2-08-59745/10 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Tartu Maakohtu Valga kohtumaja menetluses on X hagi K. S. vastu võlgnevuse 9530 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt advokaadi õigusabi teenuse osutamise eest tasumata jäetud (arvete nr. 446, 542) võlgnevuse 4779 krooni ja viiviste 4751 krooni väljamõistmist. Kostjale on hageja poolt saadetud korduvalt meeldetuletuskirju ja tehtud ettepanekud võla tasumiseks, kuid kuni käesoleva ajani ei ole kostja hagejale võlgnevust tasunud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja tunnistab, et advokaadibüroo arved nr 446 summaga 1770 krooni on ta tasunud ja arve 542 summas 3009 krooni ei ole tasutud, kuna advokaat ei ilmunud kohtuistungile, mille tõttu kostja süüdi mõisteti / tl. 49/. Kostja ei tunnista hagi, kuna tema arvamuse kohaselt ei ole advokaat täitnud oma kohustus, küll aga ei ole tema rikkunud lepingut /tl. 48-50/ Menetluse käik 27.04.2009.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 30.04.2009.a./tl.47/. Kostja on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses teatanud, et ei soovi asja läbi vaatamist kohtuistungil /tl. 49/. Kuna kostja on kohtule teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus TsMS § 403 asja kirjalikus menetluses. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest.

Asja materjalidega on tõendatud, et kostja on pöördunud hageja poole sooviga, et talle osutatakse õigusabi. Kostjale on X advokaat M. V. koostanud kaebuse Valga Maakohtule ja esitanud selle kohtule /tl. 35/, Kaebuse koostamise eest oli kokku lepitud kostjaga tasu maksmine tehtud töö eest, mille kohta kostjale esitati advokaadibüroo poolt arve 11.10.2005.a. nr. 446 summas 1770 krooni /tl. 37/. Vastavalt kokkuleppega kostjaga esindas advokaat M. V. kostjat ka 22.11.2005.a. toimunud Valga Maakohtu kohtuistungil. Õigusabi osutamise ja osalemise eest kohtuistungil esitati kostjale advokaadibüroo poolt arve nr. 542 summas 3009 krooni /tl.38/. Kostja on eelnimetatud arved kätte saanud ja lubanud arved tasuda. Kohtuistung 22.1.2005.a. jäi pooleli ja asja arutamine lükati edasi kostja taotluse aluse. Kuna kostja ei täitnud advokaadi juhiseid asja edasise ajamise kohta ja jättis tasumata advokaadi tehtud töö eest, siis saadeti advokaadibüroo poolt nii kohtule kui kostjale kiri õigusteeninduslepingu lõpetamise kohta ja kostjale nõue arvete tasumise kohta /tl. 39/. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kuigi kostjaga on advokaadibüroo lõpetanud õigusteeninduse lõpetamise tuginedes advokatuuri eetikakoodeksi §-le 17 lg 2, klient on jätnud kokkulepitud tingimustel tasu maksmata, siis on advokaadil õigus keelduda kliendi õigusteenus osutamisest ja õigusteenuse leping lõpetada. Õigusteenuse andmisest loobumine ei võta advokaadilt õigust tasule juba osutatud õigusabi eest. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Alates 11.10.2005.a. on hageja nõudnud kostjalt tema poolt võetud kohustuse täitmist. Kostja pole asunud oma kohustust täitma ega palunud hagejalt kohustuse täitmise pikendamist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Arvete maksetingimustes tähtajaks mittetasumisel on hagejal õigus arvestada viivist 1% päevas. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päevast 16.09.2008.a. oli kostja arve nr. 446 olnud viivises 1064 päeva, viivis summas 18 832,80 krooni ja arve nr. 542 viivises 1014 päeva, viivis summas 30 511,26 krooni /tl. 32/. Hageja nõue viiviste osas piirdub hagis 4751 krooniga. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 9530 krooni, millest põhivõlgnevus 4779 krooni ja viivise nõue 4751 krooni.