostöölepinguid hageja klientidega hageja eest, ilma et hageja oleks antud osas omapoolset nõusolekut andnud. Kostja on antud lepingu sätet oluliselt rikkunud, esitades arveid ja müües lepingus sätestatud tooteid hageja
2-06-10418 klientidele. Samuti on kostja rikkunud pooltevahelist lepingut, kuna kostja ei ole täitnud omale lepinguga võetud kohustusi s.t tarninud hagejale naelte ja kinnitusvahendite valmistamise tooteid. 2004 juunis sai hagejale teatavaks asjaolu, et kostja on võtnud üle hagejale esitatud tellimused, milliste eest on esitanud arveid hageja klientidele. Kostja sai informatsiooni hageja klientide ja tellimuste kohta eelnimetatud isikutelt, s.t tegemist on kostja konkurendi töötajaga ja esindajaga. Kostja oli teadlik, et tegemist on hageja esindaja ja töötajaga, arvestades asjaolu, et eelneva koostöö käigus hagejaga oli kostja nimetatud isikutega tihedalt suhelnud. Kostja on võtnud üle hageja kliendibaasi, tarnides hageja klientidele naelte ja kinnitusvahendite valmistamise tooteid ja esitades tarnitud toodete kohta arveid. Samuti on kostja võtnud üle hageja pikaajalised lepingud klientidega. Lisaks eeltoodule on kostja hageja klientidele saatnud kirja, milles kostja on kasutanud hageja nime oma nimes ning jätnud hageja klientidele mulje, et hageja muudab oma struktuuri. Tellimise protsess oli järgmine: hageja kliendid esitasid hagejale tellimuse, millele järgnes hageja poolt kliendile tellimuse kinnituse saatmine ning sellele järgnevalt arve saatmine. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ei olnud kostjal õigus naelte ja kinnitusvahendite valmistamise tooteid hageja klientidele müüa s.t neile ka toodete eest oma nimel arveid esitada. Kostja on aga esitanud arved alljärgnevatele klientidele, kelle tellimus on esitatud hagejale: 1) D S.A on hagejale esitanud 02.06.2004 tellimuse summas 648 EUR (tl 38), mille eest kostja on DS.A esitanud 18.06.2004 samade toodete eest arve summas 648 EUR (tl 39). Tellimuse kohta sai kostja informatsiooni hageja esindajalt CT'ilt faksi teel (tl 40). 2) CROWN Sp z.o.o tellimuse kinnitus on hageja poolt saadetud 22.04.2004 kinnitamaks 16 064,73 EUR suurust arvet (tl 41). Kostja on 02.06.2004 esitanud CROWN Sp z.o.o samade toodete kohta arve summas 14 458,26 EUR, võttes arvesse kliendi poolt tellimuse esitamise ajal tasutud ettemaksu, milline tingimus on märgitud hageja poolt saadetud tellimuse kinnitusel (tl 42). 3) C Fence and wire works LTD tellimuse kinnitus on hageja poolt saadetud 23.04.2004 kinnitamaks 1 330 USD suurust tellimust (tl 43). Kostja on 02.06.2004 esitanud CAPE GATE Fence and wire works LTD samade toodete kohta arve summas 1 330 USD (tl 44). 4) BOVE Draadproducten BV tellimuse kinnitus on hageja poolt saadetud 12.05.2004 kinnitamaks 2 178 EUR suurust arvet (tl 45). Kostja on 10.06.2004 esitanud samade toodete kohta arve summas 2 178 EUR, millise maksmise tingimused on samad, mis hageja poolt esitatud tellimuse kinnitusel (tl 46). 5) NTS AB tellimuse kinnitus on hageja poolt saadetud 22.04.2004 kinnitamaks 30 060 SEK suurust arvet (tl 47). Kostja on 09.06.2004 esitanud NTS AB tellimuse kinnitusel olnud toodete (Brazed Dies S200 D 4,3, Brazed Dies S200 D 4,0, Brazed Dies N2 D 1,45) kohta arve summas 2 484 EUR (tl 48) ning 02.06.2004 on kostja esitanud NTS AB tellimuse kinnitusel olnud toodete (meissel ja punches N2) kohta arve summas 1 190 EUR (tl 49). 6) NTS AB tellimuse kinnitus on hageja poolt saadetud 06.05.2004 kinnitamaks 19 630 SEK suurust arvet (tl 50). Kostja on 11.06.2004 esitanud NTS AB tellimuse kinnitusel olnud toodete (Brazed Dies N2 Dl, 45, Brazed Dies N6 D 4,0 CS 145) kohta arve summas 1 812 EUR (tl 51). 7) ITW Construction Products ApS tellimuse kinnitus on hageja poolt saadetud 19.12.2003 kinnitamaks 22 750 DDK suurust arvet (tl 52). Kostja on ITW Construction Products ApS esitanud 22.06.2004 tellimuse kinnitusel oleva toote Cutter Insert 00411 kohta arve summas 3 260 DDK (tl 53). 8) MAZE NAILS tellimuse kinnitus on hageja poolt saadetud 13.04.2004 kinnitamaks 2 250 USD suurust arvet (tl 54). Kostja on 28.06.2004 esitanud MAZE NAILS samade toodete kohta arve summas 2 250 USD, millise maksmise tingimused on samad, mis hageja poolt esitatud tellimuse kinnitusel (tl 55). 9) COINALDE, S. Coop. Ltda tellimuse kinnitus on hageja poolt saadetud 17.05.2004 kinnitamaks 2 787 EUR suurust arvet (tl 56). Kostja on 22.06.2004 esitanud COINALDE, S. Coop. Ltda samade toodete kohta ning lisaks ka ühe lisa eksemplari Die insert N41 D3, 10CS kohta arve summas 2 895 EUR (tl 57). 10) COINALDE, S. Coop. Ltda tellimuse kinnitus on hageja poolt saadetud 13.04.2004 kinnitamaks 4 668 EUR suurust arvet (tl 58). Kostja on 02.06.2004 esitanud COINALDE, S. Coop. Ltda osaliselt tellimuse kinnitusel olevate toodete kohta arve summas 1 608 EUR suuruse arve (tl 59).
2-06-10418 11) Te. Pointes tellimuse kinnitus on hageja poolt saadetud 07.04.2004 kinnitamaks 22 560 EUR suurust arvet (tl 60). Kostja on Te. Pointes esitanud 18.06.2004 tellimuses olevate toodete kohta arve summas 1 870 EUR (tl 61). 12) LK KG N tellimuse kinnitus on hageja poolt saadetud 11.05.2005 kinnitamaks 1 470 EUR suurust arvet (tl 62). Kostja on 07.06.2004 esitanud LK KG N osaliselt tellimuse kinnitusel olevate toodete kohta arve summas 570 EUR (tl 63). 13) Kostja on esitanud hageja kliendile Duchesne Et Fils LTEE (tl 65-66) 28.06.2004 arve summas 2 280 USD (tl 64). Duchesne Et Fils LTEE tellimused on hagejale teadmata jõudnud kostjani. Kliendiga suhtles hageja esindaja CTja klient on esitanud tellimuse faksi teel, mille kohta on kostjale informatsiooni andnud CT. 14) Kostja on esitanud hageja kliendile LN (tl 70) 03.06.2004 arve summas 84 EUR (tl 67). Hageja teadmata on jõudnud hageja kliendi tellimused kostjani (tl 68-69). 15) Kostja on esitanud hageja kliendile CAS (tl 72) 31.05.2004 arve summas 950 EUR (tl 71). Hageja teadmata on jõudnud hageja kliendi tellimused kostjani. Nimetatud arvete esitamisega on kostja hagejale kokku tekitanud 265 562,54 EEK suuruse kahju. Hageja on kahju arvutamise aluseks võtnud toodete müügiväärtuse, millest on hageja maha arvestanud toote tootmiseks tehtavad (AS-le S lepingujärgne makstav tasu) kulutused.
7.Hageja oli oma klientidega sõlminud pikaajalised raamlepingud, mis olid sõlmitud aastaseks perioodiks. Tellijad esitasid hagejale vahetellimusi, mis arvutati maha prognoositud aastatellimusest. Tulenevalt asjaolust, et kostja pooltevahelise lepingu ebaseaduslikult üles ütles ning hakkas hagejale kõlvatut konkurentsi osutama ei olnud hagejal võimalik tellimusi täita. Kostja, kasutades ära hageja esindajatelt ja töötajatelt saadud informatsiooni. Hagejale on kostja eelnimetatud tegevuse tulemusel tekkinud kokku 443 555,33 EEK kahju. Hageja on kahju arvutamise aluseks võtnud toodete müügiväärtuse, millest on hageja maha arvestanud toote tootmiseks tehtavad (AS-le S lepingujärgne makstav tasu) kulutused.
8.Klientidele kiire toodete tarnimise tagamiseks oli hagejal moodustatud poolvalmistoodete ja valmistoodete laovaru. Kostjapoolse ebaseadusliku tegevuse tulemusel ei olnud hagejal võimalik laovaru realiseerida ning selle tulemusel on hageja laos 407 351 SEK s.t 701 865,77 EEK väärtuses pool valmistoodangut ning 189 794,80 SEK s.t 327 016,44 EEK väärtuses valmistoodangut (tl 7778). Valmistoodangu summa sisaldab muuhulgas ka tooteid, mille eest hageja on kostjale 13.04.2004 kostja poolt esitatud arve alusel tasunud 3 334 EUR s.t 52 167,09 EEK (tl 83). Hageja on arve 27.05.2004 tasunud, kuid kostja ei ole arvel nimetatud tooteid hagejale üle andnud (tl 84).
8.Tulenevalt asjaolust, et kostja pooltevahelise lepingu ebaseaduslikult üles ütles ning hakkas hagejale kõlvatut konkurentsi osutama on hagejal tekkinud tulevaste perioodide eest saamata jäänud tulu näol kahju kokku 800 000 SEK, s.o 1 378 400 EEK (tl 81-82).
9.Kui lepingu lõpetamine oli seadusega kooskõlas, siis palub hageja kohtul rahuldada hageja nõue 4 171 677,28 EEK osas lepinguvälise kahju hüvitamise sätete alusel.
10.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja ei nõustu kostja käsitlusega lepingu sätete tühisusest. Tegemist on poolte poolt kokkulepitud tingimustega, mis omavad õiguslikku tähendust poolte vahelises lepingulises suhtes. Oluline on tuvastada, milline oli poolte tahe lepingu sõlmimisel. Hageja on seisukohal, et pooled on lepingu sõlmimisel leppinud kokku, millisel viisil toimub hagejale müüdavate toodete turustamine. Poolte vahelises suhtes on ainult hagejal õigus naelte ja kinnitusvahendite valmistamise tooteid müüa ja kostjal pooltevahelises suhtes seda õigust ei ole. «Ülemaailmne ainuõigus" käesolevas lepingus on poolte vahelise suhte reguleerimisel kasutatav mõiste, mille sisu on võimalik tuvastada ainult läbi poolte tahte ja kuna see on lepingus üheselt sätestatud, seega ei ole tegemist tühiste sätetega.
11.Rootsi advokaadibüroo Lindberg & Saxon HB advokaat jur.kand. Anna Holmi arvamuses on antud ülevaade füüsilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja õiguslikust regulatsioonist rootsi õiguses. Nimetatud arvamuses on jõutud järeldusele, et „füüsilise isiku" CTi isikukood on 501021-1950, selle isikukoodi all on tema ärinimi ka registreeritud. Kogu antud isikukoodi all teostatud majandustegevus
2-06-10418 olenemata sellest, kas seda on teostanud „füüsiline isik" CTisiklikult või füüsilisest isikust ettevõtjana oma registreeritud nime all, on teostatud sama isiku poolt ja sellest tulenevalt on CTisiklikult vastutav tema poolt isiklikult ja tema kui füüsilisest isikust ettevõtja poolt võetud võlakohustuste ja muude kohustuste eest. Sama järeldus laieneb ka HRiga sõlmitud lepingutele, seega ei ole võimalik väita, et hageja ja kostja tegid koostööd erinevate isikutega ning, et kostja ei kasutanud ära konkurendi töötajat või esindajat. Kostja vastuväited
12.Kostja ei tunnista hagi ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Kostja leiab, et pooltevaheline leping on sõlmitud poolte parema äranägemise järgi ning lepingus on sätteid, mis ei ole kooskõlas Eestis kehtivate seadustega. Nimetatud lepingu preambula sätestab, et hagejal on ülemaailmne ainuõigus müüa naelte ja kinnitusvahendite valmistamise tooteid. Mõiste ülemaailmne ainuõigus on õiguslikku tähendust omav mõiste ja seda ei saa kasutada suvaliselt, kuna sellisel juhul on taoline säte õigustühine algusest peale, vaatamata sellele, et pooled on lepingu preambulasse taolise sätte kirjutanud. Eeltoodu kehtib ka lepingu preambulas sätestatu „naelte valmistamise turg jääb hagejale“ kohta. Pooled ei saa ülemaailmset naelte valmistamise turgu jätta ühele või teisele lepingupoolele, isegi siis, kui nad seda soovivad, seega on ka see säte tühine.
14.Kostja leiab, et antud asjas on vajalik selgitada, kas kostja suhtles hageja klientidega ja kui, siis kuidas ja millistel õiguslikel alustel. Sõlmitud lepingu punktides 2-10 loetelutud tingimustest ei nähtu, et tingimused kehtivad ka peale lepingu lõpetamist või ülesütlemist, seega on tingimused kehtivad ja kohustuslikud lepingu kehtivuse ajal.
15.Kostja on seisukohal, et võlaõigusseadus ei sätesta lepingu ülesütlemisavaldusele vorminõuet, väljaarvatud eluruumi üürilepingu ülesütlemine. Muude lepingute puhul on oluline, et oleks ülesütlemisavalduse saajale mõistetav ülesütlemisavalduse saatja tahe ja alus. 27.05.2004 kirjas nr. 21, mis saadeti kostja poolt hagejale, on selgelt väljendatud lepingu lõpetamise alus ning koostöö lõppemise kuupäev 27.05.2004. Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud tootmis- ja tarneleping ei vasta konkreetselt mitte ühelegi võlaõigusseaduses sätestatud lepingule. Nimetatud lepingus on nii müügilepingule, hankelepingule, tootmislepingule, tarnelepingule, kui ka koostöölepingule omaseid sätteid. Sisuliselt olid lepingulised suhted rajatud koostööle, mida näitab lepingusätete sõnastused. Kostja leiab, et hagejale edastatud kirjas nr 21 on kostja tahe selgelt väljendatud, mille sisust sai aru ka hageja esitas kostjale seoses lepingu ülesütlemisega nõude üleantu tagastamise kohta, mille kostja ka rahuldas. Seega hageja aktsepteeris lepingu ülesütlemist.
16.Poolte vahel sõlmitud lepingus ei olnud kauba eest esitatud arve tasumise tähtaeg määratud. Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest märkis kostja hagejale esitatud arvetes arve tasumise tähtajaks 14 päeva, mille kohta hageja pretensioone ei esitanud. Kostja leiab, et maksetähtaeg 14 päeva on mõistlik tähtaeg ning antud juhul ei ole tegemist kostja pahauskse käitumisega. Hageja aga hilines pidevalt arvete tasumisega. Tasumata arved moodustasid veerandi hageja poolt tellitud toodangu käibest, mis on üle 500 000 Eesti krooni, seega on kostja pidevalt krediteerinud hagejat 500 000 Eesti krooni ulatuses. Kostja edastas hagejale mitmeid kirju, milles palus arved tasuda, samuti hoiatas kostja hagejat, et peatab tarned, kui hageja ei tasu arveid. Peale mida hageja tasus mõned arved, kuid jätkas siiski arvete maksmisega viivitamist. Eeltoodust tulenevalt kostja eeldas põhjendatult, et hageja ei täida oma kohustusi õigeaegselt, seega otsustas kostja nõukogu lõpetada koostöö hagejaga. Lepingu ülesütlemine vabastas pooled lepinguliste kohustuste täitmisest ning peale lepingu ülesütlemist omas kostja õigust müüa oma toodangut igaühele.
17.Kostja on seisukohal, et hageja endise töötaja ja esindaja töötamine kostja juures või selle huvides ei saa olla iseenesest kõlvatut konkurentsi tähendavaks asjaoluks. Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine ja teise ettevõtte töötaja või esindaja ärakasutamine on kõlvatu konkurents § 52 lg 1 ja 2 järgi siis, kui konkurendi töötajat või esindajat kasutatakse ära, mõjutades teda tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hagejal sõlmitud 14.01.2002, 30.12.2002 ja 31.12.2003 lepingud FIE CTiga, seega mitte füüsilise isikuga, kes tegutses komisjonärina, kellele tasuti
2-06-10418 komisjonitasu. Kostja leiab, et antud juhul ei olnud FIE CTil TsÜS peatükk 8 mõttes tehingust tulenevat ja seadusjärgset esindusõigust. Kostja ja füüsiline isik CTsõlmisid 08.06.2004 agendilepingu, mille punkti 1.1 kohaselt lepingu esemeks on ettevõtte poolt pakutavate toodete ja teenuste (edaspidi nimetatud kaubad) vahendamine agendi poolt leitud ostjatele (edaspidi nimetatud klient või kliendid) vastavalt kliendi vajadustele. Seega tegutses kostja huvides füüsiline isik CTning kostja on seisukohal, et sõlmides füüsilise isiku CTagendilepingu 08.06.2004, ei ole kostja pannud toime konkurentsiseaduse § 52 lg 1 ja 2 sätestatud tegu, ei ole kasutanud konkurentsi konfidentsiaalset teavet või ärakasutanud konkurendi töötajat või esindajat, mõjutades teda tegutsema kostja huvides.
18.Kostja märgib, et kahju hüvitamise nõudes peavad olema tuvastatud õigusvastase teo toimepanek, kahju tekitamine kannatanul, põhjuslik seos teo ja kahju vahel ning kahju tekitaja süü. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kahju tekkimise põhjuseks on asjaolu, et kostja võttis üle hageja kliendid, kasutades selleks hageja esindajale CTile ja hageja töötajale HRile teada olevaid konfidentsiaalseid andmeid klientide (ostjate) kohta. Kostjale teadaolevalt CTja HR on loonud ostjate andmebaasi ja nendega sidemed iseseisvalt, enne suhetesse astumist hagejaga. Enne hageja juures töötamist osutasid CTja HRi oma teenuseid äriühingule Hamex AB, kes oli samuti naelte ja kinnitusvahendite valmistamise instrumentide tootja, kellele CTja HRi oma andmebaasi kasutades kliente-ostjaid välja pakkusid. Hageja pakkus CTile ja HRile paremaid tingimusi ning seega lõpetasid nad suhted äriühinguga Hamex AB ja sõlmisid lepingud hagejaga, kusjuures hagejale pakkus huvi CTi ja HRi omandis olevad klientide (ostjate) andmebaas ja nendega suhtlemine, et müüa nüüd juba hageja vahendatud kaupa. Hageja ise ei ole tootja, vaid ladustaja, pakendaja ja müüja. Kostjale on teada, et CTja HR ei ole nende omandis olevat klientide (ostjate) andmebaasi hagejale võõrandanud ja hageja ei ole õigustatud pidama seda enda omandiks, kuna hageja ei ole nimetatud andmebaasi omandanud ega loonud. CTja HR on klientide (ostjate) andmebaasi loonud enne hagejaga lepingu sõlmimist. Kostja on seisukohal, et ühe isiku omandis olev teave ei muutu automaatselt teise isiku, tööandja või võlaõigussuhte lepingupartneri, omandiks. Seega on asjakohatu väita, et kostja kasutas hageja omandis olevat konfidentsiaalset teavet klientide (ostjate) kohta.
19.Hageja on oma nõudes esitanud väidetavalt koostöösse investeeritud kulude, kokku 1 055 277,20 Eesti krooni. Hageja väidab, et investeering sisaldas kostjale edastatud oskusteavet, mille osas teostas vajalikku koolitust ja juhendamist hageja esindaja. Samuti hageja väitel hõlmab eeltoodud summa hageja esindajate ja töötajate reisikulusid ja tasusid, millised olid vajalikud et arendada välja klientide võrgustik ning tagada toimiv tootmisvõrgustik. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud audiitor Ove Olssoni kinnituse 02.01.2006, mille kohaselt nimetatud summa on hetkel hageja raamatupidamises arvestatud mittemateriaalse vara akumuleeritud kuluna. Kostja on seisukohal, et taoline formaalne põhistamata kiri, ei tõenda eeltoodud väidetavate rahalises vääringus suurte kulutuste tegemist ja seda, et on alus nimetatud väidetavad kulutused sisse nõuda kostjalt. Tootmisvõrgustiku loomine on hageja paljasõnaline väide, kuna hageja ei loonud kostja tootmist. Koolituse läbiviimine on paljasõnaline väide ja ilmne liialdamine. Tellija käis tutvumas tootmisega ja toodetega, esitas omapoolseid nõudmisi kvaliteedile, mis on tavapärane tellija ja tootja vaheline suhe ning tootmis- ja tarneleping ei sätestanud taolisest suhtlemisest tulenevate kulutuste hüvitamist tellijale lepingu kehtivuse ajal, lõpetamisel, lõppemisel või ülesütlemisel. Eeltoodu alusel kostja leiab, et 1 055 277,20 krooni nõue ei ole põhjendatud.
20.Kostja poolt väidetavate ostjate klientide ülevõtmisest tekitatud kahju hagejale on tõendamata. Peale tootmis-ja tarnelepingu ülesütlemist 27.05.2004, pöördusid kliendid-ostjad CTi ja HRi, poole, kes olid suhetes klientide-ostjatega ning nimetatud isikud, vastavalt nende ja kostja vahel sõlmitud lepingutele, edastasid vastava teabe ostjate kohta kostjale. Ostjatele ei olnud tähtis, kes neile müüb, tähtis oli kaup kätte saada. Kostja oli tootja, kes müüs oma toodangut ning CTja HR olid vahendajad, kes viisid tootja ja ostja kokku, kasutades nende (vahendajate) omandis olevat andmebaasi ostjate kohta. Eeltoodu alusel kostja leiab, et 265 562,54 Eesti krooni nõue ei ole põhjendatud.
21.Kostja on seisukohal, et hageja väide klientidega sõlmitud pikaajaliste raamlepingute olemasolu kohta on paljasõnaline väide ja ei ole mitte millegagi tõendatud. Kostja leiab, et hageja nõue hüvitada tõenäoliselt saamata jäänud kahju 443 555,33 krooni, mille kostja väidetavalt tekitas informatsiooni valdamisega, ei ole põhjendatud.
2-06-10418
22.Kostja ei nõustu hageja nõudega hüvitada laovarude väärtus. Kostjal puudub süü ebamõistlike laovarude tekkimises. Poolte vahel allkirjastatud tootmis-ja tarneleping ei sätestanud müügimahtusid ega kaupade hindu. Need lepiti kokku igakordselt tellimise ja selle vastuvõtu kinnitusega vastavalt nimetatud lepingu punktile 8. Kui hageja ostis kaupa suuremal hulgal, siis müüs kostja neid odavama hinnaga, kui partii oli väiksem, oli hind suurem. Soovides saada odavamalt, tellis hageja kostjalt kaupa rohkem, kui tema müügimehed turustada jõudsid, tekitades sellega ebamõistliku laojäägi. Hageja on esitanud oma laojäägi hüvitamise nõude väidetava inventuuri arvutuste alusel. Kostja külastas hagejat 2005 detsembris läbirääkimiste eesmärgil, mis lõppesid tulemusteta. Kostja käis hageja laos, kuid laojäägi suurust kaupade nimetuste, kohuse ja maksumuse kohta ei selgunud ja kokku ei lepitud. Kostja ega tema esindajad ei ole viibinud väidetava inventuuri läbiviimise juures ega ole sellest osa võtnud. Hageja on olnud suhetes ka teiste tootjatega, ka nendelt omandatud kaup väljendub laovarudes. Hageja ei ole esitanud nõuet, viidates faktile, et kauba eest on tasutud, kuid kostja pole ostjale kaupa üle andnud. Kostja on kauba üle andnud ja hageja selle vastu võtnud, seega ei tunnista kostja laojäägiga tekkinud kahju hüvitamist.
23.Kostja on seisukohal, et kostja ei öelnud lepingut ebaseaduslikult üles ega ole osutanud kõlvatut konkurentsi. Audiitor on andnud oma arvamuse kostja vastu suunatud nõudega seotud kalkulatsiooni piiratud kontrolli alusel, mis kostja arvates ei saa anda tõepäraseid tulemusi. Kalkulatsioon on koostatud eeldusel, et vahendajad CTja HR osutavad oma teeneid hagejale ka edaspidi, mida viimased aga ei teinud. Samas märgib kostja, et omades väidetavalt klientide andmebaasi, oli hagejal võimalus jätkata oma tegevust, likvideerida laoseis, saada tulu ka edaspidiselt. Probleem tekkis sellest, et hageja äriplaan oli üles ehitatud CTi ja HRi omandis olevale andmebaasile, mida hageja ei olnud omandanud ja seega puudus alus nimetatud isikutele keelu panemiseks oma andmebaasi kasutamiseks edaspidi, pakkudes teeneid teisele või kolmandale äriühingule. Andmebaasi mitteomandamine hageja poolt sisaldas riski, sest seadusega kooskõlas loodud andmebaasi omanik võib seda vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Klientide-ostjate andmebaasi loomine ei olnud seadusega vastuolus. Samuti ei ole kostja CTil ja HRil ostjate-klientide andmebaasi omandanud ja suhete lõppemisel võivad nimetatud isikud oma teenust pakkuda järgmisele äriühingule. Kohtuotsuse põhjendus
24.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, tunnistaja ütlused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb alljärgnevatel põhjendustel jätta rahuldamata.
25.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
26.Poolte vahel puudub vaidlus, et 17.12.2003 sõlmisid pooled tootmise- ja tarnimise lepingu, mille kohaselt kohustus kostja hagejale tootma naelte ja kinnitusvahendite valmistamise tooteid (tl 10-11, tõlge 12-13). Pooled leppisid kokku, et kostja varustab hagejat kaubaga, mille kostja valmistab tema poolt muretsetud materjalist kooskõlas kokkulepitud tootespetsifikatsioonidega vastavalt tellimustele. Samas lepingu Lisas 1 on pooled kokku leppinud tootmise ja tarnimise eest küsitavas hinnas. Eeltoodust saab järeldada, et hageja oli kohustatud kostjale tasuma vastavalt tarnitud kogusele ja hinnakirjas ettenähtud hinnale. Kuna lepingus ei ole pooled konkretiseerinud poolte vahelisi suhteid erinevate lepingu liikide osas, siis on kohus seisukohal, et pooled 17.12.2003 sõlmisid nn raamlepingu pikemaajaliseks koostööks. Poolte vahel puudub vaidlus, et tegemist on kestvuslepinguga. Leping on pealkirjastatud „tootmise- ja tarnimise leping”. Kuna võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) puuduvad tootmise- ja tarnimise ( ehk kaubaga varustamise) lepinguid reguleerivaid sätted, siis kohus kohaldab TsMS § 8 lg 2 analoogiat rakendades vaieldavale suhtele lähedast suhet. Kohus leiab, et VÕS tähenduses on poolte kokkulepe osas, kus kostja varustab hagejat kaubaga, mille kostja valmistab tema poolt muretsetud materjalist kooskõlas kokkulepitud
2-06-10418 tootespetsifikatsioonidega vastavalt tellimustele, mille hind on kokkulepitud lepingu Lisas 1 sarnane töövõtulepinguga, mille mõiste on sätestatud VÕS § 635 lg-s 1 - töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)aga maksma selle eest tasu. Kohus on seisukohal, et hageja oli pooltevahelises suhtes tellija ja kostja töövõtja ning nende tegevus on käsitletav majandustegevusena. Eeltoodu leidis kinnitust ka tunnistaja E.-L.E ütlustega. Ülejäänud osas kohaldab kohus VÕS- is sätestatud lepingulisi suhteid reguleerivaid üldsätteid.
27.VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. 27.05.2004 edastas kostja hagejale kirja nr 21, millega teatas, et kostja nõukogu otsuse kohaselt on otsustatud lõpetada poolte vaheline koostöö alates 27.05.2004 (tl 36-37). Võlaõigusseadus ei sätesta lepingu ülesütlemisavaldusele vorminõuet. 27.05.2004 kirjas nr. 21, mis saadeti kostja poolt hagejale, on selgelt väljendatud lepingu lõpetamise alus (hageja poolt maksmata arved) ning koostöö lõppemise kuupäev 27.05.2004. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et 27.05.2004 hagejale saadetud kiri on lepingu ülesütlemisavaldus VÕS § 195 lg 1 tähenduses. Kohus juhib tähelepanu, et hageja on saanud eeltoodud kirjast üheselt aru, sest ta nõudis temale kuuluva vara tagastamist kostjalt (I kd tl 148-149). Kostja on hagejale nõutu tagastanud (I kd tl 150151).
28.Pooled vaidlevad selle üle kas lepingu ülesütlemine on seaduslik või mitte. Pooled vaidlevad kas lepingu rikkumine on oluline, et kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Sama § lg 2 alusel kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. Seega VÕS §116 lg 2 sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kostja ütles lepingu üles põhjusel, et hageja jättis pikema aja vältel jaanuarist 2003 kuni lepingu ülesütlemiseni juunini 2004 s.o 1,5 aasta jooksul tähtaegselt maksmata esitatud arved. Hageja tasus arved pärast korduvaid meeldetuletusi pool kuni paar kuud hiljem. Kostja on kohtule esitanud arved, milledel on meeldetuletused tasumata arvete osas ja meilid - meeldetuletused (I kd tl 119-143).Kostja saatis 25.02 2004 hagejale teate mitte tarnida hagejale kaupa enne kui kõik arved pole kogusummas tasutud (I kd tl 144-145). Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja oli teadlik makseviivitusest. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et pooled ei ole raamlepingus kokku leppinud tasumise ajas ja korras, tuleb tellitud ja saadu kauba eest tasuda tähtaegselt, seega 14 päeva möödumisel arve saamisest eeldusel, et kaup on eelnevalt kätte toimetatud. Kohus leiab, et 14 päeva on mõistlik aeg saadud kauba eest tasumiseks. Juhul kui hageja oleks soovinud pikemat tasumise aega oleks pooled pidanud eelnevalt kokku leppima ja soovitavalt kirjalikult. Hageja ei saanud eeldada, et kostja kui töövõtja pidi arvestama ja olema teadlik krediidi andmisega paarikuulise tähtajaga pikema aja vältel hagejale. Kohus leiab, et tasumata arved, mis moodustasid veerandi hageja poolt tellitud toodangu käibest s.o üle 500 000 Eesti krooni on arvestatav suurus ja majandustegevust pärssiv. Hageja ei ole tõendanud, et nad leppisid kostjaga kokku pikemas maksetähtajast kui on tavapärane praktika. Hageja ei saanud eeldada, et kui raamlepingus puudub konkreetne kokkulepe tasumise kohta, siis on tal õigus
2-06-10418 tasuda saadud kauba eest oma äranägemisel. Eeltoodud tingimus oleks pidanud kostjale teada olema raamlepingu sõlmimisel. Kostja ei saanud niisugust tagajärge ette näha. Õigeaegne tasumine on lepingupoole huvi püsimise eelduseks. Korduv arvete mittetasumine on käsitletav tahtliku kohustuse rikkumisena ja kuna see toimus pikema aja kestel, siis kostjal oli põhjus eeldada, et hageja ei täida kohustust ka edaspidi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et tegemist oli olulise lepingu rikkumisega vastavalt VÕS § 116 lõike 2 punktidele 2–4. Hageja väited, et osa tellitud kaupa oli praak, osa kaupa saabus tunduvalt hiljem kui arve esitati ning osade kaupade kohta esitati mitmel erineval viisil arveid on jäänud paljasõnaliseks. VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus-või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Seega hageja kui tellija, kes tegutseb majandustegevuse raames pidi tulenevalt VÕS §-ist 643 tehtud töö viivitamata üle vaatama või laskma üle vaadata ja teavitama töövõtjat puudustest. Vastavalt VÕS § 644 lg-le 2 oleks kostja pidanud teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama lepingule mittevastavusest. Tunnistaja E.-L.E ütlus ei ole piisav hindamaks kostja valmistatud toodete kvaliteeti. Tunnistaja ei tegelenud kostja poolt valmistatud toodete vahetu kontrollimisega. Muid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Samuti puuduvad kohtul tõendid selle kohta, et hageja sai arved enne kaubasaamist. Tunnistaja ütlused ei ole piisavad eeltoodu tõendamiseks. Kohus leiab, et hagejal oli võimalus kostjat kirjalikult teavitada, et arvel märgitud kaup on saamata. Eeltoodu oleks käesolevas vaidluses sobilik tõend. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ja lõike 4 kohaselt, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Seega hageja oli kohustatud maksma tasu vastu võetud töö eest selleks antud tähtaja jooksul. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kostja 27.05.2004 teade lepingu ülesütlemise kohta on kooskõlas seadusega, seega lepingu ülesütlemine on seaduslik.
29.Kuna poolte vahel oli sõlmitud leping, siis on tegemist lepingulise kahju vaidlusega. Hagejal tekkinud kahju on seotud poolte vahel sõlmitud lepinguga ja selle ennetähtaegse ülesütlemisega.. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna kohus tuvastas, et kostja poolt lepingu ülesütlemine on seaduslik, siis puudub kahju hüvitamise eeldus tekkinud kahju ja tagajärje põhjuslik seos. Seega lepinguga tekkinud kahjud hagejale on põhjustatud hageja enda tegevuse tulemusel.
30.Samas soovib kohus märkida, et hageja esitatud nõue kahju suuruse kohta on tõendamata. Kohus leiab, et kulud poolte koostöösse investeerimisel kokku 612 465 SEK s.t 1 055 277,20 EEK, milline summa on hetkel hageja raamatupidamises arvestatud mittemateriaalse vara akumuleeritud kuluna (tl 34-35) on hageja äririsk, mille hüvitamise kohustust ei saa panna kostja kanda kui selles ei ole eelnevalt kokkulepitud. Puudub igasugune kokkulepe selles, et kostjale edastatud oskusteavet, mille osas teostas vajalikku koolitust ja juhendamist hageja esindaja ning hageja esindajate ja töötajate reisikulusid ja tasud, millised olid vajalikud et arendada välja klientide võrgustik ning tagada toimiv tootmisvõrgustik, jäävad kostja kanda juhul kui hageja lepingu rikkumise tagajärjel leping kostja poolt üles öeldakse. Kohus leiab, et tõendamata on eeltoodud kulude olemasolu. Audiitori ühelauseline kiri sellekohta ei ole piisav, et kostja peaks eelmärgitud summas kulu hüvitama hagejale. Hageja ei ole tõendanud tekitatud kahju 265 562,54 Eesti krooni põhjustamist seoses suhtlemisega otse klientide-tellijatega. Peale tootmis-ja tarnelepingu ülesütlemist 27.05.2004, pöördusid kliendid-ostjad CTi ja HRi, poole, kes olid suhetes klientide-ostjatega ning nimetatud isikud, vastavalt nende ja kostja vahel sõlmitud lepingutele, edastasid vastava teabe ostjate kohta kostjale. Ostjatele ei olnud tähtis, kes neile müüb, tähtis oli kaup kätte saada. Kostja oli tootja, kes müüs oma toodangut ning CTja HR olid vahendajad, kes viisid tootja ja ostja kokku, kasutades nende (vahendajate) omandis olevat andmebaasi
2-06-10418 ostjate kohta. Enne 27.05.2004 kostja poolt arvete esitamine otse kliendile-tellijale oli seotud sellega, et hageja ei maksnud kostjale valmistatud toote eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et enne 27.05.2004 oleks kostja sõlminud lepinguid otse klientidega nagu hageja väidab. Hageja laovarud summas 701 865,77 + 327 016,44 krooni on hageja enda äririsk. Kostja kohustuseks oli valmistada naelte ja kinnitusvahendite tooteid vastavalt hageja tellimustele. Kostjal ei olnud kohustust tellitud tooteid turustada. Hageja tellides tooteid pidi ise arvestama nende edasimüügi võimalustega ja ladustamise riskiga. Hageja väide, et tal puudus võimalus summas 443 555,33 krooni ulatuses tellimusi täita raamlepingute alusel on jäänud paljasõnaliseks väiteks. Hageja ei ole tõendanud raamlepingute olemasolu. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Seega kahjustatud isik peab tõendama asjaolusid, millest nähtub tulu saamise tõenäosus ja kahju tekitaja peab nõude ümberlükkamiseks näitama, et teatud põhjustel poleks seda tõenäolist tulu siiski saadud. Tuginedes seaduse sätte mõttele peab hageja tõendama, et millest nähtub tulu saamise tõenäosus ja kostja peab ümber lükkama, et tulu ei saadud teatud põhjustel. Kuna hageja enda tegevuse tulemusel on leping lõpetatud, siis saamata jäänud tulu 1 378 400 krooni on hageja eelneva tegevuse tagajärg.
31.KonS § 52 lg 1 sätestab, et konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt. Sama § lg 2 kohaselt konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine on tema mõjutamine tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides. KonS § 78 järgi käesoleva seadusega keelatud tegude toimepanemisega tekitatud varaline või muu kahju kuulub hüvitamisele tsiviilkorras. Kahju hüvitamise nõudes peavad olema tuvastatud õigusvastase teo toimepanek, kahju tekitamine kannatanul, põhjuslik seos teo ja kahju vahel ning kahju tekitaja süü. Vaidlust ei ole selles, et hagejal olid sõlmitud lepingud CTja HRiga (I kd tl 14-25), kelle ülesandeks oli vormistada tellimusi ja sõlmida tehinguid klientidega hageja nimelt ja edastada tellimusi kostjale. Vaidlus puudub ka selles, et kostja sõlmis CT08.06.2004 agendilepingu ja HRiga 08.06.2004 käsunduslepingu (I kd tl 111-118) eesmärgil otsida kostjale tellijaid. Mõlemad isikud olid eelnevalt hagejaga lepingud lõpetanud. Hageja ja CTi ning HRi lepingutes puuduvad konfidentsiaalse teabe kokkulepped. Hageja ei ole tõendanud, et tema omandis olid andmebaasid, mida FIE C T ja mida on kostja kasutanud. Kuna tegemist ei ole hageja omandis oleva andmebaasiga, siis puudus alus nimetatud isikutele keelu panemiseks oma andmebaasi kasutamiseks edaspidi, pakkudes teeneid teisele või kolmandale äriühingule. Andmebaasi mitteomandamine hageja poolt sisaldas riski, sest seadusega kooskõlas loodud andmebaasi omanik võib seda vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Klientide-ostjate andmebaasi loomine ei olnud seadusega vastuolus. Samuti ei ole kostja CTil ja HRil ostjate-klientide andmebaasi omandanud ja suhete lõppemisel võivad nimetatud isikud oma teenust pakkuda järgmisele äriühingule. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
2-06-10418 Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.