Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
03. august 2009. a Rakvere
Tsiviilasja number
2-09-34421
Tsiviilasi
OÜ LeoLii avaldus pankroti nõudes
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
OÜ LeoLii, reg.kood xxxx, asukoht Rägavere vald, Viru-Kabala; juhatuse liige T P , isikukood xxxx, elukoht xxxx, või xxxx Ajutine haldur Ü A - Jõgeva, Piiri 4 OÜ Ülli Adamson Õigusbüroo.
esindajad
Lõpetada OÜ LeoLii pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutise halduri töötasu ja kulud summas 6000 / kuus tuhat/, sealhulgas maksud, hüvitada haldurile tema büroo // OÜ Ü A Õigusbüroo kontole nr. 221039196861 AS-s Swedbank // kaudu riigi vahenditest. Vabastada ajutine haldur Ü A kohustustest pärast äriühingu registrist kustutamiseks vajalike toimingute tegemist. Nimetada dokumentide hoidjaks T P , isikukood xxxx, elukoht xxxx. Määrus saata võlgnikule, ajutisele haldurile, reg.osakonnale; Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Avaldada määrus Ametlikes Teadaannetes.
Edasikaebamise kord
Määrusele on õigus edasi kaevata määruskaebuse esitamisega 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Asjaolud
Viru Maakohtu menetlusse saabus 16.07.2009 võlgniku avaldus OÜ LeoLii pankroti väljakuulutamise nõudes. Võlgniku avalduse kohaselt kulges majandustegevus normaalselt kuni 2008 augustini, mil maksurevisjoni tulemusena määrati äriühingule maksuotsusga täiendavalt tasumisele käibe- ja tulumaks. Lisaks läks lapsehoolduspuhkusele endine juhatuse liige ja ainuosanik ja see seiskas täielikult majandustegevuse. Maksuotsus vaidlustati halduskohtus, I astme kohus tühistas maksuotsuse ja peatas kuni kohtuotsuse jõustumiseni maksuotsuse täitmise. Tartu Ringkonnakohtu 12.06.2009 otsusega I astme otsus tühistati ja võlgniku kaebus jäeti rahuldamata. Otsus on jõustunud. Võlgnik ei nõustunud Ringkonnakohtu otsusega, kuid tal puuduvad rahalised vahendid edasikaebamiseks. Kokkuvõttes on maksejõuetus tekkinud asjaoludest, millised ei olnud äriühingule varasemalt teada ja millised tema enda seisukohalt lähtudes ei olnud õiged ja seega oli maksuvõla tekkimine täielik üllatus. Äriühing ei ole võimeline oma majandustegevust jätkama. Võlad on avalduse esitamise seisuga 768 047.75 krooni, varaks on pangakontol olev 0,26 krooni. Võlgnik on seiuskohal, et makseraskused on alalise iseloomuga ning palub välja kuulutada pankrot. Menetluse käigus on võlgnik esitanud vastuväited ajutise halduri ettekandele ning ei ole nõus tasuma ajutise halduri tasu ja kulusid, kuid on nõus pankrotimenetluse lõpetamisega raugemisega, samuti on juhatuse liige nõus tema määramisega dokumentide hoidjaks. Ajutise halduri 03.08.2009 seisuga esitatud aruande kohaselt võttes aluseks pankrotiseaduse § 22 lg 2 p.1 ja p.2 selgitab ajutine haldur välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Eelpool nimetatud ülesannete täitmiseks ajutine haldur: esitas järelpärimised registritesse, krediidiasutustele ja maksuametile; kohustas võlgnikku esitama ajutisele haldurile seletuskirja maksejõuetuse põhjustest ja esitama võlgniku bilansi pankrotimenetluse algatamise seisuga; analüüsis saadud andmeid ja koostas alljärgneva aruande.
Tartu Ringkonnakohtu 12.06.2009 otsuse haldusasjas 3-08-2636 punkti 13 kolmas lõik (otsuse lk 8) fikseerib: Halduskohtu istungil kinnitas T. P , et ta tundis E. A hästi, ning et viimane oli tema hea sõber, samuti ilmneb halduskohtu istungi protokollist, et E. A ja T. P on elukaaslased (tl 175). Maksuhaldur on apellatsioonkaebuses viidanud, et rahvastikuregistri andmetel on E. A ja T. P kolm ühist last (sündinud xxxx, xxxx ja xxxx). Seega on makseraskustes osaühingu LeoLii osa võõrandamise tehing toimunud lähikondsete vahel pankrotiseaduse § 117 lõike 2 punkti 6 ja lõike 1 punkti 2 tähenduses. E A ’l on kehtetu seos 59 äriühinguga ning kehtiv seos nelja äriühinguga. Kehtetu seosega äriühingute hulk on suur, kuna E A on tegelenud äriühingute loomise ja edasimüügiga. Võlgniku pankrotiavalduses on väide, et lisaks läks endine osaühingu juhatuse liige ja ainuosanik E A lapsehoolduspuhkusele ning osaühingu majandustegevus seiskus täielikult. Tõele vastab, et eelmise aasta oktoobrist on lõpetatud osaühingu LeoLii majandustegevus ning realiseeritud tegevuse jätkamiseks vajalik vara ebamõistlikult madala hinnaga, seega ei saa rääkida majandustegevuse seiskumisest, vaid sihilikust lõpetamisest. Samuti ei ole õige seostada äriühingu majandustegevuse lõppemist E A lapsehoolduspuhkusele jäämisega, kuna osaühing Aivman Grupp, osaühing Hanlest
Invest, osaühing Leomet Invest, mille ainus juhatuse liige on E A , on kõik reaalselt tegutsevad äriühingud, kusjuures osaühingud Aivman Grupp ja Hanlest Invest asutati ajal, mil osaühing LeoLii oma tegevuse peatas. Osaühingu TARO MP osa võõrandas T i P E A samuti 2008. aasta sügisel, 09.09.2008. Kuna ajal, mil algas maksuvaidlus summa üle, mis võlgniku väite kohaselt põhjustas osaühingu LeoLii püsiva maksejõuetuse pankrotiseaduse tähenduses, tegid lähikondsed E A ja T P omavahelisi tehinguid mitmete äriühingute osadega, on tegemist taktikaga, kus osaühingu LeoLii klientidega mitte ei lõpetatud lepinguid, vaid püsilepinguid jätkasid teised äriühingud. Osaühingusse LeoLii jäi maha vaid maksuvõlg. Et E A aktiivselt äritegevuses osaleb, sealhulgas ka raamatupidamisteenuste osutamisega tegeleb, on tõendatud erinevate interneti väljatrükkidega: portaalis parim.ee reklaamib Leomet Invest OÜ massaažiteenuste osutamist, Ekspress Hotline’is on reklaamitud sama äriühingut kui raamatupidamisteenust, firmade asutamise ja valmisfirmade müügi teenust osutavat osaühingut. Nii nimetatud reklaamides kui ka mitmel muul juhul on tegutsevate äriühingute kontaktandmeteks E A meiliaadress xxxx ning mobiiltelefoni number xxxx. Samuti on E A sidevahendid märgitud kontaktandmeteks äriregistris, kusjuures tegemist on äriühingutega, kellele osaühing LeoLii kuni 2008. aasta sügiseni osutas raamatupidamisteenust: osaühing Sandreks Grupp, OÜ RKAMD Ehitus, osaühing Marko Montaaž, osaühing Randjan Ehitus, osaühing Sivaks Invest. Sellest tulenevalt saab kinnitada varem juba nimetatud seisukohta, et osaühingu LeoLii poolt osutavate teenuste lepinguid ei lõpetatud maksuvaidluse tekkimise ajal, vaid neid teenuseid osutas E A edasi, ainult teise äriühingu esindajana. T P , kes omandas osaühingu LeoLii osa 16. oktoobril 2008 (vaid poolteist kuud peale Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 29.08.2008 maksuotsuse nr 12-5/279 tegemist, millega kohustati osaühingut LeoLii tasuma käibemaksu summas 295 780 krooni ja ettevõtte tulumaksu summas 101 693 krooni) ning on samast ajast ka äriühingu juhatuse liige, on kehtivalt seotud lisaks veel osaühinguga SILVMAR GRUPP. Osaühingu SILVMAR GRUPP põhitegevusalaks on metsamajandamine, nagu on näidatud äriregistrile esitatud 2008. aasta majandusaasta aruandes. Aruandest nähtub, et selle äriühingu tegevus on kasumlik, eelmise aasta kasumiks oli 108 679 krooni. Äriregistri päringute tulemusel saadud informatsioonile tuginedes asub ajutine haldur seisukohale, et osaühingu püsiv maksejõuetus on tekitatud: kui osaühing LeoLii oleks jätkanud senistele lepingupartnerile teenuste osutamist ning majandanud kokkuhoidlikumalt ja mõistlikumalt kui seni, oleks võlausaldajaga maksegraafiku sõlmimisel olnud võlgnevuse tasumine reaalne, selleks puudus aga äriühingu juhatuse tahe. Et T P suudab äriühingut juhtida kasumlikult, tõendavad osaühingu SILVMAR GRUPP majandustulemused. Miks osaühingu LeoLii majandustegevust ei jätkatud kas senisel või mõnel muul tegevusalal eesmärgiga tasuda maksuvõlgnevus, jääb arusaamatuks. Võlgnikust äriühingu peamiseks tegevusalaks on olnud raamatupidamisteenuste osutamine ning valmis äriühingute müük. Aastal 2007 oli müügitulu 1 528 509 krooni, kuid kasumiks majandusaasta aruandest tulenevalt vaid 4015 krooni. Eelmise aasta müügitulu oli 514 316 krooni ning aruande kohaselt oli kahjum 155 409 krooni.
Tähelepanuväärne on, et 2008. aasta majandusaasta aruandes ei ole arvestatud Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 29.08.2008 maksuotsusega nr 12-5/279 osaühingule LeoLii määratud maksukohuslust summas 397 473 krooni. Maksuvõlgnevus peaks majandusaasta aruandes kajastuma, sest haldusmenetluse seaduse § 61 lõige 1 sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist ning § 61 lõike 2 kohaselt haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse vaidlustamine osaühingu LeoLii poolt ei peata maksuotsuse kehtivust ning 2008. aasta majandusaasta aruanne ei kajasta õigesti ja õiglaselt äriühingu finantsseisundit. Haldusakti täitmise peatamine ei teinud nõuet kohtuvaidluse ajaks olematuks. Osaühingu LeoLii juhatuse liige T P esitas ajutisele pankrotihaldurile raamatupidamise algdokumendid ning digitaalse pearaamatu alates 2007. aasta algusest kuni käesoleva ajani. Dokumentatsioonist ilmneb, et 2008. aasta suveni toimus äriühingus aktiivne majandustegevus. Püsiva maksejõuetuse tekkimise seisukohalt on olulised järgmised faktid:
liisinglepingut ega selle lõpetamise akti. Viimase liisingarve esitas AS Hansa Liising Eesti OÜ-le LeoLii augustis 2008, seega võõrandati sõiduauto vahetult peale maksuotsuse tegemist.
Tõele ei vasta võlgniku pankrotiavalduses esitatud väide, et OÜ LeoLii kogu vara moodustab pangakontol olev raha summas 0,26 kr.
2007. ja 2008. aasta raamatupidamisdokumentide revisjoni tulemusel on tuvastatud, et äriühingul on soetatud järgmine vara: Kuupäev
Ostudokument
Nimetus
03.04.2007
Jaemüügi arve nr 7671
2 riiulit
16.04.2007
Arve nr 70901106
Palgakäsiraamat + CD
08.03.2007
Sularaha 143514
27.12.2008
Müük kaardiga 1200381
Keskus Sharp XLMP
30.03.2007
Arve-saateleht nr 26376
Antri 363 riiul ja Antri 361 KT
07.06.2007
Sularaha arve 6170279
Riiul
03.09.2007
Arve nr M0700286113
Mobiiltelefon Samsung X520
30.10.2007
Arve-müügitšekk nr 3559
Kaks 3-osalist sirmi
06.11.2007
Arve-saateleht nr 1043784
Monitor TFT Samsung 940N
18.12.2007
Arve-saateleht nr 50839573
Nokia 5610 mobiiltelefon
arve-saateleht
Hind
nr Tool Jupiter Ergo
2227,90
Ajutise pankrotimenetluse käigus on tuvastatud, et äriühingul peab olema vara vähemalt 17 229,90 krooni väärtuses soetusmaksumuses. Esemete mittekajastamist pankrotiavalduses võib tõlgendada pankrotivara varjamisena karistusseadustiku § 385 lõike 1 tähenduses. Pankroti väljakuulutamise korral on E A endise juhatuse liikmena kohustatud tagastama raha, mida on kasutatud mittesihipäraste kulutuste tegemiseks: Kuupäev
Ostudokument
Nimetus
Hind
27.05.2008
Ettemaksuarve nr 32489
PVC aknad
10 630,00
30.06.2008
Müügiarve nr M302935
Metalluks, puitlaastplaadid, klaasvill jm ehitusmaterjal
15 837,00
2.07.2008
Sularahaarve nr M-36306
radiaatorit paigaldustarvikud
nende
5 810,40
15.07.2008
Müügiarve nr M309311
Dušinurk, uksed, ukselengid, kipsplaadid (40 tk), klaasvill jm ehitusmaterjal
17 853,60
ja
29.07.2008
Müügiarve nr M314731
Kergpahtel, seinavärv, kipsplaadid jm ehitusmaterjal
4624,50
16.04.2008
Kviitung-arve nr 2039053
Jalgrattaspordivarustus
3145,00
Kokku on ettevõtlusega mitteseotud kulutusi tehtud vähemalt 57 900,50 krooni ulatuses. Arvestatud on siin vaid vahetult püsiva maksejõuetuse tekkimisele eelnenud perioodi ehk 2008. aastat. Põhjendamatu on põhivara realiseerimine ebamõistlikult madala hinnaga RKAMD Ehitus OÜ-le 31.07.2008. Jalgratta kui ettevõtlusega mitteseotud kulutuse kandmine ei ole õigustatud, mistõttu juhatus peaks kompenseerima tehingute hinnavahe tervikuna (15 215 – 6000 ) summas 9215 krooni. Arvutite realiseerimisel võib arvestada kasutusaja jooksul amortisatsiooni 10%, mis teeks mõistlikuks müügihinnaks arvutil HP Pavilion 12 741 krooni ning arvutil MMPC Intel Home 5645 krooni. Kuna esimene nimetatud arvutitest müüdi 4000 ja teine 2000 krooni eest. Et osaühing LeoLii saaks arvutite müügist õiglase kasu, tuleks äriühingu juhatusel kompenseerida tehingute hinnavahe (12 741 – 4000) ehk 8741 krooni ning (5645 – 2000) ehk 3645 krooni. Kokku tuleks osaühingu LeoLii juhatusel kompenseerida ebamõistlikest tehingutest tulenenud kahju summas 21 601 krooni. Ajutise halduri teostatud päringute krediidiasutustesse, maanteeametile ning kinnistusametile tulemusel saab tõdeda, et rahalisi vahendeid pankades, äriühingu omandis olevaid sõidukeid või kinnistuid osaühingul LeoLii ei ole. Kokkuvõtlikult on osaühingul LeoLii ajutise menetluse käigus tuvastatud varad: Äriühingu vara väikevahendite näol
17 229,90 krooni
2008. aastal ettevõtlusega mitteseotud kulutuste kompenseerimine äriühingule
57 900,50 krooni
Ebamõistlikult madalate hindadega teostatud müügitehingute vahede kompenseerimine
21 601,00 krooni
Kokku varad
96 731,40 krooni
Pankrotiavalduses on õigesti märgitud, et suurim võlausaldaja on Maksu- ja Tolliamet, kellele osaühing LeoLii võlgneb 709 053 krooni. Ajutise halduri aruande esitamise seisuga on suurenenud maksuintress ning võlgnevus kokku on 715 033 krooni. Maksuvõla ajatamist ei ole osaühing LeoLii taotlenud. Pankrotiavalduses on märgitud võlgnevusena ka juhatuse liikmele T P ’ile võlgnetav summa 58 995 krooni. Kuna nimetatud võlgnevus tekkis õigusabikuludest ning maksuotsuse vaidlustamine oli põhjendamatu, on nimetatud kulutus tekkinud juhatuse liikme enese poolt põhjendamatult võetud riskiga ning iseennast pankrotivõlausaldajaks lugeda ei ole T P ’il asjaolusid arvestades õige.
Seega on osaühingul LeoLii üks kohustus ning see on maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees summas 715 033 krooni. Hinnates võlgniku vara suuruseks 96 731 krooni ja kohustuste suuruseks 715 033 krooni, ületavad kohustused 7,5-kordselt vara suurust. Võimalusega võlgniku varaga katta pankrotimenetluse kulud ei ole mõistlik arvestada, kuna suures osas on tegemist võimalusega esitada juhatuse liikme vastu nõue. Tehtud päringute vastustega ja võlgnikust äriühingu poolt esitatud dokumentidega tutvumise ning osaühingu LeoLii juhatuse liikme T P ’iga vestlemise järel on ajutine haldur jõudnud veendumuseni, et maksejõuetuse ennetamiseks või ärahoidmiseks ei tehtud midagi. Tõsiseltvõetav ei ole võlgniku poolt kohtule maksejõuetuse kohta antav seletus, et maksejõuetuse põhjuseks oli maksuotsusega tasumisele määratud käibe- ja tulumaks. Tõele vastab, et maksuotsusega tekkis äriühingule kohustus, kuid mõistliku majandamise korral oleks maksukohustus suudetud kindlasti täita. Selle asemel, et kohustust püüda täita, asutas aga juhatuse liige Erli Ankro kaks uut osaühingut: osaühingu Aivman Grupp (esmakande aeg 30.09.2008) ning osaühingu Hanlest Invest (esmakande aeg 06.10.2008), jätkas aktiivset majandustegevust osaühingu Leomet Invest juhatuse liikmena ning samas võõrandas osaühingu LeoLii osa T P ’ile, oma elukaaslasele. Osaühingu LeoLii põhivarad realiseeriti odavate hindadega ning lepingud vormistati ümber teiste äriühingute nimele. Seega on tegemist juhatuse mõlema liikme – nii E A (kuni 16.10.2008) kui ka T P ’i (alates 16.10.2008) – teadliku tegevusega ning osaühingu LeoLii püsiva maksejõuetuse põhjustamisega juhatuse liikme hoolsuskohustuse mittetäitmise läbi Pankrotiseaduse § 31 lõikest 4 tulenevalt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Osaühing LeoLii on püsivalt maksejõuetu alates 2008. aasta augustikuust. Ettevõtte tegevuse jätkamine ei ole reaalne, sest nagu eespool kirjeldatud, on nii ostjate kui ka hankijate lepingud lõpetatud. Varasem raamatupidamisteenuse pakkumine eeldaks uut klientuuri, mingil muul tegevusalal tegutsemise alustamist ei ole toimunud T P ’i poolt kaheksa kuu jooksul, mil ta juhatuse liige on. Juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks puudub juhatusel tahe. Juhatuse sooviks on äriühing likvideerida, kuid seda ei ole võimalik teha tavalise likvideerimismenetluse läbi, kuna äriühingu kohustused ületavad varasid. Nii makseraskuste tekkimine kui ka makseraskuste muutumine püsivaks on tingitud äriühingu juhatuse hoolsuskohustuse rikkumisest:
täitmise. Seega saab võlausaldaja – Maksu- ja Tolliamet – nõuda maksuvõlga E A ’lt ja T P ’ilt solidaarselt maksukorralduse seaduse § 96 lõike 5 alusel väljaantava vastutusotsusega. Pankrotimenetlus oleks ajakulukas ning selle tulemusel ei saaks rahuldada märkimisväärset osa äriühingu võlast. Ajutine pankrotihaldur Ü A tegutseb läbi OÜ Ülli Adamson Õigusbüroo (reg.kood 11439615; a/a 221039196861). Antud asjas kulus tõendite kogumiseks, päringute tegemiseks, raamatupidamisdokumentide revisjoni läbiviimiseks, dokumentide ja asjaoludega tutvumiseks ning järelduste tegemiseks 40 töötundi. Ajutine haldur taotleb pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra alusel tasu määramist summas 8000 krooni (sotsiaalmaks 1964 krooni, tulumaks 743 krooni, tööandja töötuskindlustus 83 krooni, töötaja töötuskindlustus 167 krooni netotöötasu 5043 krooni). Lisaks taotleb ajutine haldur teostatud tasuliste registripäringute ning tehtud büroo- ja sidekulude hüvitamist summas 1000 krooni. Kuna tegemist on juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise tulemusel tekkinud maksejõuetusega, on ajutine haldur arvamusel, et ajutise halduri tasu taotlemine riigieelarvelistest vahenditest ei oleks õiglane ning ajutise halduri tasu peaksid maksma T P ja E A osaühingu LeoLii juhatuse liikmetena. Õiguslik põhjendus PankrS § 29 lg.1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et ajutise halduri ettekande kohaselt, seda üle kordamata, on raugemise taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgniku poolt ajutise halduri aruandele esitatud vastuväited ei ole sellised, mis muudaks aruandes kajastatut. Võlgnik on kohustatud esitama kõik tema valduses olevad lepingud ja kui teenuste osutamine/tarbimine mingi senise äripartneriga on lõppenud, nagu võlgnik väidab, siis, ootamata ajutise halduri eraldi sellekohast igakordset päringut, peavad võlgniku valduses olema nimetatud lõpetamise väidet kinnitavad tõendid ja ta peab pankrotiseadusest tulenevalt sellise dokumentide esitamise kohustuse täitmiseks olema valmis juba pankrotiavaldust kohtusse esitades. Võlgnikupoolne arusaamine, et ta ei pidanudki esitama dokumente, mida haldur ei küsinud, ei ole asjakohane ja ei anna alust lugeda aruannet ebaõigeks. Võlgnikul puuduvad vastuväited menetluse raugemise osas. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata T P . Seoses pankrotimenetluse raugemisega kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit likvideerima OÜ LeoLii juriidilise isikuna. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasuks 8000 krooni ja hüvitatavateks kuludeks 1000 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, on tasu õiglane ja õiguspärane, kuid selle täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik.
PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt OÜ-l Leolii puuduvad piisavad rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks pankrotivara arvelt. Samas võlgnikult nõuetekohase pankrotiavalduse saamisel ei ole kohtul võimalust võlgnikul vara puudumise korral jätta pankrotimenetlus algatamata; PankrS § 17 lg 1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri - spetsialisti, kes selgitaks välja võlgniku vara ja võlad, maksevõime ning maksejõuetuse puhul selle tekkimise põhjused; pankrotiseaduse § 23 annab ajutisele haldurile õiguse saada tasu. Justiitsministri 18.12.2003.a. määruse nr 71 § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama korra § 1 lg 6 kohaselt võib kohus hüvitatavad kulutused määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Neil asjaoludel tuleb mõista ajutise halduri tasu ja hüvitis kulude katteks välja kogusummas 6000 krooni ja kuna võlgniku juhatuse liige sellest ülejääva osa (2000+1000) vabatahtlikuks tasumiseks nõusolekut ei ole andnud, siis jääb selles osas tasu hüvitamise taotlus rahuldamata. Võlgniku poolt ei ole vaidlustatud tasu ja kulude arvestuslikku alust ja ta väidab vaid, et tal puuduvad summa tasumiseks vajalikud vahendid. Eraldi tuleb hinnata ja analüüsida ajutise halduri seisukohta, kas juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi pankrotiavalduse mittetähtaegsel esitamisel ning on kohustuse jätnud täitmata tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus möönab, et juhatuse liige ei ole käitunud kõige otstarbekamalt ja mõistlikumalt, kuid esitatud asjaolusid arvestades ei ole ka otstarbekas kaaluda kriminaalmenetluse alustamist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Kohtumäärus jõustus 20. augustil 2009.a Nooremreferent
M.Leimann I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.