Tsiviilasi nr.2-09-25439
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-25439
Tsiviilasi
OÜ X hagi K. T. vastu võlgnevuse, summas 25 441 krooni, väljamõistmise nõudes. Hageja : OÜ X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx;xxxxxx) Esindaja: A. P. Kostja : K. T. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,6, §113 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada OÜ X hagi K. T. vastu täies ulatuses. Välja mõista K. T. (is.kood xxxxxxxxxxx) lepingujärgne võlgnevus summas kakskümmend viis tuhat nelisada nelikümmend üks ( 25 441 ) krooni OÜ X (reg.kood xxxxxxxx; a/k xxxxxxxxxxxx, Hansapank) kasuks. Menetluskulud jätta täies mahus kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (29.07.2009.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et poolte vahel 31.03.2007.a. sõlmitud laenulepingu nr.xxxxxxxxxx alusel väljastas hageja kostjale laenu 10 000 krooni tagastamise lõpptähtajaga 10.03.2010.a., intressimääraga 27% aastas. 03.08.2007.a. sõlmiti poolte vahel laenulepingu nr xxxxxxxxxx lisakokkulepe nr 1, mille kohaselt väljastati kostjale täiendavalt laenu 10 000 krooni ja suurendati laenusummat 19 944 kroonini. Lisakokkuleppe kohaselt pidi laenu ja intresside tasumine toimuma alates 10.08.2007.a. kuni 10.03.2010.a. summas 1072 krooni kuus. Hageja kinnitab, et kostja pole lepingut nõuetekohaselt täitnud. Hageja märgib, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid vaatamata korduvatele lubadustele kostja võlgnevust ei tasunud. 17.06.2008.a. väljastas hageja kostjale kirjaliku ülesütlemisavalduse, mille kohaselt hageja ütles üles lepingu alates 02.07.2008.a. Hageja palub välja mõista kostjalt seisuga 28.05.2009.a. võlgnevus kogumahus 25 441 krooni, millest laenu põhiosa 17 895,03 krooni, intressivõlg 3 101,97 krooni, leppetrahv 3 644 krooni ja viivis 800 krooni Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Menetluse käik 02.06.2009.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.19- 21/. Kostjale on hagiavaldus edastatud 09.06.2009.a. /tl. 29/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4-10/ on tõendatud, et poolte vahel on 31.03.2009.a. ja 03.08.2007.a. sõlmitud laenuleping nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu 19 944 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Lepingu kohaselt pidi kostja laenu ja intresside tasumine toimuma alates 10.08.2007.a. kuni 10.03.2010.a. summas 1072 krooni kuus. Asja materjalidega /tl.10/ on tõendatud, et kostja ei ole tasunud lepingujärgseid makseid ning võlgneb hagejale 17 895,03 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud. Kuna kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenu põhiosa võlgnevus summas 17 895,03 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks seadusega kehtestatud määra. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest (VÕS §94 lg.1 ja §113 lg.1) ja viivisemäärast (0,26% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest), saades seisuga 28.05.2009.a. viivise suuruseks 1565, millest hageja nõuab 800 krooni tasumist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 800 krooni. VÕS §101 lg.1 p.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on kohustist rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kahjude hüvitamist ja viivise tasumist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu järgi võlgnevus summa 25 441 kroon, millest laenu põhiosa võlgnevus 17 895,03 krooni, intressivõlgnevus 3101,97 krooni, leppetrahv 3644 krooni ja viivis 800 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude
proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
A.Kaldma kohtunik 29.07.2009.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.