Tsiviilasi nr.2-09-4168
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-4168
Tsiviilasi
OÜ X hagi R. Z. vastu võlgnevuse summas 2 724 krooni ning kõrvalnõuete väljamõistmise nõudes. Hageja : OÜ X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx;xxxxxx) Esindaja: A. V. (e-post: [email protected]) Kostja : R. Z. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,6, §113 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada OÜ X hagi R. Z. vastu täies ulatuses. Välja mõista R. Z. (is.kood xxxxxxxxxxx) lepingujärgne võlgnevus summas kolm tuhat üheksasada üheksateist (3 919) krooni ja menetluskuluna riigilõiv 1 000 krooni; OÜ X (reg.kood xxxxxxxx; a/k xxxxxxxxxxxx, Swedbank) kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (22.07.2009.a.).
Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et poolte vahel 24.12.2006.a. sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr. xxxxxxxxxx kohaselt müüs hageja kostjale teleri TCL hinnaga 2 951 krooni. Kostja pidi kauba eest tasuma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksete näol, jooksva kuu 12. kuupäevaks 227 krooni. Hageja kinnitab, et kostja pole lepingut nõuetekohaselt täitnud. Hageja märgib, et on pöördunud kirjalike pretensioonidega kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid vaatamata sellele kostja võlgnevust ei tasunud. 13.04.2007.a. väljastas hageja kostjale kirjaliku järelmaksuga müügilepingu ülesütlemisavalduse. Hageja palub välja mõista kostjalt seisuga 05.01.2009.a. võlgnevus kogumahus 3 919 krooni, millest võlgnevus 2 724 krooni, leppetrahv 681 krooni ja viivis 514 krooni Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Menetluse käik 04.02.2009.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.11-13/. Kostjale on hagiavaldus edastatud 21.04.2009.a. /tl. 21/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.3-7/ on tõendatud, et poolte vahel on 24.12.2006.a. sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr. xxxxxxxxxx kohaselt müüs hageja kostjale teleri TCL hinnaga 2 951 krooni. Kostja pidi kauba eest tasuma
maksegraafiku alusel igakuiste osamaksete näol, jooksva kuu 12. kuupäevaks 227 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Lepingu kohaselt pidi kostja järelmaksu tasumine toimuma alates 12.01.2007.a. kuni 12.01.2008.a. summas 227 krooni kuus. Asja materjalidega /tl.4/ on tõendatud, et kostja ei ole tasunud lepingujärgseid makseid ning võlgneb hagejale 2 724 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud. Kuna kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingujärgse põhiosa võlgnevus summas 2 724 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks seadusega kehtestatud määra. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest (VÕS §94 lg.1 ja §113 lg.1) ja viivisemäärast (0,030% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest), saades seisuga 05.01.2009.a. viivise suuruseks 514 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 514 krooni. VÕS §101 lg.1 p.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on kohustist rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kahjude hüvitamist ja viivise ning leppetrahvi tasumist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu järgi võlgnevus summa 3 919 kroon, millest põhiosa võlgnevus 2 724 krooni, leppetrahv 681 krooni ja viivis 514 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174’ lg. 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv summas 1 000 krooni.
A.Kaldma kohtunik 22.07.2009.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.