Tsiviilasi nr.2-09-25373
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-25373
Tsiviilasi
AS X hagi P.L. krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja : AS X (reg.kood xxxxxxxxx, asukoht : x ); Esindaja: Madis Lindegron Kostja :P.L. (is.kood xxxxxxxxxxx eluk. x)
esindajad Menetlusvorm
vastu võlgnevuse 61 146,90
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4 ja , §396 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi P.L. vastu täies ulatuses. Välja mõista P.L.’ilt (is.kood xxxxxxxx) laenulepingute järgne võlgnevus summas kuuskümmend üks tuhat ükssada nelikümmend kuus krooni 90 senti ( 61 146,90.- ) ning menetluskuludena riigilõiv summas kaheksa tuhat viissada ( 8 500) krooni AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks.
Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (28.07.2009.a.). Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 22.08.2007.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 50 000 krooni, intressiga 16 % aastas, tagasimakse kuupäevaga 15.08.2011.a. Pooled leppisid kokku, et laenu ja intressi maksmise tähtpäevaks on iga kuu 15. kuupäev ja tähtaegselt tasumata summalt on hagejal õigus nõuda viivist iga viivitatud päeva eest 9% aastas. Kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjale ette teatanud ja teinud ettepaneku võlgnevus tasuda. Hageja kinnitab, et kostja pole oma kohustusi täitnud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 37 156,28 krooni, sealhulgas laenu(krediidi)võlgnevus summas 34 881,45 krooni ja intressivõlgnevus summas 1 982,56 krooni ning viivis 292,27 krooni /tl.13/. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 27.02.2008.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 15 000 krooni, tagasimakse kuupäevaga 15.02.2012.a. Pooled leppisid kokku, et laenu ja intressi maksmise tähtpäevaks on iga kuu 15. kuupäev ja tähtaegselt tasumata summalt on hagejal õigus nõuda viivist iga viivitatud päeva eest 18% aastas. Kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjale ette teatanud ja teinud ettepaneku võlgnevus tasuda. Hageja kinnitab, et kostja pole oma kohustusi täitnud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 13 797,61 krooni, sealhulgas laenu(krediidi)võlgnevus summas 12 878,57 krooni ja intressivõlgnevus summas 793,54 krooni ning viivis 125,50 krooni /tl.23/.
2 (4)
Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, 14.05.2008.a. sõlmiti poolte vahel Magnet krediitkaardi leping nr xxxxxxxxxx, mille tingimuste kohaselt pank väljastas kostjale Magnet krediitkaardi krediidilimiidiga 9 500 krooni. Pooled leppisid kokku kohustusliku tagasimakse limiidi ning lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 01. kuupäevaks kohustusliku tagasimakse (summas 396 krooni) debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi (18% aastas). Hageja avaldab, et kostja küll tegi krediitkaardiga tehinguid, kuid ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi, jättes maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. Kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjale ette teatanud ja teinud ettepaneku võlgnevus tasuda. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 10 193,01 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 9 568,25 krooni, intressivõlgnevus summas 563,92 krooni ja viivis summas 60,84 krooni /tl.30/. Hageja kinnitab, et kostja pole lepingutest tulenevat võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista kolme lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 61 146,90 krooni ja menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv 8 500 krooni. Menetluse käik 01.06.2009.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.37-39/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale edasiandmiseks 05.06.2009.a. (tl 41). TsMS § 322 lg 3 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõudel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.
3 (4)
Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.5-32/ on tõendatud, et 22.08.2007.a. sõlmiti poole vahel laenuleping nr xxxxxxxxxx, mille tingimuste kohaselt pank väljastas kostjale laenu 50 000 krooni, asja materjalidega on tõendatud, et 27.02.2008.a. sõlmiti poole vahel laenuleping nr xxxxxxxxxx, mille tingimuste kohaselt pank väljastas kostjale laenu 15 000 krooni ja 14.05.2008.a. sõlmiti poolte vahel Magnet krediitkaardi leping nr xxxxxxxxx, mille tingimuste kohaselt pank väljastas kostjale Magnet krediitkaardi krediidilimiidiga 9 500 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel tehingutest tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 397 ja § 401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingute järgne võlgnevus kogusummas 61 146,90 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 8 500 krooni /tl. 35/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 8 500 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.
Aare Kaldma kohtunik 28.07.2009.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.