Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Pankrotimäärusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele. Ärakiri määrusest saata: 1) võlgnikule 3) pankrotihaldurile 4) Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskusele, teatavaks teha kohtutäituritele. Pankrotiavalduses esitatud asjaolud: 15.05.2009 on A K esitanud Viru Maakohtule pankrotiavalduse enda suhtes pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses on toodud võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta, samuti võlanimekiri, kus on märgitud võlgnikul olemasolev vara ja teadaolevad võlad. Avalduses on esitatud ka taotlus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks. Avaldajal on varalisi kohustusi kokku summas 1 389 523.88 krooni. Avaldaja varaks on kinnistu (xxxx), korteriomand (xxxx) ja sõiduauto. Avalduses esitatud asjaolud Makseraskused on võlgnikul tekkinud viimase poole aasta jooksul seoses kinnisvara (korteri) müügi ebaõnnestumise ja töötasu olulise vähenemisega (varem 14 000 krooni, nüüd – 7000 krooni). 2007.a. veebruaris on avaldaja sõlminud eluasemelaenulepingu Hansapank AS-iga aadressil Side 12, Tapa asuva kinnistu ostmiseks summas 1 075 000 krooni, samuti on avaldaja sõlminud pangaga lühilaenulepingu summas 266 164 krooni. Tagatiseks on maja ja ka xxxx asuv avaldajale kuuluv korter. Laenude kaastaotlejaks on avaldaja abikaasa T K . Algatatud on täitemenetlus ning avaldaja arveldusarved on arestitud. Avaldaja ülalpidamisel on 4 alaealist last; avaldaja on kaotanud töö ning kindel sissetulek käesoleval ajal puudub. Avaldaja leiab, et seoses tekkinud maksejõuetusega puuduvad tal vahendid võlgade kustutamiseks, mistõttu tuleb välja kuulutada pankrot ning ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetlus. 27.05.2009 algatas kohus määrusega Allan Kärt`i suhtes PankrS § 13 alusel pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus`e. Kohtuistungil 31.07.2009 jääb võlgnik esitatud pankrotiavalduses toodud taotluse ja asjaolude juurde. Võlgnik kinnitab, et tal puudub töökoht, et olemasolevast varast ei jätku võlgade katteks. Võlgnikule kuuluvad kinnistud on abielu ajal soetatud. Korter oli ostetud perele elamiseks ja selle soetamise järel tegi ta seal remonti - vahetas aknad ja ukse, kahes toas pani uued põrandad. Remondi tegemiseks võttis ta laenu AS-ist Hansapank. Pere suurenedes jäi korter perele elamiseks väikeseks ning osteti xxxx asuv maja. Pangast saadi eluaseme ostmiseks laenu. Majanduslikud raskused tekkisid tal üle aasta tagasi, kui võlgnikule E-Betoonelemendist makstav töötasu vähenes poole võrra ning puudus võimalus igakuiste laenumaksete tasumiseks. Panga pakutud uut laenu võlgnik enam ei soovinud. Pere elab käesoleval ajal xxxx majas, kus suuremat remonti ei ole tehtud. Võlgnik on püüdnud müüa nii korterit kui ka maja, kuid ostjaid ei ole leidunud. Võlgniku ema ja vend on seni peret materiaalselt toetanud. Ajutise pankrotihalduri aruanne.

PankrS § 22 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesannete täitmiseks on ajutine haldur esitanud järelepärimised registritesse, krediidiasutustele ja maksuametile; on kohustanud võlgnikku esitama seletuskirja maksejõuetuse põhjustest ja esitama võlgniku enda andmed oma vara ja kohustuste kohta pankrotimenetluse algatamise seisuga. Haldur on analüüsinud saadud andmeid ja koostanud aruande. Aruandes esitatud asjaolud Võlgnik A K elab koos perega xxxx asuvas elamus. Tema abikaasa T K ` suhtes (xxxx) on Viru Maakohtu 22.07.2009 määrusega välja kuulutatud pankrot. Peres on neli alaealist last - tütar S K , sünd. xxxx, poeg J K , sünd. xxxx, tütar H K , sünd. xxxx, ja tütar K K , sünd. xxxx. Võlgnik on endisest töökohast koondatud ja hetkel ei tööta, samuti ei kuulu ta ühegi eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganisse. Andmed võlgniku vara kohta (summas 537 500 krooni): Kinnistud registriosa nr.4025431 (elamumaa, xxxx, suurusega 1933 m2) ja nr.3585731 (korteriomand xxxx üldpind 60,80 m2) tuleb lugeda PkS § 14 lg 1 alusel A K ’i ja T K ’i ühisvaraks. 23.02.2001 väljastatud abielutunnistuse kohaselt on A K abielus, abielu ei ole lahutatud ning abikaasadel puudub abieluvaraleping. xxxx asuvale kinnistule (reg.-osa nr 4025431), milline omandati hinnaga 1 075 000 krooni 28.02.2007 müügilepingu alusel, on seatud hüpoteegi seadmise lepingu alusel ühishüpoteek AS-i Hansapank (AS Swedbank) kasuks summas 1 750 000 krooni. Korteriomandi kohta on tehtud kinnistamisavalduse alusel kanne 17.06.2003; kinnistule on seatud hüpoteek I järjekohal summas 90 000 krooni AS Hansapank kasuks (21.09.2005) ja II järjekohal hüpoteek summas 1 750 000 (kaaskoormatud kinnistu on nr 4025431). Lahusvarana kinnisvara võlgnikule ei kuulu. Ajutine haldur on võlgniku varaga tutvunud ning hindab kinnisvara prognoositavaks realiseerimisväärtuseks kokku 1 050 000 krooni, sellest ca 1,o miljon krooni võib olla Side t 12 asuva kinnistu väärtuseks: lisaks elumajale on kinnistul veel abihoone, kinnistu on hooldatud, vesi on majja sisse toodud ning kanalisatsioonina kasutatakse lokaalset settekaevu. Korteriomandit xxxx võlgnik ise ei kasuta, see on välja üüritud ning igakuiselt makstav üür on 1400 krooni, lisanduvad kommunaalkulud ja elekter. Korter asub viiekorruselises kortermajas nn. endises sõjaväelinnakus; elamu ümbrus ja ka elumaja ise on hooldamata. Korter on halvas seisukorras ning vajab tugevat sanitaarremonti. Võlgniku selgitusel on kommunaalkulud korteris väga kõrged (küttearved talvel ca 2000 krooni kuus). Esialgsel hinnangul võib korteri hinnaks olla kuni 50 000 krooni. Arvestades kinnistute asukohta võib halduri arvates lähiajal kinnisvara realiseerimine olla pikaajaline ning täpset hinda on raske prognoosida. Vallasvarana kuulub ühisvarasse Eesti Riikliku Autoregistri andmetel võlgniku abikaasa T K nimele registreeritud mahtuniversaal xxxx (1996), mis on soetatud 2007.a. Auto vanust, tehnilist seisukorda ja läbitud kilometraaži arvestades võib sõiduki hind olla ca 25 000 kuni 30 000 krooni. Vallasvaraks on ka võlgniku ja tema perekonna kasutuses olev mööbel ja kodutehnika (pesumasin, elektripliit, televiisor), mida pankrotivarana ei ole võimalik käsitleda: vara on vähelikviidne ning pere igapäevaelus laste kasvatamiseks ning arendamiseks hädavajalik. Võlgniku tütrele Sandrale on vanaema kinkinud klaveri ning pojale – Jaanile - on onu kinkinud arvuti. Võlgniku isiklikud riideesemed on eluks hädavajalikud ning pankrotivarasse arvata pole võimalik. Võlgnik omab arvelduskontot SEB Pangas (saldo pankrotimenetluse alustamise seisuga 0,62 krooni, laenukohustused puuduvad), kontot Sampo Pangas (saldo 0,15 krooni,

panga andmetel võlgnik kohustusi ei oma); Swedbank’is omab võlgnik arvelduskontot nr xxxx, saldo 15.00 krooni. (Limiidikonto nr xxxx on panga initsiatiivil suletud 23.05.09). Swedbank` kontol tehtud tehingutest ei nähtu, et võlgnik oleks rahalisi vahendeid kasutanud enda ja oma perekonnaga mitteseotud tehingute tegemiseks. Laekumised kontole on olnud AS-ilt E-Betoonelement (töötasu, autokompensatsioon), Eesti Haigekassalt (töövõimetushüvitus). Võlgnikul on nõue kolmanda isiku (J M ) astu, kelle laenu BIG Pangalt on käendajana tasunud võlgnik 27 000 krooni ulatuses täitemenetluses. Ajutine haldur leiab, et ühisvara prognoositav realiseerimisväärtus on kuni 1 075 000 krooni, millest võlgnikule peaks kuuluma 50%, seega 537 500 krooni. Ajutises menetluses tuvastatud võlgniku kohustused (ca 700 729,49 krooni): Ühislaenuna on A K ` ja T K ` poolt saadud eluasemelaen AS –ilt Hansapank summas 68 749 EUR (= 1 075 688.10 krooni) xxxx kinnistu ostmiseks, tagastamise tähtajaga 15.02.2042; laenujääk 68 265.15 EUR (1 068 117.50 krooni); lisanduvad kõrvalnõuded 39 053.86 krooni, kokku 1 107 171.35 krooni. Laen on tagatud hüpoteegiga kinnistule xxxx ja korteriomandile xxxx; hüpoteekide summa kokku 840 000 krooni. AS-iga Hansapank sõlmitud laenulepingu 07-035128-EV (summas 17 011 EUR (= 266 164.31 krooni) jääk on 15 796,64 EUR (247 163.70 krooni), lisanduvate kõrvalnõuetega (summas 11 663.22 krooni) kokku 258 826.92 krooni. Laen väljastati ühislaenuna võlgnikule ja tema abikaasale T K ’ile ning sellega lõpetas pank A K ’iga varem sõlmitud väikelaenulepingud 2003-2007 ja liisinglepingu nr. 304/27458. Haldur leiab, ühislaenuga kustutati kohustused abielu ajal ja perekonna vajadusteks võetud laenude osas. Laenuleping on tagatud hüpoteekidega nii kinnistule xxxx kui ka korteriomandile xxxx. Väikelaenulepingu nr.07-225105-VL põhiosa jääk on 8 563.23 krooni, lisanduvad kõrvalnõuded 1 264.23 krooni, kokku 9 827.46 krooni. Laen on sõlmitud pärast eluasemelaenulepingut ning on 28.02.2007 ühishüpoteegi seadmise lepingu p 6.2.2 kohaselt tagatud hüpoteegiga kinnistustele xxxx ja xxxx. Võlgniku teatel esineb tal ka võlgnevus krediidilepingust nr 463JM20711014 summas 15 000 krooni Sampo Pangale (pank nõudest ei ole teatanud). Kohtutäituri Kairi Laiõun`a menetluses on täiteasi nr 140/2008/2130 nõude jäägiga 10 633.24 krooni (alustatud võlgniku kui käendaja vastu J M kohustuste täitmata jätmisest, s.h. sissenõudja BIGBANK kasuks 8 215 krooni ja kohtutäituri tasu 2418.24 krooni). Ajutise menetluse käigus on tuvastatud, et seisuga 30.07.2009 on A K ’il ja tema abikaasal T K ’il teadaolevaid ühiseid kohustusi kokku summas 1 401 458.97 krooni. Ühisvõlgnike solidaarvastutusest tulenevalt võiks tinglikult lugeda võlgniku kohustuste suuruseks ühiskohustustest 50% ehk ca 700 729.49 krooni. Vara realiseerimisväärtused edasise müügiprotsessi käigus võivad olla prognoositust veelgi madalamad. Halduri arvates on maksejõuetus tekkinud võlgniku suutmatusest täita pangaga sõlmitud laenulepinguid ning see suutmatus on põhjustatud võlgniku ja tema abikaasa poolt laenulepingute sõlmimise hetkel oma sissetulekutele antud liiga optimistlikust hinnangust. xxxx asuva kinnistu eest on tasutud hinda, mis ei vasta vara tegelikule väärtusele; samuti ei kata kinnistute realiseerimisväärtus kinnistutele seatud hüpoteegisummasid. Võlgniku väitel ilmnesid ostetud elamus puudused, millele tehingu tegemisel tähelepanu ei juhitud ei ostja ega ka tehingut vahendanud maakleri poolt, kuid varjatud puudustest teadasaamisel võlgnik nõuet ei ole esitanud. Ajutise halduri hinnangul on nõude esitamine käesolevaks ajaks aegunud.

Makseraskused ilmnesid koheselt täituri poolt täitemenetluse käigus võlgniku pangakontol rahaliste vahendite arestimise järel. Võlgniku varad ei kata teadaolevaid kohustusi; võlgnikul on igapäevaselt ülal pidada neli alaealist last ning võlgniku perekonna jooksvad vältimatud kulud (elekter, sideteenus, prügivedu, vesi, lasteaiamaksud) kuus moodustavad 2 461 krooni, millele lisandub veel toiduraha nii perekonnale kui ka lasteaias käivatele lastele. Võlgniku abikaasa sai tööd AS-s Eesti Post, kuid täis kuud ei ole töötanud; käesoleval ajal on ta vormistamisel postiteenuse osutajaks füüsilisest isikust ettevõtjana. Ajutine pankrotihaldur leiab, et A K on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Kohtumääruse põhjendid: Kohus, olles tutvunud asjas esitatud võlgniku pankrotiavaldusega ja selle lisadega, samuti ajutise pankrotihalduri aruandega ja selle lisadega ning hinnanud asjas tõenduslikku tähtsust omavaid asjaolusid ja dokumente, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt PankrS § 1 lõikele 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 31 lg 1 kuuluutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu, ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis tema maksejõuetust eeldatakse. Kohus tuvastas, et võlgnikul puudub vara olemasolevate võlanõuete tasumiseks ning tema majanduslikku olukorda ja võlanõuete suurust arvestades, ei ole selline suutmatus ajutine. Võlgniku vara suhtes on algatatud täitemenetlus, võlgnikule ja tema abikaasale ühisvarana kuuluvale kinnisvarale on seatud hüpoteek nende varaliste kohustuste tagamiseks, mille summa ületab varade tegeliku väärtuse. Võlgniku abikaasa suhtes on tema maksejõuetuse tõttu kohtumäärusega välja kuulutatud pankrot. Võlgnikul endal puuduvad käesoleval ajal igakuised sissetulekud, ainsaks kindlaks sissetulekuks peres on riiklikult makstavad peretoetused seoses võlgniku ja tema abikaasa ülalpidamisel oleva nelja alaealise lapsega. Ajutine pankrotihaldur on kontrollinud võlgniku varalist olukorda ning esitanud oma ettepaneku pankroti väljakuulutamiseks. Seega, PankrS § 1 lg 2 ja 31 lg 1 ja 4 sätestatust tulenevalt tuleb võlgniku suhtes pankrot välja kuulutada. PankrS § 85 tulenevalt on võlgnikul kohustus anda kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. Vara tagasivõitmise võimalusi seni ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud, kuid võimaluste ilmnemisel on nõuete esitamine võimalik edasises pankrotimenetluses. Kohus peab vajalikuks antud juhul pankrotimenetluse eripära arvestades kohustada võlgnikku PankrS § 86 alusel andma kohtus vannet, et kohtule esitatud andmed tema vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Vastavalt PankrS § 86 lg 2 tulenevalt peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.

Kohus peab vajalikuks võlgnikku ka hoiatada, et PankrS § 89 lg 1 tulenevalt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks kohaldada võlgniku suhtes sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida vande andmise kohustust (PankrS § 86). Vastavalt PankrS § 91 lg 1 sätestatule ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Pankroti väljakuulutamise korral on nõusoleku pankrotihalduriks määramiseks andnud seni ajutise halduri ülesandeid täitnud Tiia Kalaus, kes on esitanud ka taotluse hüvitada ajutise halduri tasu koos kantud kuludega. Esitatud tasu taotlus lahendatakse eraldi määrusega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse § 1, 13, 31, 33 kohus leidis, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastav teave pankroti väljakuulutamise ja esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtumäärus jõustus 22.augustil 2009.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.