Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-09-5611
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. august 2009. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-5611
Tsiviilasi
AS Eesti Gaas hagi Mxxx Vxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Hageja: AS Eesti Gaas (registrikood 10178905, asukoht Liivalaia 9 Tallinn), esindaja Tarvo Ilves (AS Julianuse Inkasso Agentuur; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151; elektronpost [email protected]); Kostja: Mxxx Vxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
2-09-5611 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Hageja poolt 12.02.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 4205,50 krooni, millest põhivõlg on 2103,25 krooni ja viivis 2102,25 krooni. Kohus võttis 25.02.2009 hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kirjaliku vastuse määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 26.05.2009. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi hagi vastamata jätmise võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Hagiavalduses esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks vastavalt TsMS § 407 lg 1. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Juhindudes TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 18.augustil 1999. a maagaasi ostu-müügi lepingu. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on kokku leppinud viivises 0,1% maksesummalt iga viivispäeva eest. Hagi põhivõla summas 2102,25 krooni ja viivise summas 2102,25 krooni on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 krooni. Kohus tegi kindlaks, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu vastavalt seadusele ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2500 krooni. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
2-09-5611 esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur. Hageja nõue on üsna tavapärane ja nõude erakorralist põhjendamist ja tõendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Kohus leiab, et arvestada tuleb ka võlanõude suurust (põhinõue 2103.25 krooni) ning menetluskulud ei tohiks põhinõuet ületada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 2500 krooni suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 1500 krooni.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.