Tartu Maakohus
Kohtunik
Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
22. juuli 2009, Tartu kohtumaja
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
22. juuli 2009 kell 14.00, Tartu kohtumaja kantselei
Tsiviilasi
OÜ Traumwandler pankrotiavaldus
Tsiviilasja number
2-09-24230
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja: võlgnik OÜ Traumwandler (rk 10534978; asukoht Raua 2-12, Tartu; e-post [email protected])
pankrotti
välja
võlgniku esindaja: juhatuse liige Indrek Dsilna ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus (postiaadress Uus 9/11-33, Tartu; e-post [email protected]; telefon 740 7610, 504 6694) Kohtuistungi toimumise aeg
25. juuni 2009
Protokollija
kohtuistungisekretär Evelin Laansalu
Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 3, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2).
25.05.2009 esitas juhatuse liige Indrek Dsilna kohtule OÜ Traumwandler pankrotiavalduse (tlk 4-5). 28.05.2009 määrusega algatas kohus OÜ Traumwandler pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause (tlk 15). 25.06.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande ning tasutaotluse (tlk 19-27, 78, 81).
Võlgniku üldandmed OÜ Traumwandler registreeriti Tartu Maakohtu registriosakonnas 13.04.1999. Äriühingu osakapital on 40 000 krooni, ainuosanik I. Dsilna ning peamine tegevusala rahvusvaheliste kaubavedude teostamine väljaspool Eesti Vabariiki (Euroopa ja Venemaa). Tegevus on pankrotimenetluse algatamise ajaks lõpetatud. Kehtivaid töölepinguid ei ole. Andmed võlgniku vara kohta Võlgnikul puudub kinnis- ja vallasvara. Pangakontol on raha 707 krooni. Kassa puudujääk 13 778 krooni on arvestuslik, sest juhatuse liige on oma vahenditest tasunud aruandvale isikule kulud summas 13 778 krooni. Debitoorne võlg (nõue Pärnu Auto ETM OÜ vastu summas 208 479.38 krooni, tekkinud oktoober 2007 – oktoober 2008) tuleb lugeda ebatõenäoliselt laekuvaks. Võlgnik kasutas ekspediitorina rahvusvaheliste vedude teostamisel Pärnu Auto ETM OÜ-d. Teenuse tellinud klient on jätnud ekspediitorfirmale tasumata ning seetõttu pole ka töö teostanud isikule teenuse eest tasutud. Andmed võlgniku kohustuste kohta OÜ-l Traumwandler on teadaolevaid kohustusi 19.06.2009 seisuga 790 361.37 krooni. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue seisuga 02.06.2009 on 94 146.55 krooni (91 117.28 krooni põhivõlg ja 3029.27 krooni intressid). Hankijate ees (pandiga tagamata nõuded) on võlgniku andmetele kohustusi kokku 284 753.82 krooni, suurim võlausaldaja on Swedbank Liising (143 845.42 krooni). Töötajatele on võlg kasutamata puhkusekompensatsiooni osas 4687 krooni (Aleksander Oja). Võlgnikul on täitmata laenukohustus (pandiga tagamata) juhatuse liikme ja osaniku I. Dsilna ees summas 397 974 krooni (sh intressid) ja Rasmus Dsilna ees 8800 krooni. Enamus võlgniku täitmata kohustusi on tekkinud 2009. a alguses, vähemal määral ka 2008. a oktoobris-novembris. Maksejõuetuse põhjustest ning juhatuse liikmete vastutusest OÜ Traumwandler alustas 1999. a mootorsõidukitele remonditeenuse osutamisega. Alates 2000. a oli peamiseks tegevusvaldkonnaks rahvusvahelised kaubaveod. Võlgniku esindaja seletuste kohaselt oli osaühingul vähe autosid, mistõttu ei olnud otstarbekas teha kulusid TIR-i saamiseks ning seetõttu kasutati ekspediitorfirmana Pärnu Auto ETM OÜ-d. Kogu tegevusperioodi vältel oli vähemal või suuremal määral likviidsusprobleeme, mida leevendasid juhatuse liikme poolt antud laenud. Võlgniku esindaja kinnitusel ei olnud ettevõttel 2006. a ja 2007. a makseraskusi. Väga heast ärikliimast ajendatuna liisis võlgnik uued veoautod ning haagised. Kokku oli äriühingul 4 autot ja haagist. 2008. a üldise majanduslanguse saabumisega halvenes äriühingu rahaline seis. Võlgniku majandusaasta arvestuslikuks perioodiks on 1. aprill kuni 31. märts. Bilanss seisuga 31.03.2009 näitab, et võlgniku omakapital oli negatiivne juba 10kordses ulatuses (-455 749 2/4
krooni). Aruandeaasta kahjum oli 213 542 krooni, lisandus eelmiste perioodide eest saadud kahjum 286 207 krooni. 01.04.2008-31.03.2009 oli aastakahjum peaaegu samas suurusjärgus eelmise aruandeaastaga (-254 448 krooni). Perioodide võrdlus näitab, et võlgniku tegevus oli kahjumlik juba alates 2006. a - 2007. a. Kuigi raamatupidamislikult on võlgniku tegevus olnud kahjumlik kahe viimase aasta jooksul, on kreeditoridele jäädud võlgu peamiselt alates 2009. a, samuti on maksuvõlad tekkinud alles 2008. a lõpust. Müügitulu perioodil 20072008 oli 3 877 700 krooni, perioodil 2008-2009 langes müügitulu 1,6 miljoni krooni võrra, samas proportsioonis vähenesid ka tegevuskulud. Tegelikult oli äriühing maksejõuetu juba 2008. a märtsi lõpus (omakapital negatiivne). Arvestades asjaolu, et 31.03.2007 seisuga teenis äriühing samuti aruandeaasta lõpuks kahjumit, võis maksejõuetus ilmneda veelgi varem. Juhatuse liige on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega vähemalt 12 kuud, mistõttu võib lugeda, et ta ei täitnud oma kohustusi juhtorgani liikmele vajaliku hoolsusega. Juhatuse liige selgitas, et kuni viimase ajani loodeti jätkata tegevust, kuid jätkuv majanduslangus põhjustas nii klientide arvu vähenemise kui ka kulude suurenemise. Teenuse osutamiseks olid liisitud autod ja haagised, kuid igakuiseid liisingkohustusi ei olnud võimalik enam täita, samuti tuli tasuda tehnika remondi eest ja igapäevased ülalpidamiskulud (kütus). Peamiselt teostati vedusid väljapool Eesti Vabariiki, mistõttu lisandusid töötasudele komandeeringukulud. Raamatupidamislikult oli võlgnik kahjumis nii 2007. a kui ka 2008. a. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on kreeditoride võlad muutunud sissenõutavaks peamiselt 2008. a lõpul ja 2009. a algul. Seega pidi juhatus eelnevate perioodide vältel suutma kahjumist hoolimata tegutseda nii, et suuri jooksvaid võlgasid ei tekkinud ning kohustused suudeti enamasti tähtajaliselt täita. Vara tagasivõitmisest Tagasivõitmine oleks võimalik 01.09.2008 tehingu suhtes, millega võlgnik võõrandas 90 000 krooni eest haagise Krona (1998) oma lähikondsele I. Dsilnale (PankrS § 117 lg 2 p 1). Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning tehing ei ole nii suure väärtusega, et selle tagasivõitmisest saadava kasu arvelt oleks võimalik rahuldada enamus võlausaldajate nõuetest. Seetõttu ei ole tagasivõitmise protsess kohtu teel otstarbekohane. Samuti on I. Dsilna suurim võlausaldaja ning vara tagasisaamisel suureneks tema nõude osakaal. Ka on ajutine haldur arvamusel, et vara tagasivõitmisel ei oleks selle müügist võimalik saada käesoleval ajal suuremat tulu kui vara müügihetkel. Ajutise halduri järeldused OÜ Traumwandler on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Võlgnik on lõpetanud kõik töösuhted, puuduvad vahendid tegevuse jätkamiseks, samuti vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur palub järgimist: lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (PankrS § 29 lg 1); määrata dokumentide hoidjaks I. Dsilna; määrata oma tasu suuruseks 13 000 krooni ja hüvitada OÜ-le Tael Halduribüroo kulud 1416 krooni.
Juhatuse liige I. Dsilna kinnitas, et on nõus ostma nõude Pärnu Auto ETM OÜ vastu sellise summa eest, et jätkuks menetluskulude katteks. Ta on nõus halduri tasu ja kulutuste suurusega ning nõus olema dokumentide hoidja. Maksejõuetuse põhjuseks on majanduslangus. Vedude maht vähenes alates 2007. a lõpust, omakapital oli miinuses. Liisinguid ei suutnud võlgnik teenindada alates 2008. a lõpust. Ajutine haldur seletas, et liisitud vara on tagastatud 15.06.2009. Võlgnik üritas vara varem tagastada, aga liising ei võtnud vara tagasi. I. Dsilna on nõus ostma debitoorse võla, sellest
3/4
rahast saab tasuda ajutise menetluse kulu. Ajutise halduri tasu tuleb välja mõista võlgnikult (tlk 81-82).
PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Toimiku materjalidest nähtuvalt on OÜ Traumwandler kohustused 19.06.2009 seisuga 790 361.37 krooni, vara on vaid 707 krooni. Esineb tagasivõitmise alus 01.09.2008 võõrandamistehingu suhtes, vara pankrotimenetluse kulude katteks aga ei ole ning puuduvad ka andmed, et keegi sooviks tasuda raha kohtu deposiiti. Samuti ei oleks tehingu tagasivõitmisest saadav raha piisav pankrotimenetluse eesmärkide saavutamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Traumwandler pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Raamatupidamislikult oli võlgnik kahjumis nii 2007. a kui ka 2008. a, kuid pankrotimenetluse algatamise seisuga olemasolevad võlad muutusid sissenõutavaks peamiselt 2008. a lõpul ja 2009. a algul. Seega pidi juhatus eelnevate perioodide vältel suutma kahjumist hoolimata tegutseda nii, et suuri jooksvaid võlgasid ei tekkinud ning kohustused täideti enamasti tähtajaliselt. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on majanduslangusest tulenev klientide arvu vähenemine. Kuriteo tunnustega tegusid ega raskeid juhtimisvigu tuvastatud ei ole. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril T. Kalausel likvideerida OÜ Traumwandler kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ Traumwandler registrist kustutamist tuleb T. Kalaus vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Traumwandler dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele I. Dsilnale, kes kinnitas kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks (tlk 81). Ajutise halduri tasu suuruse ja hüvitatavate kulutuste määramisel lähtub kohus PankrS § 23 lg-st 1, 2 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” §-st 1, §-st 2, §-st 6 ja §-st 7. Arvestades ülesannete täitmisele kulunud aega, ülesannete mahtu ja keerukust, T. Kalause kutseoskusi ning tehtud kulutusi, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. Tasu 13 000 krooni, millelt väljamakse tegija on kohustatud tasuma sotsiaalmaksu, ja kulutused 1416 krooni tuleb maksta võlgniku arvelt. Kulutused tuleb määrata OÜ-le Tael Halduribüroo.
Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.