Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

(kuusteist (kuusteist tuhat viissada) viissada) krooni ning mõista see summa T V ’ile, arve xxxx Swedbank AS, välja Nestholm OÜ pankrotivara arvelt.

Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur jääb esitatud kirjaliku ettekande juurde, mille kohaselt võlgniku registrikanne äriregistris on tehtud 02.10.2006.a. Osakapital 40 000 krooni. Juhatuse liige on A K tegevuse algusest kuni tänaseni, E K, kuni 22.04.2009.a. Äriühing on A ja E K ’i ühisomandis. Nõukogu puudub. Võlgnik tegeles Lääne-Virumaal, peamiselt Kundas, üldehitus ja metallitöödega. Viimased osutatud tööd olid tehtud 2009.a. jaanuarikuus, tegevus lõpetati 2009.a. maikuus. Võlgniku varad olid põhiosas üüritud. Võlgniku omakapital oli 31.12.2007.a. seisuga negatiivne 155 440 krooni, 2008.a. aruannet ei ole koostatud. Võlgnik omab pangaarvet SEB Pank AS-s, 03.07.2009.a. seisuga jääk 0 krooni. Kohustused SEB Pangale teenustasude osas on summas 105 krooni. Sampo Pangas olnud konto on suletud. Maksu- ja Tolliametile on võlgnikul 29.06.2009.a. seisuga maksuvõlg 1 331 105 krooni, intressid 274 144 krooni ja 55 senti, kokku võlad 1 605 249 krooni ja 60 senti. AS SEB Liisinguga on kapitalirendileping sõidukile Toyota Hiace 2.5 D4D ennetähtaegselt lõpetatud liisinguandja initsiatiivil seoses võlgniku suutmatusega täita lepingulisi kohustusi. 08.07.2009.a. seisuga on võlg 18 840 krooni. Võlgnikul on põhivarasid 111 036 krooni, kuid kogu vara omandiõigus kuulus liisingfirmadele ja vara on tagastatud liisingfirmale. Seega põhivara sisuliselt puudub Raha on äriühingul pankades 0 krooni, kassas rahalisi vahendid 0 krooni. Ettemaksed on summas 4 663 krooni. Peale bilansi esitamist on arvel immateriaalse põhivarana 10 094 krooni, mis võib olla arvutiprogrammi maksumus. Muude vararegistrite andmetel varad puuduvad ja varasid ei ole ka olnud. Võlgnikul on seega vara 4 663 krooni. Võlgnikul on kohustused endistele töötajatele, kellega töösuhted on lõpetatud. Kohtutäituritel on täitmisel endiste töötaja nõuded töövaidluskomisjoni otsuste alusel. Suurimaks võlausaldajaks on Maksu- ja Tolliamet, kellele on võlg 29.06.2009.a. seisuga 1 605 249 krooni ja 60 senti. Võlgnikul on võlad ka mitmetele partneritele, kelle võlanõuded jäävad alla 100 000 krooni. Võlausaldajaid kokku on 12 ja võlgnikul teadaolevaid kohustusi on umbes 1 815 000 krooni, millele lisanduvad pidevalt intressid-viivised. Võlgnikul puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara võlgade tasumiseks, puudub kasumlik tegevus. Võlgniku omakapital on selgelt negatiivne, mistõttu puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning tema finantsolukord pidevalt halveneb. Kuna võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine ka tulevikus. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda kõik võlad või millega oleks võimalik teenida tulu ja ka kasumit. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Samas on võlgnikul juba pikema perioodi jooksul (2007-2008) kulud ületanud tulusid, võlgniku omakapital on olnud juba pikaajaliselt miinuses, mistõttu ajutise halduri hinnangul antud olukorras oleks juhatus pidanud toimima vastavalt äriseadustikus sätestatule ja järgima hoolsuskohustuse täitmist, mis tähendanuks võlgniku finantsolukorra juures täiendava osakapitali kaasamist või pankrotiavalduse esitamist. Kuna juhatuse liikmete tegevuses on tuvastatavad raske juhtimisvea tunnused, seda eelkõige ÄS § 180 ja § 187 sätestatud kohustuse täitmise osas, siis selles on võimalik võtta seisukoht edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses selgeid kuriteo tunnustega tegusid ega ka võlgniku juhatuse liikmete tegevuses tahtlikku osaühingu maksejõuetuse põhjustamise soovi ega ole tuvastanud pankrotivara varjamist. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga või muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasinõuete esitamise võimalusi, kuid on tuvastanud tagasivõitmiste võimalusi, kuna on toimunud ühtede võlausaldajate eelistamine teistele, seda peamiselt Maksu- ja Tolliametile kohustuste täitmata jätmise osas. Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur esitab taotluse välja mõista ajutise halduri tasu tehtud töö eest ja samuti tehtud kulutused. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. Haldur on koostanud ja esitanud järelepärimisi ajaliselt kolme tunni ulatuses, suhelnud

võlgniku ja temaga puutumust omanud isikutega 2 tundi, koondanud ja analüüsinud andmeid ning koostanud ajutise halduri aruande 9 tundi. Kokku 14 tundi tunnitasuga 1 000 krooni ja halduri tasuga kokku 14 000 krooni. Pankrotimenetluse teenindamise kulud (transport, side, paljundus jne.) on 2 500 krooni. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr. 71 on kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Juhindudes Eesti Pankrotihaldurite Koja seisukohast ja väljakujunenud kohtupraktikast, ajutise pankrotihalduri tasu ei või olla väiksem kui 1000 krooni tund, palub haldur ajutise pankrotihalduri tasu 14 000 krooni ja teenindamise kulud 2 500 krooni välja mõista pankrotivara arvelt. III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused Lähtuvalt tuvastatust kohus leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud rahuldada, Nestholm OÜ, registrikood xxxx, asukoht xxxx, juhatuse liige A K , pankrot välja kuulutada ja pankrotihalduriks nimetada T V . Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg. 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgniku seaduslik esindaja on seda kinnitanud. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara ja võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Olemasoleva dokumentatsiooni põhjal on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku äritegevus on lõppenud. PankrS § 31 lg. 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. PankrS § 31 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama paragrahvi kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega, milles tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. PankrS § 31 lg. 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kohus leidis, et ajutise halduri taotlus on vastavuses ajutise halduri poolt tehtud tööga ning taotlus kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ajutine pankrotihaldur tutvus materjalidega, nõudis võlgnikult andmeid tema varade, võlgade ja raamatupidamisdokumentide kohta, koostas ja saatis järelepärimised krediidiasutustesse ning teistele isikutele võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks, töötas läbi saadud vastused, koostas kohtule aruande. PankrS § 17 lg. 1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr. 71 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Aruande kohaselt on ülesannete täitmisele kulunud kokku 14 töötundi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Ajutine pankrotihaldur on tunnitasu määraks arvestanud 1 000 krooni. Kohus on seisukohal, et tasu 1 000 krooni tund ja kokku 14 000 krooni on vastavuses tööülesannete täitmise keerukuse ja ajaga. PankrS § -st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud ja seega on põhjendatud talle ajutise halduri tasu ja kulutuste summana kokku 16 500 krooni välja mõista Nestholm OÜ pankrotivara arvelt.

PankrS § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg. 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. TsMS § 660 lg. 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. PankrS § 32 kohaselt pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Kohus kohaldas PankrS § 1 lg. 2, § 3 lg. 2, § 4, § 17 lg. 1, § 23, § 31, § 32, § 54-56 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §-de 463-465, § 467 lg. 5, § 661 lg. 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtumäärus jõustus 18. augustil 2009.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.