Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast

Tsiviilasi nr 2-09-27726 Viru Maakohtu 03.08.2009 pankrotimäärus

Edasikaebamise kord

pankrotiseaduse §

sätestatud kahekuulist tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosoleku, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Asjaolud 2(10)

Tsiviilasi nr 2-09-27726 Viru Maakohtu 03.08.2009 pankrotimäärus

12.06.2009.a esitas Osaühing EREPEX seaduslik esindaja Evar Entson Viru Maakohtule Osaühing EREPEX pankrotiavalduse. Viru Maakohtu 22.06.2009.a määrusega võeti võlgniku pankrotiavaldus menetlusse, algatati Osaühing EREPEX pankrotimenetlus ja ajutiseks halduriks määrati Martin Krupp. Ajutist pankrotihaldurit kohustati esitama kirjalik aruanne ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta kohtule hiljemalt 23.07 2009.a. Ajutise pankrotihalduri aruanne 30.03.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule pankrotihalduri aruande, mille kohaselt: Osaühing EREPEX (edaspidi Võlgnik) kanti äriregistrisse 10.10.2001.a. Võlgniku põhitegevusalaks oli kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus. Võlgniku juhatuse liikme poolt on ajutisele haldurile esitatud aruandlus R P ja S L tegevuse kohta, mille kohaselt: - R. P korteri ehitamine toimus teadlikult võlgniku varasid kasutades ja R. P üritas seda varjata teiste objektide kuludes; - Saavutas R. P võltsitud volitusega endale sobivaid kokkuleppeid; - R. P tegevuse ja tegevusetuse tõttu lõpetas AS Maru Ehitus, kellele võlgnik tegi alltöövõtu korras ventilatsioonitöid, ühepoolselt lepingu; - R. P tellis omavoliliselt Bestair OÜ-lt kaupa; - R. P tegutses võlgniku kontori sulgemisel võlgniku huvide vastaselt; - R. P valduses on võlgnikule kuuluv auto, telefonid, televiisor ja arvuti, mida R. P vaatamata võlgniku korduvatele nõuetele ei ole võlgnikule tagastanud; - R. P käskis võlgniku raamatupidajal koostada dokumente nii nagu R. P lapseootel naine oleks võlgniku töötaja ning lasi enda palga kanda oma naisele, eesmärgil saada riigilt suuremat emapalka; - R. P olles võlgniku töötaja ja osanik suhtles igapäevaselt tihedalt konkurendiga (OÜ Rotovent) ja kui võlgniku juhatuse liige kontoris ei viibinud, veetis seal ka enamus tööaega. Samuti edastas R. P konkurendile töid, mille tegija oleks algselt pidanud olema võlgnik; - R. P otseses alluvuses ja vastutusel olevad objektijuhid tekitasid 2008. aastal seoses tööjõukulu kontrollimatusega ja möödalaskmistega võlgnikule otsest kahju 604 945 krooni; - S. L valduses on võlgnikule kuuluv arvuti ja telefon, mida keeldub võlgnikule tagastamast. Võlgniku majandusaasta aruande 2007 kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks 2007. aastal ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitus. Võlgniku juhatus koosnes ühest liikmest, kellele 2007. aastal palka ei makstud. Võlgniku omakapital oli 31.12.2007.a. seisuga 676 602 krooni ja 31.12.2008.a. seisuga 558 865 krooni. Võlgniku 22.06.2009.a. bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum -902 509 krooni ja võlgniku omakapital oli -343 644 krooni. Võlgniku 22.06.2009.a. bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum majandustegevusest -902 509 krooni ja 31.12.2008.a. bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2008.a. majandusaasta tegevusest -117 737 krooni. III Võlgniku varad

Tsiviilasi nr 2-09-27726 Viru Maakohtu 03.08.2009 pankrotimäärus

2) Ostjatelt laekumata arved 3 123 402 krooni (Enamus arveid ei ole tõenäoliselt laekuvad: osad ostjad soovivad arvet tasuda osaliselt või ei soovi tasuda intresse või esitanud vastunõude võlgniku vastu või soovivad arvet tasaarveldada. Samuti on ühe ostja suhtes algatatud saneerimismenetlus ja ühe ostja suhtes pankrotimenetlus, mille raames võlgnik on nõudeavalduse esitanud. Paar ostjat on väljastanud garantii arve tasumiseks.) 3) Lühiajalised nõuded 226 500 krooni (R P 2008-2009.a. antud laen) 4) Ettemaksed hankijatele 1 732 (ettemaks Rotoflex Group OÜ-le, mida Rotoflex Group OÜ nõudis üürivõla tõttu, kuid arvet ei esitanud) 5) Põhivara (maa ja ehitised) 3 590 000 (kinnisasi aadressil xxx) Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt on võlgniku käsutuses AS-le Swedbank Liising kuuluvad sõiduautod Berlingo 1,4, registreerimismärk xxx ja Volvo S80 2,4, registreerimismärk xxx. Bilansivälise varana võib käsitleda tööriistu, mis on võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt ebaseaduslikult võlgniku osaniku R P käsutuses. Tööriistade orienteeruv väärtus on 230 000 krooni ja tööriistade ostuarved on olemas.

Tsiviilasi nr 2-09-27726 Viru Maakohtu 03.08.2009 pankrotimäärus

Võlgnikule on kuulunud haagis Tiki Treiler C-275LP, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 2006.a. Sõiduk on võõrandatud G R 29.01.2008.a. hinnaga 21 240 krooni ja sõiduk on ümberregistreeritud 12.05.2009.a. Ajutise halduri hinnangul on sõiduk võõrandatud turuhinnaga.

Tsiviilasi nr 2-09-27726 Viru Maakohtu 03.08.2009 pankrotimäärus

Hankijatele tasumata arved 4 557 356 krooni Maksuvõlad 304 901 krooni Maksuameti intressid 15 547 krooni Võlad töötajatele 49 778 krooni Kohustused lühiajalised 97 144 krooni Kohustuste intressivõlad 35 139 Võlakohustus põhivaralt 820 000 krooni Pikaajaline kohustus 1 950 000 krooni

Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/ lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade 6(10)

Tsiviilasi nr 2-09-27726 Viru Maakohtu 03.08.2009 pankrotimäärus

tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja ainult 2007. aastal normi piiresse jääv, teistel vaadeldud aastatel oli näitaja väga nõrk olles 31.12.2008.a. 0,653 ja 08.06.2009.a. 0,579. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum Kuivõrd võlgniku majandustegevus oli 2008. aastal ja 22.06.2009.a. seisuga kahjumis, siis käesoleval hetkel puuduvad võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks.

Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul oli näitaja 2007. aastal üle ühe, kuid 2008. aastal tugevalt alla lubatud piiri olles 0,653. 22.06.2009.a. seisuga oli näitaja 0,579.

Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. 2007. aastal oli võlgniku käibekapitali näitaja 676 602. Võlgniku puhul oli käibekapitali näitaja 2008. aastal ja 22.06.2009.a. seisuga negatiivne olles vastavalt -2 041 135 ja -2 432 823. Seega on ettevõttel käibekapitali defitsiit.

Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/ koguvarad. Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul oli sõltuvus võõrkapitalist kõrge olles 31.12.2007.a. seisuga 0,808, 31.12.2008.a. seisuga 0,933 ja 22.06.2009.a. seisuga 1,050.

Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital Näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul oli näitaja seisuga 31.12.2007.a. 4,197 ja seisuga 31.12.2008.a. 14,010 ning seisuga 22.06.2009 negatiivne tulenevalt omakapitali negatiivsusest. Seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur.

VI Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta

7(10)

Tsiviilasi nr 2-09-27726 Viru Maakohtu 03.08.2009 pankrotimäärus

Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutise pankrotihaldurina olen seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada üldisest majanduslangusest tulenevat klientide vähesust ning tekkinud probleeme seoses võlgniku osaniku ja töötaja R P tegevusega, mille tulemusena on võlgnik ilma jäänud mitmetest suurtest tööpakkumistest. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur käesoleva aruande koostamise ajaks tuvastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust ja pankrotiseaduse §-dest 1, 31 palub ajutine haldur välja kuulutada Osaühing EREPEX (registrikood 10807979) pankrot, nimetada Osaühing EREPEX pankrotihalduriks Martin Krupp, mõista välja pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele ja määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused Viru Maakohtu 22.06.2009.a. määrusega nimetati Osaühing EREPEX, registrikood 10807979, ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp. Ajutise pankrotihaldurina kulutasin pankrotiseaduse § 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 22 tundi. Osaühing EREPEX varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegin järgmisi toiminguid: -

Vestlesin võlgniku esindajaga Tutvusin võlgniku esindaja poolt esitatud dokumentidega Tutvusin võlgniku registri ja arhiivmaterjalidega Koostasin ja lähetasin päringud registritesse ja krediidiasutustesse Töötlesin päringute tulemusena saabunud vastuseid Koostasin ajutise pankrotihalduri aruande

Vastavalt Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamise kuuluvate kulutuste arvestamise kord” ei või ajutise pankrotihalduri tasu olla väiksem kui 600 krooni tund ega suurem kui 1 500 krooni tund. Eelnevast tulenevalt palun, palun kohtul välja mõista ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi tasu 22 töötunni eest 22 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 1 630 krooni, kokku 23 630 krooni. Ajutise halduri vajalikud kulutused olid: Kogus Maksumus Kokku

KOKKU

1630.8(10)

Tsiviilasi nr 2-09-27726 Viru Maakohtu 03.08.2009 pankrotimäärus

Kohtuistung 28.07.2009 kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma seisukohtade ja põhjenduste juurde. OÜ EREPEX juhatuse liige Evar Entson esitas avalduse, kus palus vaadata pankrotiavaldus läbi ilma võlgniku osavõtuta, kinnitas, et on tutvunud pankrotihalduri aruandega ja nõustus selles tooduga, on nõus OÜ EREPEX pankroti väljakuulutamisega. Kohtumääruse põhjendus Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS ) § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgnikul 22.06.2009.a. seisuga kohustusi summas 7 285 405 krooni ja vara reaalne turuväärtus on umbes 4 miljonit krooni. Ajutise pankrotihalduri aruandest ning pankrotiavaldustes sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Kohus leiab, et ei ole tuvastatud et võlgniku maksejõuetus on ajutine ja võlgniku majandustegevuse taastamine reaalne. Kohus on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus sellises ulatuses. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning PankrS § 31 lg 1 tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus) ja PankrS § 31 lg 6 järgi tuleb pankrotimääruses märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 180 lg 5 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist võivad juhatuse liikmed teha ühingu eest ainult selliseid makseid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et maksejõuetuse põhjuseks võib eelkõige pidada võlgniku osaniku ja töötaja R P tegevust, mille tulemusel on võlgnikule tekitatud oluline kahju. Samuti soodustas maksejõuetuse tekkimist ka üldine majanduslangus. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruandes, seega kohus nõustub ajutise halduriga, et tegemist pole kuriteo tunnustega tegudega, ega raske juhtimisveaga. Kohus ei nõustu aga ajutise halduri seisukohaga osas, mis puudutab vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise ning muude nõuete esitamise võimalusi. Kohus leiab, et R P ja S L tuleb tagasi nõuda äriühingule kuuluv vallasvara, mis on viimaste ebaseaduslikus valduses ning nõuda R P äriühingule tekitatud kahju hüvitamist. Sellel eesmärgil tuleb välja arvutada äriühingule tekitatud 9(10)

Tsiviilasi nr 2-09-27726 Viru Maakohtu 03.08.2009 pankrotimäärus

kahju suurus ning esitada kohtusse vastavad hagid ja vajadusel taotleda hagi tagamise meetmete rakendamist, kas siis koos hagiga, või enne hagi esitamist. Samuti tuleb äriühingu teistelt võlgnikelt välja nõuda maksmata võlgnevused, kasutades võlgnevuste sissenõudmiseks ammendavalt kõiki seadusega kooskõlas olevaid meetmeid. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud Osaühing EREPEX (pankrotis) pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Martin Krupp. Kohus leiab, et Martin Krupp on sobiv isik pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu määramine PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks Osaühing EREPEX (pankrotis) pankrotimenetluses tööd 22 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 1000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 22000 krooni. Ajutise pankrotimenetluse teenindamiseks tehtud kulud (transport, side, paljundus jne) moodustasid 1630 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 22 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 1630 krooni. Ajutise halduri poolt taotluses nõutu on kooskõlas Justiitsministri 18.12.2003.a. määruses nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamise kuuluvate kulutuste arvestamise kord” sätestatuga. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.

Tamara Šabarova Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.