Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-85154

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik

II Võlgniku pankrotiavalduse sisu

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu

2-08-85154 kolmandate isikute vastu summas 456 875 krooni, võlgniku endine juhatuse liige OL ei suutnud selgitada, kelle vastu äriühingul nõuded olid. Seisuga 11.12.2008 oli võlgnikul ettemaksed teenuste eest summas 950 000 krooni, OL ei osanud selgitada, kellele oli tehtud ettemaks, kuid teenust vastutasuks ei saadud. Võlgnikul oli 11.12.2008 seisuga varusid 4 627 737.60 krooni, laoseis on aktiga üle antud KK . Aktis on viide, et varude üleandmise aluseks on HOÜ ja ASK vahel 05.12.2008 sõlmitud restruktureerimise lepingule. Lepingu kohaselt pole varade eest tasumist ette nähtud. Võlgniku 11.12.2008 seisuga bilansi kohaselt on võlgnikul põhivara 283 051 krooni, ka põhivara on aktiga OÜK üle antud. Kohustusi on võlgnikul kokku 6 830 224 krooni, millest võlad tarnijatele on 5 818 220 krooni ja maksuvõlad 887 246 krooni. Ajavahemikus 2006. a kuni 11.12.2008 on järsult kasvanud maksuvõlad, samas on 2008. a suurenenud varude ja ettemaksude osakaal vara hulgas. Kuni 10.12.2008 juhtisid äriühingut juhatuse liikmed Oja H L (ema ja poeg). Alates 10.12.2008 on äriühingu juhatuse liikmeks KK, kes on Põhja Politseiprefektuuri poolt tagaotsitav juba alates 24.11.2008. 05.12.2008 on OL HOÜ nimel allkirjastanud ettevõtte struktureerimise lepingu nr 1-12-2008 ASK. ASK juhatuse liige on alates 16.09.2008 KK. ASK ei ole esitanud majandusaasta aruandeid äriregistrile alates 2006 aastast. 05.12.2008 sõlmitud lepingu kohaselt pidi ASK restruktureerima lepingus sätestatud tingimustele võlgniku äriühingu. Teenuse hinnaks leppisid pooled kokku 500 000 krooni, millest 30 000 krooni oli ettemaks. OL tasu 30 000 krooni. Lepingus ei ole sätestatud ühtegi klauslit selle kohta, mis on restruktureerimise tingimused. OL on haldurile selgitanud, et tingimused kajastusid ASK poolt tehtud hinnapakkumises. Hinnapakkumine ei sisalda tingimusi, vaid populistliku teksti. Näiteks „ ......ASK on võimeline leidma lahendus firma probleemidele. Siin aga venitada ja mingeid rahvahääletusi korraldada ei kannata. Tegutsed tuleb konkreetselt ja aega kaotamata .....“ Lahendust leiti võlgniku vara realiseerimises, kusjuures vägagi ilmekas, aga mitte tõsiselt võetav on tekst hinnapakkumises „kordan, et tegemist on reaalse varaga, mitte aga „finantsgeenisute„ poolt bilanssi slikerdatud näit. Armeenia või Nigeeria kullakaevanduste litsentsidega ...“. Olukorral antakse aga taoline hinnang „... maksuameti pahatahtlik sekkumine, mille tulemusena kliendid ettevõttest nagu katkutõbisest eemale peletati ...“ Ajutine pankrotihaldur ei suuda mõisat, kuidas keegi mõistlik äriühingu juhtorgani liige, saab antud hinna pakkumist tõsiselt võtta. 05.12.2008 ja 11.12.2008 annab OL võlgniku nimel üle äriühingu varad AS K , kokku summas 4 910 427 krooni. Varade üleandmise alusena on aktis märgitud 05.12.2008 sõlmitud ettevõtte restruktureerimise leping. Antud lepingu kohaselt varade tasumist ette nähtud ei olnud. Ajutine pankrotihaldur leiab, et OL on kinkinud äriühingu vara summas 4 910 427 krooni äriühingule, mis ei tegutse. Vara vastuvõtnud äriühingu esindaja on politsei poolt tagaotsitav isik. 02.-05.12.2008 on võlgniku juhatuse liige H L võtnud võlgniku pangaarvelt välja sularaha 850 000 krooni, raha on viidud äriühingu kassasse. Ajutise pankrotihalduri järelpärimisele, mida tehti kassa rahaga, selgitatakse, et tasuti hankijatele. Kuigi OL 14.01.2008 kohtuistungil väitis, et tasuti panga võlgnevus.

2-08-85154 03.02.2009 esitas OL ajutisele haldurile koopiad TOÜ . 02.-05.12.2008 on võlgniku kassa sissetulekute orderite kohaselt võlgnik tasunud sularahas TOÜ kokku 779 477.40 krooni. TOÜ ei ole esitanud mitte ühtegi majandusaasta aruannet, 03.11.2008 on äriregister aruande esitamata jätmise eest teinud trahvimääruse, mis on kätte toimetatud avalikult. Seega äriregistri andmed annavad aluse eeldada, et tegemist ei ole korrektsete äriühinguga. Kassa sissetulekute orderite põhjal toimus tasumine arvete 101, 105,106 109, 112, 115, 120, 122, 123 alusel. Ajutine pankrotihaldur tegi järelpärimise maksuametile. Maksuamet vastas, et TOÜ ei ole käibemaksukohuslane, kui äriühing, mille käive on üle 250 000 krooni peab olema käibemaksukohuslane. Ajutine pankrotihaldur leidis internetilehelt, et TOÜ juhatuse liige EJ on politsei poolt tagaotsitav, Valga Politseiprefektuurist selgitati, et isik on tagaotsitav juba alates 04.02.2008. Ajutine pankrotihaldur leiab, et mõistlik inimene situatsioonis, kui äriühingul on makseraksused, ei anna ühele äriühingule summat 780 tuhat krooni sularahas. Ajutine pankrotihaldur leiab, et sularaha üleandmist ei toimunudki, sest puudub sularaha vastuvõtnud isiku kinnitus raha saamise kohta. Isik ei ole kättesaadav ka OL . Kassa raha eest on vastutav H L. Äriühingu juhatuse liikmed on detsembris 2008. a andnud kogu äriühingu vara tasuta isikutele, kes on politsei poolt tagaotsitavad, seda enam ei tundu usutavana varade üleandmine isikutele. 09.10.2008 on võlgnik võõrandanud ka talle kuulunud kinnistu registriosa nr xxx KU. KUon võõrandanud 28.11.2008 kinnistu OL , kes on selle omakorda võõrandud 12.12.2008 OÜV. KU oli võlgniku projektijuht. Võlgniku pangaarvel ei nähtu laekumist kinnistu eest. OL on selgitanud, et tasuti sularahas kinnistu eest. Käesoleval ajal on kv.ee kinnisvara portaalis müügis XXX olev kinnistu, ilma ehitiseta, hinnaga 1,6 miljonit krooni. 24.10.2008 on võlgniku omandist välja läinud kaks sõidukit: kaubik Iveco, väljalaskeaasta 2006, diisel, töömahuga 2998, võimsusega 100 ja pikap Ford, väljalaskeaasta 2004, diisel, töömahuga 2500, võimsusega 80. Autode omanikuks on saanud MU. MU on võlgniku projektijuht. Autode kasutajana on märgitud OL. Pangaarvelt ei nähtu, et MU oleks sõidukite eest tasunud. Auto.24 andmetel on täna antud autode madalaim hind Iveco puhul 230 000 ning Fordi puhul 135 000. Seega kokku kahe sõiduki hind 365 000 krooni. Vaadates maksuameti isikukontoridasid, siis on näha, et võlgniku makseraskused algavad maksuameti eest oktoobris 2008. a. Ajutine pankrotihaldur leiab, et maksuametile ja tarnijatele mittetasumine näitab, et äriühingul tekkisid makseraskused sügiseks 2008. a. Selle asemel, et esitada pankrotiavaldus ja kohelda oma võlausaldajaid võrdselt, alustab juhatus sisuliselt äriühingu likvideerimist. Oktoobris 2008. a müüakse kinnistu ja sõidukid võlgniku lähikondsetele. Raha laekumisi äriühingule ei suudeta tõendada, sest dokumendid on antud KK kätte. Oktoobris võõrandatava asjade väärtus oli kokku ca 2 miljonit krooni. Detsembris annab juhatuse liige vara summas 4 910 427 üle isikule, kes on politsei poolt tagaotsitav. 850 000 krooni on juhatuse liige võtnud välja pangast ja andnud väidetavalt vaid ühele hankijale, kelle esindaja on samuti politsei poolt tagaotsitav. Raha saanud äriühing ei ole isegi käibemaksukohuslane. Ajutine pankrotihaldur leiab, et üksik mõistlik äriühingu juhatuse liige ei annaks äriühingu kogu vara üle tasuta isikule, kes on politsei poolt tagaotsitav. Isegi kui eeldada, et endised juhatuse liikmed ei teadnud, et isik on tagaotsitav, ei ole võimalik tõsiselt võtta restruktureerimise lepingut ega tehtud hinnapakkumist. Tegemist ei saa olla usutava tehinguga ning seega on äriühingu varade kadumise eest vastutavad ka endised juhatuse liikmed, kuna nad ei käitunud juhtorgani liikmele pandud vajaliku hoolsuskohusega äriühingu suhtes. Mõistlik ei ole ka äriühingu raha pangast väljavõtmine ning andmine väidetavalt ühele tarnijale, kuigi oldi võlgu paljudele. Isegi kui eeldada, et tasumine oli reaalne, jääb endine juhatuse liige H L kriminaalõiguslikult vastutama teiste võlausaldajate ees, sest toimus

2-08-85154 võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine. Ajutine pankrotihaldur leiab, et endised äriühingu juhatuse liikmed OL ja H L on tahtlikult põhjustanud äriühingu maksejõuetuse, sest loobusid kergekäeliselt ettevõtte varast. Äriühingu juhatuse liige vajaliku hoolega ja õiguskuulekat käitumisviisiks saab lugeda käitumist, et kui äriühingul tekivad makseraskused, pöördub juhatuse liige pankrotiavaldusega kohtusse selleks, et kohelda võlgniku võlausaldajaid võrdselt ja ühetaoliselt. Ajutine pankrotihaldur on toonud välja 2008. aastal toimunud. Võimalik on kuriteo koosseisud ning kriminaalmenetluse korral on võimalus üles astuda kannatu positsioonil tsiviilhagejana. Käesoleval ajal puuduvad menetluses vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võimalik on esitada ka tsiviilhagisid, kuid sel juhul tuleb võlausaldajatel taluda menetluskulude kandmise kohustust. TOÜ tasumine on tagasivõidetav. Kuid TOÜ saada reaalset nõude rahuldust on ebatõenäoline. Äriühing on teinud tehinguid, kuid ei ole võtnud end isegi mitte käibemaksukohuslaseks, ei ole esitanud majandusaasta aruandeid. Seega antud äriühing tegutseb eesti majandus- ja õigusruumis ilma Eestis kehtivad õigusakte mitte järgides. Tagasivõidetav võibolla ka kinnistu müük, kuid kuna kinnistu on võõrandatud edasi, on nõudeks rahalise hüvitise nõue. Ajutisel halduril puuduvad andmed KA maksevõimest. Tagasivõidetav võib olla ka sõidukite võõrandamine, kuid pärast asja tagastamist on sõiduki väärtus oluliselt vähenenud. Juhul kui tagasivõitmised ebaõnnestuvad seetõttu, et osapooltele puuduvad rahalised vahendid, jäävad kinnistu ja sõidukite sisuliselt tasuta võõrandamise eest vastutavaks juhatuse liikmed, kes antud vara loovutasid. Kindlasti on H L ja OL vastutavad detsembrikuu äriühingu põhjendamatu vara kinkimise eest kohtu poolt tagaotsitavale isikule. Ajutine pankrotihaldur on aruandes käsitlenud, et OL ja H L on äriühingu makseraskustesse sattumisel teinud raskeid juhtimisvigu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et OL ja H L on toimepannud varade tasuta äraandmise, ühele võlausaldajale tasumisega Karistusseadustiku § 384 kohaselt karistava teo. Antud teo koosseisu kuulub juriidilise isiku organi poolt võlgniku vara põhjendamatu kinkimine ning ühe võlausaldaja eelistamine teisele. 05.12.2008 restruktureerimise lepingu alusel tasuta üle antud vara, summas 4 910 427 on kinkimine; OÜ T tasumine summas 779 477.40 krooni, kui ei tasutud mitte ühelgi muule võlausaldajale (välja arvatud 30 000 krooni OÜC) on ilmselgelt ühe võlausaldaja eelistamine teistele. KK, kes sai äriühingu vara summas 4 910 427, on antud vara omastanud. Kuigi vara üleandmine vormistati aktsiaseltsile K , siis reaalselt antud äriühingut ei eksisteeri. KK kasutas äriühingut vaid selleks, et varjata oma tegelikku eesmärki, omastada suures koguses teisel isikule kuluvat vara. Taoline teo koosseis on karistusseadustiku § 208 järgi karistav tegu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Püsiva maksejõuetus on põhjustatud vara alusetu kinkimise ja ühele võlausaldajale tasumise eelistamisega. Ajutine pankrotihaldur leiab, et aruandes kirjeldatud tegudest lähtuvalt esinevad alused kohaldamaks endisele juhatuse liikmetele OL ja HL ja käesoleval ajal ametis oleval juhatuse liikmele KK ärikeeldu.

IV Kohtumääruse põhjendused

2-08-85154 pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

2-08-85154 on täna nimetatud sõidukite madalaim hind kaubik Iveco puhul 230 000 ning Fordi puhul 135 000. Seega on kahe sõiduki hind kokku 365 000 krooni.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.