Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

nr.2-09-9739,

seoses

Tagastada AS-ile X hagiavalduse esitamisel tasutud (02.03.2009.a.; maksekorraldus nr.46) riigilõivust pool summat, see on viissada (500) krooni; tasumisega X OÜ arvelduskontole nr xxxxxxxx Swedbank ́is, märkides makse selgituseks „riigilõivu osaline tagastamine, ts.asi nr.209-9739“ . Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

Menetluse käik 09.03.2009.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud AS X (lepingulise esindaja X OÜ vahendusel) hagi M.V.’i vastu, milles hageja nõuab kostjalt laenulepingu järgselt põhivõlgnevuse summas 2 000 krooni, lepingu sõlmimise tasu summas 930 krooni ja viivise summas 2 549 krooni ning menetluskuludena riigilõivu summas 1 000 krooni ja esindajatasu summas 2 500 krooni väljamõistmist /tl.1-3/. 06.05.2009.a. toimunud eelistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kostja on eelistungil möönnud hageja nõude osalist põhjendatust ja pooled on avaldanud valmisolekut lahendada õigusvaidlus kokkuleppe teel. Poolte taotlus 29.07.2009.a. on kohtule laekunud poolte vahel 16.07.2009.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud hageja poolt nõutava ja kostja poolt tasumisele kuuluva summa suuruses ja maksetingimustes; s.o. kostja kohustuses hüvitada hagejale lepingujärgse nõude ja menetluskulude katteks 6 180 krooni, maksegraafiku alusel. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled kinnitavad enda

teadlikkust kompromissilepingu kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas. Lisaks on hageja esitanud taotluse, et asja menetluse lõpetamise korral tagastataks hagejale 1⁄2 riigilõivust s.o. 500 krooni /tl.40/.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kompromissi kinnitamine 06.05.2009.a. toimunud eelistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kostja on eelistungil möönnud hageja nõude osalist põhjendatust ja pooled on avaldanud valmisolekut lahendada õigusvaidlus kokkuleppe teel. Pooled on 29.07.2009.a. kohtule esitanud 16.07.2009.a. sõlmitud kompromissilepingu, milles pooled on kokku leppinud hageja poolt nõutava ja kostja poolt tasumisele kuuluva summa suuruses ja maksetingimustes. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kompromissilepingus on pooled kinnitanud enda teadlikkust kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning nõustunud taotluse läbivaatamise-lahendamisega kirjalikus menetluses. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Menetluskulud TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §174’ võimaldab asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu määrata kohtulahendis kindlaks lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse ja tasumise tingimused, mistõttu on lahendatud pooltevahelised menetluskulude nõuded. Hageja on kohtule esitanud taotluse riigilõivu osaliseks (1/2 ulatuses) tagastamiseks. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni /tl.16/, millest 1⁄2 moodustab 500 krooni. Seega tuleb hagejale tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool summat s.o. 500 krooni.

A.Kaldma kohtunik 03.08.2009.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.