2-09-22649/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

6.Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. I. Asjaolud. Esitatud on võlgniku pankrotiavaldus. Võlgnik on füüsiline isik, kellel on kogunenud on kogunenud erinevatest summadest erinevatele krediiti andnud äriühingutele võlgnevus kokku summas 379 200 krooni. Võlgnik selgitab, et lisaks äriühingutele on tal võetud laene ka eraisikutelt ja ta peab neid tagasi maksma. Vara ei ole ja abi pole kusagilt loota. Võlgnikul on ülal pidada ka kaks alaealist last. Võlgnik palub kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustusest vabastamise menetlus. Kohus 22.06.2009.a. algatas füüsilisest isikust võlgniku K R pankrotimenetluse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman’i ja määras kohtuistungi toimumise aja. II. Ajutise pankrotihalduri aruanne. Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur jääb oma kirjaliku aruande juurde, mille kohaselt on võlgnik füüsiline isik, kes hetkel töötab ja omab sissetulekut töötasuna 7 000 krooni kuus. Võlgnik ei ole abielus, tema ülalpidada on kaks last, kellega elatakse üürikorteris kuu üüriga 3 000 krooni. Võlgniku elatusvahendite allikaks on olnud ka mitmesugused nn. kiirlaenud ning oma sissetulekuid on võlgnik kasutanud peamiselt mitmesuguste kiirlaenude kohustuste täitmiseks. Kuna laenuturul toimunud järsu muutuse tõttu ei anna laenuandjad enam uusi laene, siis on võlgnikul tekkinud maksuraskused oma kohustuste täitmisel. Võlgnikul on pangakontod - Nordea Pank jäägiga 0.11 krooni, Sampo Pank jäägiga 0 krooni, Swedbank jäägiga -3 krooni ja SEB Pank saldoga 0 ja võlg 145 krooni. Vararegistrite andmetel ehitised ja kinnisasjad võlgnikul puuduvad. Korteriomand on võõrandatud 2006.a. detsembrikuus. Võlgnikul rahalised vahendid puuduvad. Registriandmetel on hagejal varana Audi 100, mille väärtus võiks olla 10 000 krooni. Kohustused pankadele on järgmised: Sampo Pank ees seisuga 01.07.2009.a. on arvelduskrediidilepingust nr 483PEK0705996 tulenev kohustus 10 381 krooni ja 94 senti ja limiidilepingu nr 483JM20708405 järgi on kohustus panga ees 12 554 krooni ja 18 senti. Swedbank ees on seisuga 29.06.2009.a. limiidikontost nr 221034127916, mis avati 30.11.2006.a., leping nr 06-227696-EG, laenujääk 4 170.56 krooni + põhiosa viivis 2.30 krooni + intress tänaseks 56.43 krooni + kaardikasko võlg 56.43 krooni + menetlustasu võlg 50 krooni, väikelaenulepingu nr 07-207100-VL järgi on laenujääk 29 891.73 krooni + põhiosa viivis 25.65 krooni + intressi võlg 1 899.66 krooni + intress tänaseks 126.24 krooni. SEB Pank ees on seisuga 03.07.2009.a. laenulepingu nr A080006919 saldo 11 705.48 krooni, võlgnevus 3 147.08 krooni, BIGBANK ees on võlg umbes 47 000 krooni. Võlgnikul on kohustused muudele laenuandjatele, kellest SMS Laen OÜ-le võlg 2 150 krooni, Virumaa Inkasso OÜ, Monetti OÜ 588 krooni, Time Finants AB 31 558 krooni, Krediidikassa AS 23 583 krooni, Credit24 OÜ 16 600 krooni, Raha24.ee 6 473 krooni, eraisikule avaldamata laenusumma. Kohustused Maksuametile seisuga 29.06.2009.a. on 4 994 krooni. Liisingfirmade andmetel on võlgnikul 02.07.2009.a. seisuga kohustus Swedbank Liising Eesti AS ees summas 3 190 krooni. Eesti Riiklikus Autoregistris on võlgniku nimele registreeritud sõiduk Audi 100, vl.a. 1991.a. ARK-märk 748TLP, kuid võlgnik ei ole avaldanud nimetatud vara enda omandina. Kohtutäiturite andmetel täitmised puuduvad. Seega on võlgnikul kohustusi pankadele 109 360 krooni ulatuses ja muudele võlausaldajatele 90 000 krooni ulatuses. Arvestuslikult kõik võlad suurenevad pidevalt intresside-viiviste arvel. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad varasid vähemasti 190 000 krooni ulatuses ning kõiki kohustusi ei ole võimalik täita ka lähiaja regulaarsetest sissetulekutest. Kuna võlgniku netovara on selgelt negatiivne, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku

pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei ole olnud kuriteo tunnustega teod. Maksejõuetuse põhjuseks on muud asjaolud PankrS tähenduses. Võlgniku maksejõuetuse otsesed põhjused tulenevad asjaolust, et oma raske majandusliku seisundi kergendamiseks otsustas võlgnik võtta kõrge intressimääraga kiirlaene. Võetud laenud maksti tagasi järgmiste võetud laenudega. Lõpuks olid võlgniku võlad nii suured, et nende tasumist ei olnud võimalik ka finantseerida järgmise võetava laenuga. Võlgnikul puudub oskus või soov teha ainult hädapäraseid kulutusi. Võlgnik ei ole suutnud vältida kulutuste tegemist erinevate asjade ostmiseks (kasutamiseks), mis oma olemuselt ei ole hädavajalik kulutus. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise aluste olemasolu pole tuvastatud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning arvestades seda, et puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning puuduvad tagasinõuete esitamise võimalused, leiab, et on otstarbekas lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ühtlasi palub ajutine pankrotihaldur välja mõista ajutise halduri tasu tehtud töö eest ja samuti tehtud kulutused. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. Halduri aruande kohaselt on ta koostanud ja esitanud järelepärimisi ajaliselt ühe tunni ulatuses, suhelnud võlgniku ja temaga puutumust omanud isikutega 2 tundi, koondanud ja analüüsinud andmeid ning koostanud ajutise halduri aruande - 6 tundi. Kokku 10 tundi tunnitasuga 1 000 krooni ja halduri tasuga kokku 9 000 krooni. Pankrotimenetluse teenindamise kulud (transport, side, paljundus jne.) on 1 500 krooni. Arvestades seda, et ajutisel halduril on õigus saada tasu oma tehtud töö eest, kuid võlgnikul puuduvad piisavad rahalised vahendid, palub haldur hüvitada tasu ja kulutused riigi vahenditest vastavalt justiitsministri 18.12.2003. a määrusele nr. 71 § 2 lg. 8, mille kohaselt ei või kõik kulutused sel juhul kokku ületada 6 000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused Kohus, olles hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et võlgnik on maksejõuetu, mida kinnitab ka ajutise halduri esitatud aruanne. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on võlad olemas, puuduvad rahalised vahendid, puudub sissetulek summas, mis võimaldaks pöörata sissenõuet tuludele. Võlgnikul puudub sellises kogusesväärtuses vara, mida oleks võimalik realiseerida, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele. Hetkel puuduvad vahendid ja võimalused, et toimuks võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused kõigi oma kohustuste täitmiseks ja seda ka lähitulevikus. Võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg. 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnevus olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgnikul on erinevate krediidiasutuste ja võlausaldajate ees võlgnevused, mida ta ei suuda tasuda. Võlad ületavad vara 190 000 krooni ulatuses, võlgniku töötasust ei piisa kohustuste täitmiseks mitte ka lähitulevikus. PankrS § 29 lg. 1 järgi kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Lg. 2 järgi kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Tagasivõitmise võimalusi pole tuvastatud.

Kohus leidis, et kuna võlgnik on maksujõuetu, võlgnik ise tunnistab oma püsivat maksejõuetust, võlgnikul vara pankrotimenetluse katteks puudub, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalust pole tuvastatud, pankrotimenetluse kulusid pole võlausaldajad soostunud maksma, siis on põhjendatud pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid kohtuistungil ei ilmnenud. PankrS § 157 p. 2 järgi pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg. 1 ja § 158. PankrS § 17 lg. 1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 150 lg. 1 p. 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks ajutise halduri tasu. Pankrotiseadus ei võimalda, võlgnikul vahendite puudumisel, jätta kohtul ajutise halduri tasu määramata. Seega juhul, kui isik täidab kohustusi kohtu määramisel ja seadusega on ette nähtud ka nende ülesannete täitmise eest tasu, peab kohus ka tagama, et see isik, kes on kohtu määramisel oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, oma tasu tegelikkuses ka kätte saab. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr. 71 kinnitatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg. 8 sätestab et võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6 000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Seega on põhjendatud halduri taotlus rahuldada ja määrata halduri tasuks ja kulutuste summaks 6 000 krooni ja hüvitada see summa riigi arvelt. PankrS § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 660 lg. 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. PankrS 29 lg. 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Kui pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema lõikes 3 nimetatud teate avaldamisest arvates. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Kohus kohaldas PankrS §-de 3, 23, 27, 29, 157 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §de 463-465, § 661 lg. 2 nõudeist.