2-09-25041/34 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. I. Asjaolud. Esitatud on võlausaldajate T V’u, R S’a, L V, V P, A B’i, K K’e, Ü N’u R K’i, A O’i, I R’e, A H’i avaldus AS ETK Sisustus pankroti väljakuulutamiseks seoses sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldama jätmisega AS ETK Sisustus poolt kokku brutosummas 441 348 krooni ja 28 senti. Võlausaldajate nõuded tulenevad saamata jäänud töötasust koos viivistega ja põhinevad Töövaidluskomisjoni vastavatel otsustel. Seisuga 20.05.2009.a. on võlausaldajatel AS ETK Sisustus vastu rahalised nõuded järgmiselt: T V- lõpparve 34 280.96 krooni + viivistasu l2 393.78 krooni, R S - töötasu 17 815 krooni, lõpparve 23 514.30 krooni + viivistasu 8 760.70 krooni, L V-töötasu 395.25 krooni, lõpparve 25 725.85 krooni + viivistasu 8 333.35 krooni, V P - töötasu 2 976.19 krooni, lõpparve 26 457.20 krooni + viivistasu 10 139.60 krooni, A B - võlgnevuste jääk 9 977 krooni, K K- lõpparve 32 876.87 krooni, Ü N - lõpparve 27 618.60 krooni + viivistasu 8 719.20 krooni, R K- lõpparve 41 810.10 krooni + viivistasu 16 776.90 krooni, A O- lõpparve 32 572.83 krooni + viivistasu 17 140.20 krooni, I R - puhkusetasu 8 436.30 krooni, töötasu 3 607.50 krooni, hüvitis 21 294 krooni + viivistasu 10 647 krooni, A H - töötasu 1 608 krooni, lõpparve 10 281 krooni + viivistasu 28 320.60 krooni. Kohus 15.06.2009.a. algatas pankrotimenetluse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks T V ’i ja määras kohtuistungi toimumise aja. II. Asja kohtulik arutelu ja ajutise pankrotihalduri ettekanne. ettekanne. Kohtuistungil võlausaldajate esindajad jäävad esitatud pankrotiavalduse juurde ja paluvad pankrot välja kuulutada, kuivõrd võlgnik tööandjana ei ole nende töötasu nõudeid rahuldanud ja on korduvalt kinnitanud, et see pole ka võimalik. Töötajad on läbinud kõik võimalikud etapid, et oma töötasu kätte saada, kuid tulemusteta. Töötajate eesmärk on saada kätte oma töötasu pankrotimenetluse kaudu. Tegelik olukord on ettevõttes selline, et oma vara ettevõttel pole, kõik on panditud, seal pole ka mingit vallasvara müüa. Ettevõtja võib ju oodata ja loota, et majanduslik olukord muutub paremaks, kuid see ei saa toimuda töötajate arvel. Seal pole enam võimalik tegevust jätkata ja võlgnik ei ole suuteline täitma oma kohustusi. Võlgniku seaduslik esindaja leiab, et pole mõõdupuud, millega mõõta, kas maksejõuetus on ajutine või püsiv. Õige on see, et avalduse esitanud võlausaldajate nõuded on rahuldamata ja momendil ei ole see ka võimalik, kuid keegi ei tea, võib-olla on see võimalik poole aasta või aasta pärast. Praegu siiski ettevõte on olemas ja see võib nii jäädagi, töötagu seal kas või üks inimene. Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur jääb oma kirjaliku aruande juurde, mille kohaselt võlgniku registrikanne äriregistris on tehtud 23.03.2005.a. Aktsiakapital 9 500 000 krooni, mida suurendati viimati 09.04.2008.a. Nõukogu on 4-liikmeline. Ainuaktsionäriks on olnud OÜ Setteron. Alates 1999.aastast on juhatuse liikmeteks L T N ja P L , kes on ka tegevjuhiks. Võlgnik tegeles erineva metallist mööbli, sisustuse ja detailide tootmisega. Tegevus on käesolevaks hetkeks sisuliselt lõppenud. Tegutsetud on Arkna tee 1 Rakveres asunud tootmisruumides. Töötajaid on veel 3, samas kui tippajal, 2008.a. alguses, oli umbes 50 inimest. Majandusprobleemid algasid 2008.a. novembrikuus, mil Swedbank AS teatas, et ei ole täiendavalt valmis finantseerima ettevõtte tegevust. Võlgnik enam tegutsevaks ettevõtteks ei ole, võlgniku netokäive 2009.a. on olnud umbes 40 000- 50 000 krooni kuus. Võlgnik omab pangaarveid AS-s Nordea Bank, jääk seisuga 19.06.2009.a. 0 krooni, konto arestitud; Sampo Pank, jääk 24.06.2009.a. 402 krooni ja 30 senti, konto arestitud;

1.järjekohale summas 1 000 000 krooni Swedbank kasuks. Eesti Väärtpaberite Keskregistri andmetel on võlgniku omandis 10% võlgniku enda aktsiatest nimiväärtusega 950 000 krooni, mis väärtpaberiarvele on kantud 20.05.2009.a. Kohtutäituritel on täitmisel osa pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuded ning Hansa Inkasso Agentuur OÜ nõue 13 377 krooni. Võlgniku omandis olnud üks sõiduk on võõrandatud 2006.a. Võlgnik kasutas liisingfirmade sõidukeid. Seisuga 15.06.2009.a. on võlgnikul likviidseid varasid kogusummas 7 437 krooni ja 80 senti Debitoorseid nõudeid on 147 735 krooni ja 37 senti, millest võlgniku hinnangul võiks reaalselt laekuda 50%. Seega võiks lugeda debitoorsete nõuete reaalseks rahaliseks suuruseks umbes 74 000 krooni. Varades on kajastatud lühiajalise nõudena nõue summas 4 720 062 krooni võlgniku nõudena Mirbo Eesti AS vastu. Viimasel tegevus puudub, ainukeseks tegevuseks on osalus OÜ-s Setteron, kes on võlgniku osanikuks. Kuna Mirbo Eesti AS vara moodustab sisuliselt võlgniku omamine ja õigus saada dividende, mida võlgnik ei ole suuteline andma, siis võib nimetatud nõudeõiguse väärtuseks hinnata 0 krooni. Võlgniku bilansis on arvel ka mitmesuguseid varusid, peamiselt tooraine ja ettemaksed, mille bilansiline väärtus on kokku 404 733 krooni ja 80 senti. Nende varude näol on tegemist tootmisjääkidega, mille väärtuseks võiks hinnata umbes 20% bilansilisest väärtusest ehk umbes 20 000 krooni. Kokku on käibevara umbes 101 500 krooni. Põhivarasid võlgniku bilansiandmete kohaselt on jääkmaksumusega 27 695 915 krooni ja 53 senti, millest põhisosa moodustab Swedbank Liising AS-ga sõlmitud lepingu alusel renditud metallitöötlemise seade. Võlgniku seadmed koos kinnistu ja muude varadega moodustavad kokku ühe tootmisüksuse, mida eeldatavalt on võimalik ka ainult tervikuna müüa. Põhivarade hetke turumaksumus on teadmata. Tegemist on spetsiifiliste tootmisseadmetega, mille müügil puudub üheselt selge turuhind. Liisinglepinguid ei ole üles öeldud ja teadmata on liisingfirma positsioon liisingueseme osas. Eeldatavalt on liisitud seadmete eest võimalik saada suuremat hinda nende müügil koos muu varaga nende senises asukohas. Seoses järskude negatiivsete turumuutustega on aga hetkel raskendatud metallitöötlemisega tegelevate ettevõtete müük. Arvestades asjaoluga, et metallitööstus on seoses üldise majanduslangusega samuti sattunud kriisi, ei ole seadmete realiseerimisväärtus ligilähedanegi selle soetamismaksumusele, eeldatavalt võiks see olla 50% nende jääkväärtusest ehk umbes 14 000 000 krooni. Kogu vara hetke turuväärtus kokku võiks olla umbes 14 101 000 krooni. Võlgnikul on kohustused peamiselt Swedbank AS ja Swedbank Liising AS ees. Panga nõue on tagatud ka kommertspandiga ja kinnistule seatud hüpoteekidega. Pank ja liisingfirma

ei ole lepinguid üles öelnud. Võlgniku bilansiandmete kohaselt on 15.06.2009.a. seisuga koguvõlg Swedbank AS ja Swedbank Liising AS-le 15 999 510 krooni. Seejuures viivisnõudeid ainuüksi Swedbank AS esitatu kohaselt on umbes 3,7 milj.krooni, laenult arvestatud viiviseid umbes 1,1 milj.krooni. Swedbank Liising AS viivisenõue võib olla minimaalselt 3 milj. krooni Võlg Maksu- ja Tolliametile oli 17.06.2009.a. seisuga kokku 959 941 krooni ning Maksu- ja Tolliamet on 2009.a. aprillikuus alustanud ka võla sundsissenõudmise menetlust. Käesolevaks hetkeks on sisuliselt kõik võlad muutunud sissenõutavaks. Kuigi võlgniku esitatud bilansiandmete kohaselt on lühiajalisi võlgu 7 746 276 krooni ja 11 senti ning pikaajalisi võlgu 12 448 364 krooni ja 42 senti, on kõik võlad käsitletavad lühiajalise võlgnevusena, kuna võlakohustuse juba pikaajalise mittetäitmisega lepingupartneritele võidakse lepingud iga hetk öelda üles. Võlgniku bilansiandmete kohaselt on võlgnikul kohustusi 15.06.2009.a. seisuga 20 194 640krooni ja 03 senti, kuid ajutise halduri kogutud andmetest lähtuvalt ja tuginedes heale raamatupidamistavale on võlgniku kohustused hinnatavad summale 21 294 640 krooni ja 03 senti ning kõik kohustused on lühiajalised. Seejuures kohustuste koguhulk suureneb, kuna võlgnikul puudub nüüdseks tulu ning puuduvad võimalused katta igakuiseid püsikulusid, eelkõige intresse ja viiviseid. Võlgniku omakapital 15.06.2009.a. seisuga on negatiivne summas 7 194 000 krooni. Kuigi bilansiandmete kohaselt võlgnikul lasuvad võlad ei ületa äriühingu varasid, siis korrigeeritud bilansiandmeist lähtuvalt võlgniku võlad ületavad varasid. Võlgniku bilanss kajastab küll vara soetamismaksumust, arvestades normaalse kulumiga, kuid ei näita varade väärtuse osas toimuvaid olulisi muudatusi seoses negatiivsete muutustega turul. Võlgnikul puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, sest puudub kasumlik tegevus ja puudub võimalus maksevõime taastamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on tunnistanud oma suutmatust täita käesoleva aasta jooksul oma rahalisi kohustusi pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate ees. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku majandustegevus on nüüdseks lõppenud, puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et võlgniku majandustegevust oleks võimalik taastada positiivse tulemiga. Võlgnik on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Suutmatus võlausaldajatele juba pikaajaliselt oma kohustusi mitte täita tõendab võlgniku püsivat maksejõuetust. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik tegeleb tootmissektoris, mille kasv on otseses sõltuvuses üldisest majanduskasvust, kuid mille kasvu, 13.07.2009.a. avaldatud Swedbank majandusprognoosi kohaselt, lähiaastatel ei ole näha. Seega võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks ka lähemas tulevikus. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et nii võlgniku kui ka võlausaldajateks olevate töötajate huvides on pankroti väljakuulutamine. Ajutise halduri hinnangul on olemas ka tagasivõitmise võimalusi. Tagasinõudmise võimaluste olemasolu ei ole tuvastatud. Hetkel tuvastatu kohaselt ei esine ka asjaolusid pankrotikuritegude kohta KarS §-de 385 või 384 tunnustel ega teiste majandustegevusega seonduvate kuritegude kohta, võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuritegude ega raske juhtimisvea kohta. Võlgnikuga seonduvad majandusprobleemid on üldjuhul tingitud järsust majanduslangusest. Võlgnik tegi suuremahulisi investeeringuid usus, et toimub pidev majanduskasv, et leitakse uusi eksporditurgusid ning et võetud suuri rahalisi kohustusi suudetakse täita. Tegelik olukord osutus vastupidiseks, kuna toimus järsk tellimuste vähenemine, mis omakorda tõi kaasa tegevusega kahjumisse langemise. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku ETK Sisustus AS

pankrot välja kuulutada. Ühtlasi ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kokku 16 500 krooni ja see summa pankrotivara arvelt välja mõista. III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused Lähtuvalt tuvastatust kohus leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud rahuldada, AS ETK Sisustus, reg.kood xxxx, asukoht Arkna tee 1, Rakvere 44317, Lääne-Virumaa, juhatuse liikmed P L ja L T N , pankrot välja kuulutada ja pankrotihalduriks nimetada T V . Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg. 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgniku seaduslik esindaja on seda korduvalt kinnitanud. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Olemasoleva dokumentatsiooni põhjal on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Äriühingu tegevus on sisuliselt lõppenud. PankrS § 10 sätestatud võlausaldaja pankrotiavalduse eeldused on täidetud: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist, võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada ning täitemenetluses on ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks, võlgnik on võlausaldajatele ja kohtule, et ta ei suuda oma kohustusi täita. Võlgniku seaduslik esindaja on kinnitanud äriühingu suutmatust rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku esindaja väide, et maksejõuetus ei pruugi olla püsiv ja et olukord võib muutuda kas poole aasta või aasta pärast, on käsitletav vaid võlgniku esindaja arvamusena ega ole aluseks pankrotiavalduse rahuldamata jätmisele. PankrS § 31 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Seega kuulub võlausaldajate pankrotiavaldus rahuldamisele ja AS ETK Sisustus pankrot väljakuulutamisele. Halduri isiku ja ajutise halduri tasu suhtes vastuväiteid ei esitatud. Kohus leidis, et ajutise halduri taotlus on vastavuses ajutise halduri poolt tehtud tööga ning taotlus kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ajutine pankrotihaldur tutvus materjalidega, nõudis võlgnikult andmeid tema varade, võlgade ja raamatupidamisdokumentide kohta, koostas ja saatis järelepärimised krediidiasutustesse ning teistele isikutele võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks, töötas läbi saadud vastused, koostas kohtule aruande. PankrS § 17 lg. 1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr. 71 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Aruande kohaselt on ülesannete täitmisele kulunud kokku 21 töötundi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Ajutine pankrotihaldur on tunnitasu määraks arvestanud 1 000 krooni. Kohus on seisukohal, et tasu 1 000 krooni tund on vastavuses tööülesannete täitmise keerukuse ja ajaga ning ajutise pankrotihalduri tasuks on põhjendatud määrata 21 000 krooni ning pankrotimenetluse teenindamise kulude katteks taotletud 2 500 krooni. PankrS § -st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud ja seega on põhjendatud talle