Tsiviilasi nr.2-09-17948
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-17948
Tsiviilasi
AS X hagi A.K. vastu võlgnevuse 3099 krooni nõudes. Hageja : AS X (reg.kood xxxxxxxx, asukoht : x ) Esindaja: Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ, e-post: [email protected]) Kostja : A.K. (is.kood xxxxxxxxx; eluk. x) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4,6 ja , §396 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus
otsustas: Rahuldada AS X hagi A.K. vastu täies ulatuses. Välja mõista A.K.’ilt (is.kood xxxxxxxx) laenulepingu järgi võlgnevus summas kolm tuhat üheksakümmend üheksa ( 3099) krooni ning menetluskulud summas kaks tuhat viissada (2 500) krooni; AS X (reg.kood xxxxxxxxxx) kasuks
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui
viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (03.08.2009.a.) Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 06.04.2008.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 2 000 krooni, lepingu sõlmimise tasuga summas 550 krooni. Laenu tagastamise tähtajaks leppisid pooled kokku 06.05.2008.a. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustust tagastada laenusumma kindlaksmääratud tähtajaks. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 3099 krooni, sealhulgas : põhiosa võlgnevus summas 1000 krooni, lepingu sõlmimise tasu 550 krooni ja viivis summas 1549 krooni. Menetluse käik 27.04.2009.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.19-21/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 29.04.2009.a. /tl 23/. Kostja esitas kohtule vastuse hagile, milles avaldas soovi sõlmida hagejaga maksegraafik /tl. 24/. 03.06.2009.a. teatas hageja, et on väljastanud kostjale kompromissilepingu ja ootab seda tagasi kostja poolt allkirjastatult. 23.07.2009.a. teatas hageja , et kostja pole kompromisslepingut hagejale tagastanud ja hageja soovib, et asi vormistatakse tagaseljaotsusega /tl. 24,27/ TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Kohtu otsuse põhjendused
2 (4)
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl 4-14/ on tõendatud, et 06.04.2008.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 2 000 krooni, lepingu sõlmimise tasuga summas 550 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja kohustus laenu ja lepingu sõlmimise tasu tagastama 06.05.2008.a. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja pole hagejale laenu tagastanud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata laenuna 1000 krooni ja lepingu sõlmimise tasu 550 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks iga viivitatud päeva eest 0,5% viivitatud päeva eest tasumata summalt. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades viivise suuruseks 1549 krooni. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingu järgne võlgnevus kogusummas 3099 krooni.
Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174’ lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena asjas tasutud riigilõiv summas 1 000 krooni ning õigusabikulu summas 1 500 krooni.
3 (4)
Aare Kaldma kohtunik 03.08.2009.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.