Tsiviilasi nr.2-08-71879
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-71879
Tsiviilasi
AS X hagi R. K. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja : AS X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Esindaja: OÜ Y (reg.kood xxxxxxxx, asuk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: R. K. (is.kood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
esindajad
Menetlusvorm
Rahuldada AS X hagi R. K.
vastu täies ulatuses.
Välja mõista R. K. lepingu järgne võlgnevus ükssada seitsekümmend kuus tuhat kolmsada seitsekümmend kaks (176 372) krooni 50 senti, sissenõutavaks muutunud viivis ükssada seitsekümmend kuus tuhat kolmsada seitsekümmend kaks (176 372) krooni 50 senti ja kahju summas neliteist tuhat viissada kuuskümmend kaheksa (14 568) krooni 37 senti ning menetluskuludena riigilõiv üheksa tuhat kakssada viiskümmend (9 250) krooni AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja.
Edasikaebe kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (12.08.2009). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtu Valga kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Tartu Maakohtu Valga kohtumaja menetluses on AS X hagi R. K. vastu võlgnevuse 176 372,50 kroon, viiviste 176 372,50 krooni nõudes ja kahju 14 568,37 krooni ning riigilõivu 9 250 krooni ja õigusabikulude 11 870,87 krooni nõudes. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 09.03.2006.a. sõlmis X OÜ kliendilepingu nr xxxx, milles pooled leppisid kokku, et hageja rentis OÜ-le X erinevaid ehitusseadmeid. 26.03.2007.a. on sõlmitus R. K. käendusleping, millest tulenevalt kostja vastutab käendajana X OÜ poolt rahaliste kohustuste täitmise eest, tulenevalt 09.03.2009.a. sõlmitud kliendilepingust nr xxxx. OÜ X on jätnud talle esitatud arved osaliselt või täielikult tasumata alates 2007.a. Kuna OÜ X ei ole võlgnevust tasunud on hageja esitanud võlanõude käendaja vastu. Hageja kinnitab, et OÜ X ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud, jättes hagejale tasumata rendi eest. Hageja märgib, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega nii OÜ X kui käendaja R. K poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid vaatamata korduvatele lubadustele võlgnikud võlgnevust ei tasunud. Hageja palub välja mõista kliendilepingu käendajalt R.K põhivõlg lepingu mittetäitmise eest 176 372,50 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 176 372,50 krooni ja kahju summas 14 568,37 krooni ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §76, § 82 §, § 101 , § 113 lg 1, § 115 lg1, § 127 lg 1,§ 28 lg 3, § 142 lg 1,§ 145 lg 2. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Menetluse käik 21.01.2009.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates.
2 (4)
Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale on hagiavalduse koos lisadega edastatud ema ja venna kaudu kätteandmiseks 23.03.2009.a. ja 30.06.2009.a. .a./tl.44,43/. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et neil ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõude ja lisanduvate viiviste nõudes. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule; kliendilepingu nr xxxx, käenduslepingu, garantiikirja, väljavõtte tasumata arvetest (tl. 7-13). VÕS §-de 76 lg 1; § 82 §, § 101 , § 113 lg 1, § 115 lg1, § 127 lg 1,§ 28 lg 3, § 142 lg 1,§ 145 lg 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja eest vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 kohaselt, käendaja vastutab käendatava kohustuste eest täies ulatuses, samuti kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 176 372,50 krooni, viivised summas 176 372,50 kroon ja kahju 14 568,37 krooni.
3 (4)
Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 9 250 krooni ja õigusabikulude 11 870,87 krooni väljamõistmist. Hagile ei ole lisatud tõendid õigusabikulude kulude kandmise kohta. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus antud menetluskulu (õigusabikulud) kostjalt välja mõistmata ja hagejal on võimalik esitada kohtule õigusabikulude väljamõistmise kohta avaldus 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 9 250 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.
Aare Kaldma kohtunik 12.08.2009.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.