Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-08-76663
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. juuli 2009. a Pärnu, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-08-76663
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi S.V.’i vastu 51 485.24 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
29 234.15 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS, registrikood: 10183757, asukoht: Rüütli 23, Tartu, hageja volitatud esindaja Anastassia Rjabova; Kostja: S.V.
Juhindudes VÕS § 76 lg.1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p.1,6, TsMS § 162 lg 1, § 407 lg 1, § 415, § 422, § 468 lg 1 p.2
2-08-76663 ärakirjadelt ja kohtukutse Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõivud summas (2158.34) kaks tuhat ükssada viiskümmend kaheksa krooni ja 34 senti – TsMS § 174.1. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse resolutiivosa väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel või menetlusabi taotlemisel (TsMS § 187 lg 6 alusel) lisada sellele kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.02.2007.a tarbijakrediidilepingu nr 0700265/26st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 30 000 kr krediiti, kusjuures kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 29,23% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja hageja meeldetuletuskirjadest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning kohtusse pöörduma. Hageja palub kohtult mõista kostjalt hageja kasuks välja 51 485.24 krooni, millest 29 234.15 kr on tagastamata krediidisumma, 3542.09 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 12 062.17 kr seisuga 11.11.2008.a. sissenõutavaks muutunud viivis, 5846.83 kr leppetrahv ja 800 kr võla sissenõudmisega seotud kulud. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja alates 12.11.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29.23% tagastamata krediidisummalt aastas ning jätta menetluskulud asja kostja kanda. Kohtu seisukoht Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuivõrd hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kostjale on hagimaterjalid avalikult kätte toimetatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega 21.05.2009 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg 1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Hageja põhivõla, viivise, intressi ja võla sissenõude kulude nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust, mida hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda. Hagejal on õigus nõuda ka VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist lepinguga sätestatud määras (s.h. tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist TsMS § 367 alusel) ja kuni lepingu ülesütlemiseni arvestatud intressi. Õiguslikult põhjendatud ei ole hageja VÕS § 158 lg 1 alusel esitatud leppetrahvi nõue, kuna antud asjas on tegemist tarbijakrediidilepinguga, mille täitmisega viivitamise tagajärgi reguleerib ammendavalt VÕS § 415 lg.1. Nimetatud säte näeb täitmisega viivitamisel ette üksnes viivise ja kahju hüvitamise nõude esitamise võimaluse, kuid
2 (3)
2-08-76663 mitte leppetrahvi nõudmise võimalust – sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu Tsiviilkolleegium oma 14.01.2009.a otsuses (RKL nr 3-2-1-120-08). Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega, tuleb seda teha ka käesoleva otsuse puhul, juhindudes TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5 sätetest. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 tuleb menetluskulud jätta kostja S.V.’i kanda. TsMS § 144 p.7, § 173 lg.1, § 1741 alusel tuleb välja mõista kostjalt kohtukuluna riigilõivud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 292.34 kr, hagi esitamiselt 1750.- kr, hagiavalduse väljatrükkidelt 16.- kr ja hagimaterjalide avalikult kättetoimetamiselt 100.- kr, kõik kokku summas 2158.34 krooni.
Rein Pokk Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.