Tsiviilasi nr 2-09-10147
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. august 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-10147
Tsiviilasi
Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi ML’a vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kostja ML (isikukood XXX, XXX).
esindajad Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1(3)
Tsiviilasi nr 2-09-10147
Hageja nõue ja põhjendused Viru Maakohtu 17.04.2006 otsusega kriminaalasjas nr 1-05-4 mõisteti kostja süüdi KarS § 113 ning § 263 p 1 ja 4 järgi. Kuriteo tagajärjel suri JT. ÜT esitas Virumaa Pensioniametile 04.05.2004 ohvriabiseaduse alusel hüvitisetaotluse. Virumaa Pensioniameti direktori 29.10.2004 otsusega nr 62 ja 04.05.2004 otsusega nr 46 hüvitati kuriteoga tekitatud kahju summas 34 981.30 krooni. Hageja palub ülalnimetatud summa kostjalt välja nõuda. Kostja vastuväited Kostja on esitanud kirjaliku vastuväite, mille kohaselt hagi ei tunnista. Kostja märgib, et Virumaa Pensioniameti direktori 29.10.2004 otsusega nr 62 enne kuriteo ohvriks langemist J.T ei töötanud ja seega ei omandanud sotsiaalmaksuga maksustavat tulu. Seega on alust arvata, et kas ta üldse toetas materiaalselt oma lapsi. Lisaks ei tunnista hagi, kuna Viru Maakohtu otsusega oli tal kriminaalasjas kaasosalisi, kes olid ka osaliselt süüdi J T surmas, mistõttu ei ole õige üksnes temalt raha välja mõista.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule esitatud vastustes teatanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-08-10147 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on ohvriabi seaduse (OAS) § 7 lõige 1, mille kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ülalpeetavatele. OAS § 31 sätestab, et pärast hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist vägivallakuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Käesoleval juhul on kostja mõistetud süüdi Viru Maakohtu 17.04.2006 otsusega KarS § 114 p 1 ning KarS § 263 p 1 ja 4 alusel. Viru Maakohus tuvastas, et ML, tappes julmal viisil teise inimese, pani toime KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2(3)
Tsiviilasi nr 2-09-10147
OAS § 8 lg 1 alusel mõistetakse vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu: 1) surm; 2) raske tervisekahjustus; 3) vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire. OAS § 9 lg 1 kohaselt hüvitise saajal on õigus saada hüvitist OAS § 8 lõikes 1 nimetatud teo tagajärjel tekkinud kahju kannatanud Eesti kodanikul. Seoses asjaoluga, et Viru Maakohtu 17.04.2006 otsusega on tuvastatud, et ML pani toime teo, millele järgnes OAS § 8 lg 1 p-s 1 nimetatud tagajärg, on asjakohatud kostja vastuväited nagu vastutavateks isikuteks peaksid olema lisaks ML’ale tema kaasosalised. Nimetatud isikute tegu kvalifitseerus KarS § 263 p 1 ja 4 järgi, mistõttu ei ole neil juhtudel OAS § 8 lg-s 1 nimetatud eeldused täidetud. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et kostja esitatud vastuväide osas, mis puudutab kuriteo ohvri laste materiaalse toetamise küsimust ei ole asjakohane, kuna ei oma antud vaidlusesse puutumust. Kostja vastuväited ei ole põhjendatud ega tõendatud Tuginedes hagiavalduses esitatud asjaoludele ning kostja kirjalikele vastuväidetele, asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele ning ML’alt tuleb välja mõista 34 981.30 krooni Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks.
Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.