Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1(7)

Tsiviilasi nr 2-08-85154

raugemise

kohta

avaldada

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 15.07.2009 määrusega välja XXX osaühingu pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse lõpetada XXX osaühing (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Taotluse kohaselt puudub võlgnikul igasugune vara ja sissetulek.

Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta Andmed pankrotivara laekumiste kohta ja ülevaade pankrotivara valitsemisest Pankrotimenetluses puudus võlgnikul vara ning ka võlausaldajad ei kandnud kohtudeposiiti vahendeid ning seega ei ole võlgniku vara arvelt väljamakseid tehtud. Andmed väljamaksete kohta Väljamakseid pankrotivarast PankrS § 162 lg 2 p-de 2,6 ja 9 alusel ei ole tehtud. Võlausaldajate nõuete rahuldamine ja saamata jäänud nõuded Võlausaldajate nõudeid ei rahuldatud, tunnustatud nõuded on rahuldamata nõuded. Käesolevas pankrotimenetluses on tunnustatud kahe järgu nõuded, tähtaegsed ja mittetähtaegsed nõuded järgmiselt:

Jrk. nr

Võlausaldaja/ esindaja 1 AS Kose Ehitus 2 AS Knoke Eesti Vabariik (Maksu- ja 3 Tolliameti kaudu) 4 AS Comfort AE

Tunnustaud, kuid rahuldamata nõue eurodes 20 071.42 662.87

rahuldamisjärk tähtaegne tähtaegne

48 053.76 6 606.71

tähtaegne tähtaegne

2(7)

Tsiviilasi nr 2-08-85154

5 AS FEB

6 Julianus Inkasso OÜ 7 Systemair AS Elion Ettevõtted As XXX

959.66 19 454.47 67 571.03 116.81 2 556.47

tähtaegne tähtaegne tähtaegne mittetähtaegne mittetähtaegne

I järgu nõudeid ei esinenud. II järgu rahuldamata nõuded on järgmised:

Jrk. Nr

Võlausaldaja/ esindaja 1 AS Kose Ehitus 2 AS Knoke 3 Maksu- ja Tolliamet 4 AS Comfort AE

5 AS FEB

6 Julianus Inkasso OÜ 7 Systemair AS Kokku II järk

II järgu tunnustatud ja rahuldamata nõue eurodes 20 071.42 662.87 48 053.76 6 606.71 959.66 19 454.47 67 571.03 163 379.92

Aruande koostamise ajaks ei tekkinud muudatusi nõuete suuruse osas. III järgu rahuldamata nõuded on järgmised:

Jrk. Nr

Võlausaldaja/ esindaja III järgu tunnustatud, kuid rahuldamata nõue eurodes 8 Elion Ettevõtted AS 116.81

9 XXX

2 556.47 Kokku III järk 2 673.27

Prognoositavad laekumised ja väljamaksed Rohkem rahaliste vahendite laekumisi pankrotivarasse ei ole ette näha. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik pankrotimenetlus lõpetada pärast käesoleva aruande kinnitamist. Maksejõuetuse põhjused XXX osaühingu (pankrotis) pankrotihaldur esitas Põhja Ringkonnaprokuratuurile 28.12.2009 kuriteoteate seoses kahtlusega, et XXX, XXXja XXXpoolt toime pandud teod võivad vastata karistusseadustiku (KarS) § 201; § 384; raamatupidamise seaduse (RpTS) § 4 ja KarS § 394 sätestatule. Pankrotihaldur kajastas kuriteoteates, et pankrotimenetluses tuvastatud asjaolude pinnalt XXX osaühingu juhatuse liikmed XXX, XXX ja XXX põhjustasid kuritahtlikult OÜ XXX võimetuse täita oma kohustusi võlausaldajate ees, omastades äriühingu vara (raisates, kinkides ja loovutades põhjendamatult XXX osaühingu vara), samuti tegid XXX osaühingu esindajad XXX osaühingu nimel viimase varaga võlausaldajate suhtes äärmiselt

3(7)

Tsiviilasi nr 2-08-85154 ebamõistlikke tehinguid, mille sisu ei vasta tehingu eesmärkidele ja kus reaalselt kokku lepitud summad ei laekunud XXX osaühingu arvetele ning ei ole tõendatud raha kasutamist XXX osaühingu tarbeks. Faktilisteks asjaoludeks oli: Võlgniku on esitanud akti, mille kohaselt andis XXX 11.12.2008 seisuga XXXkui AS XXX esindajale üle laos olnud asjad väärtusega 4 627 737.60 krooni, s.o 295 766.34 eurot. Aktis oli viide, et varade üleandmise aluseks on XXX osaühing, esindaja XXX ja teiselt poolt AS XXX, esindaja XXXvahel 05.12.2008 sõlmitud ettevõtte struktureerimise leping. Antud lepingu kohaselt varade tasumist ette nähtud ei olnud. Seega anti XXX poolt võlgnikule kuuluva vara summas 4 627 737.60 krooni, s.o 295 766.34 eurot tasuta üle äriühingule, kelle juhatuse liige saab paari päeva pärast võlgniku juhatuse liikmeks. Vara üleandmine summas 4 627 737.60 krooni (295 766.34 eurot) vormistati AS-le XXX. AS XXX ei ole esitanud majandusaasta aruandeid äriregistrile alates 2006. aastast. Seega võib järeldada, et AS-i XXX majandustegevust ei toimunud. Antud äriühingu nimel vara vastuvõtmine oli fiktiivne ehk tegemist oli näiliku tehinguga, mille eesmärgiks oli XXXja/või XXX omandada võõrast (XXX osaühingu) vara eriti suures ulatuses. XXX asukoht kuriteoteate esitamisel oli Murru vangla. Haldur külastas Kalle Kama. XXX ei osanud nimetada, mis üle anti eelpool nimetatud lepingu alusel, samuti ei osanud ta öelda, kus kaupa hoiti ja mis kaubast on saanud. Pankrotihaldur oli arvamusel, et XXX omastas kauba ja XXX seda kaupa saanud ei ole. XXX võttis 02.12.2008 kuni 05.12.2008 XXX osaühingu pangaarvelt 850 000 krooni ehk 54 324.90 eurot. XXX osaühingu 02.12.2008 kuni 05.12.2008 kassa sissetuleku orderite kohaselt on XXX osaühing tasunud sularahas XXXOÜ-le kokku summas 779 477.40 kooni, s.o 49 817.69 eurot. Haldur leiab, et sularaha üleandmist ei toimunud, sest puudub sularaha vastu võtnud isiku kinnitus raha saamise kohta. OÜ XXX ei ole käibemaksu kohustuslane, kuigi nii suurte arvete alusel raha vastuvõtmine eeldaks, et äriühing oleks käibemaksukohustuslane. Antud tehing on fiktiivne ehk tegemist oli näiliku tehinguga, tehingu eesmärgiks on olnud raha omastamine XXX osaühingu juhatuse liikme poolt. 09.10.2008 võõrandas XXX osaühing talle kuulunud kinnistu registriosa nr XXX XXX. XXX on võõrandanud 28.11.2008 kinnistu XXX , kes on oma korda võõrandud 12.12.2008 kinnistu OÜ-le XXX. XXX oli XXX osaühingu projektijuht. Võlgniku pangaarvel ei nähtu laekumist kinnistu ostmise eest. XXX on selgitanud, et tasuti sularahas kinnistu eest. Juhul kui tasuti kinnistu eest sularahas, on antud raha omastanud XXX, sest dokumente raha kasutamise kohta XXX osaühingu tarbeks ei ole esitatud. 24.10.2008 on võlgniku omandist välja läinud kaks sõidukit: kaubik Iveco, väljalaskeaasta 2006, diisel töömahuga 2998, võimsusega 100 ja pikap Ford, väljalaskeaasta 2004, diisel töömahuga 2500, võimsusega 80, Autode omanikuks on saanud XXX. XXX oli võlgniku projektijuht. Autode kasutajaks oli märgitud XXX. Pangaarvelt ei nähtu, et XXX oleks sõidukite eest tasunud. Auto24 andmetel oli antud autode madalaim hind Iveco puhul 230 000 krooni, s.o 14 699.68 eurot ning Fordi puhul 135 000 krooni, s.o 8 628.07 eurot. Seega on kahe sõiduki hind kokku 365 000 krooni, s.o 23 327.75 eurot. XXX on selgitanud, et autode eest tasuti sularahas. Juhul kui tasuti autode eest sularahas, on antud raha omastanud XXX, sest dokumente raha kasutamise kohta XXX osaühingu tarbeks ei ole esitatud.

4(7)

Tsiviilasi nr 2-08-85154

Põhja Ringkonnaprokuratuur alustas 08.01.2010 kriminaalasja nr 10730000017 KarS § 201, § 384 ja § 394 sätestatud kuriteotunnuste alusel. 08.06.2011 esitas pankrotihaldur Põhja Ringkonnaprokuratuurile järelpärimise, paludes anda ülevaade, mis etapis antud kriminaalasi on ning kas kriminaalasjas on kahtlustatavaid. Samuti palus informatsiooni, millal on kavas esitada süüdistus. 10.06.2011 saabus Põhja Ringkonnaprokuratuurilt vastus, et kriminaalasi nr 10730000017 on kohtueelse menetluse staadiumis. Nimetatud kriminaalasjas ei ole veel kellelegi kahtlustust esitatud. Samas on kriminaalasja raames kogutud kirjalikke tõendeid ning üle on kuulatud viis tunnistajat. Kuna kriminaalasja kohtueelset menetlust ei ole lõpuni viidud, ei olnud võimalik ka süüdistuste esitamise eeldatavat aega öelda. Pankrotihaldur esitas 18.08.2011 tsiviilhagi kriminaalasja raames. Samas ei oska pankrotihaldur öelda, millal võib oodata tsiviilhagis esitatud kahjuhüvitise laekumist, kuna ka Põhja Ringkonnaprokuratuur ei osanud prognoosida, millal esitatakse süüdistus. 04.09.2013 tegi Politsei- ja Piirivalveamet prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. XXX osaühingu pankrotihaldur sai nimetatud määruse kätte 11.09.2013. Pankrotihaldur ei nõustunud Politsei- ja Piirivalveamet prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega ja esitas kaebuse kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. Kriminaalasja lõpetamine oli prokuratuuri arvates põhjendatud seetõttu, et XXX suri eeluurimise ajal ning polnud võimalk enam XXX ütlusi üle kontrollida. Pankrotihaldur ei nõustu uurija väitega, et XXX omas oluliselt rohkem infot ettevõtte sularahaarvelduste, samuti vara ja raamatupidamisdokumentide üleandmise asjaolude kohta. Sellise väite on esitanud ainult XXX, kuid menetluses kogutud tõenditest tulenevalt on XXX olnud isik, kes on varasid võõrandanud ning uue juhatuse liikme otsinud. Tunnistajatena üle kuulatud XXX ja XXX on kinnitanud, et asjaajamine käis just XXX kaudu. Pankrotihaldur on seisukohal, et XXX on korraldanud XXX osaühingu varade võõrandamise ning olnud kogu skeemi taga. Pankrotihaldur tõi kaebuses välja: - kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest ei nähtu, et XXX oleks maininud XXX kohtumisi ja XXX poolt tehtud ettepanekuid. Seega on toiminguid korraldanud XXX; - XXX on üle andnud XXX osaühingule kuuluvad laos olevad asjad ilma rahata; - võlgniku vara selgitamise käigus ilmnes, et 11.12.2008 seisuga anti üle XXX poolt XXXkui AS XXX esindajale laos olnud asjad väärtusega 4 910 427 krooni. Laoseis anti üle aktiga. Aktis oli viide, et varude üleandmise aluseks on XXX osaühing, esindaja XXX ja teiselt poolt AS XXX, esindaja XXXvahel 05.12.2008 sõlmitud ettevõtte struktureerimise leping. Antud lepingu kohaselt varade tasumist ette nähtud ei olnud. Seega anti XXX poolt võlgnikule kuuluva vara summas 4 910 427 krooni tasuta üle äriühingule, kelle juhatuse liige saab paari päeva pärast võlgniku juhatuse liikmeks. Pankrotihaldur on kuriteoteates põhistanud, et antud äriühingu nimel vara vastuvõtmine oli fiktiivne ehk tegemist oli näiliku tehinguga, mille eesmärgiks oli XXXja/või XXX omandada

5(7)

Tsiviilasi nr 2-08-85154 võõrast (XXX osaühingu) vara eriti suures ulatuses. Seda näitavad XXX ütlused, kes on üheselt kinnitanud, et talle ei ole üle antud ühtegi vara ega raamatupidamisdokumenti. XXX on väitnud, et asjad, mis üle anti, jäid XXX osaühingu objektidele. Menetluse lõpetamise määrusest aga ei selgu, et oleks välja selgitatud, kuhu ja mis objektidele on nimetatud varad jäänud. Seega ei ole kriminaalmenetluses välja selgitatud m.h seda, kus XXX osaühingule kuulunud varad asuvad. Varade kadumise eest on vastutav XXX, kuivõrd XXX on kinnitanud, et tema ei ole varasid enda valdusesse saanud. XXX vastutab varade kadumise eest väärtusega 4 910 427 krooni. Seega on varade võõrandajaks ja asjade üleandjaks olnud jällegi XXX. Pankrotihaldur ei nõustunud uurija väitega, et eeluurimise käigus ei ole olnud võimalik tõendada, et sularahas tasumist ei toimunud või kui toimus, siis, et sularaha omastasid Olavi ja/või Helle Lillinurm. Menetluse lõpetamise määrusest tuleneb, et tunnistajad, kes andsid varade ostmise kohta ütlusi, on kinnitanud, et tasumine toimus sularahas. Tunnistajana andis ütlusi XXX, kes väitis, et ostis XXX osaühingult sõidukid ning maksis sularahas XXX . Tunnistajana andis ütlusi XXX, kes väitis, et ostis kinnistu, mille andis XXX kätte. Seega on tunnistajate ütlustega ilmselgelt tõendatud, et tasumine toimus sularahas. Vaatamata asjaolule, et XXX on surnud ning temalt ei saa ütlusi võtta, on XXX samuti vara võõrandanud sularaha eest. Seda on kinnitanud tehingu mõlemad osapooled - nii XXX kui XXX. XXX väide, nagu oleks sularaha üle antud XXX, ei ole tõendatud ning usutav. Juhatus peab äriseadustiku § 183 järgi korraldama osaühingu raamatupidamist. Kuivõrd XXX osaühingu raamatupidamisest ei nähtu, et XXX osaühingu vara müügist saadud raha oleks kasutatud XXX osaühingu tarbeks, on XXX osaühingu juhatus omastanud äriühingule kuuluva raha. Riigiprokuratuur ei rahuldanud 17.10.2013 määrusega pankrotihalduri kaebust. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks oli raske juhtimisviga, kus äriühingu vara viidi endise juhatuse liikme poolt teise äriühingusse.

II Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus XXX osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 alusel. Pankrotihalduri aruande kohaselt oli XXX osaühingu (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga. Pankrotihaldur on

6(7)

Tsiviilasi nr 2-08-85154 põhjalikult analüüsinud võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ja kohus ei korda pankrotihalduri põhjendusi. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd XXX osaühingu (pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb osaühing likvideerida ja kustutada registrist. Kohus kohustab pankrotihaldur Sirje Taela esitama äriregistrile avalduse XXX osaühingu (pankrotis) registrist kustutamiseks ning vabastab pankrotihalduri tema kohustustest pärast võlgniku registrist kustutamist. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. PankrS § 130 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Pankrotihaldur Sirje Tael tegi ettepaneku, et XXX osaühingu (pankrotis) dokumentide hoidjaks määratakse pankrotihalduri büroo Osaühing Prolex. Kohus leiab, et halduri taotlus tuleb rahuldada ja XXX osaühingu (pankrotis) dokumentide hoidjaks määrata osaühing Prolex, kuna pankrotimenetluses puuduvad vahendid võlgniku dokumentide arhiveerimise eest tasumiseks.

Merike Varusk kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.