Muud › Muud hagiasjad

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Mxxxxx Sxxxxxxxx esitas 05. märts 2009.a. kohtule hagiavalduse Lxxx Lxxxx vastu lastele elatise saamiseks ja eluruumi vabastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja vabaabielus alates 2001. a kuni 2007. a. Nende kooselust on sündinud ühised lapsed Rxxxxx Lxxxx (sünd xxxxxxxxxx.a) ja Lxxxx Lxxxx (sündxxxxxxxxxxx. a). Hageja hinnangul kulub kuus kahe lapse ülalpidamiseks minimaalselt 6000.- krooni. Pooled elavad küll veel hagejale kuuluvas korteris, kuid juba eraldi leibkondadena. Kostja ei ole peale kooselu lõppemist lapsi materiaalselt toetanud. Pooltevaheliste pidevate lahkhelide tõttu, mis mõjuvad ka lastele, palub hageja laste ja enda turvalisuse huvides kohustada kostjat vabastama koheselt hagejale kuuluv elamispind aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxVõttes arvesse eeltoodut ja ning tuginedes Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1, lg 2 ja lg 4 palub hageja mõista kostjale välja elatis laste ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni 2175.- krooni kuus lapse kohta. Lisaks palub hageja kohustada kostjat vabastama elamispind aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja palub jätta kohtukulud ja riigilõiv kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse elatisenõude osas. Eluruumi vabastamise osas ei ole hageja tasunud hagiavalduselt seaduses ettenähtud riigilõivu. Sellest lähtuvalt tegi kohus 24. märtsil 2009 a määruse avalduse käiguta jätmise kohta ja määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 06. aprill 2009 a., hoiatades, et kui hageja tähtajaks puudusi ei kõrvalda, jätab kohus hagiavalduse selle nõude osas menetlusse võtmata. 06.04.2009. a esitas hageja kohtule avalduse, milles palus riigilõivust vabastamist seoses makseraskustega. 17. aprilli 2009. a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse osaliselt, kohustas teda tasuma hagilt riigilõivu 50% seadusega ettenähtud määrast ning seda viie kuu jooksul maksegraafiku alusel.

KOHTU SEISUKOHT

PkS § 60 lg 1) Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1) Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PkS § 61 lg 2) Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. TsMS § 340 ́1 lg 2) Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud sünnitunnistuste (tl.4 ja tl.5) põhjal tegi kohus kindlaks et Lxxxx Lxxxx ja Rxxxxx Lxxxx põlvnevad LxxxxLxxxxxxx, kes on nende isa. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2009.a. määrusele nr 90 on alates

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivu elatisehagilt ei ole. Muud poolte menetluskulud ei ole kohtule teada. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.