2-09-21219/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 08.05.2009 esitas T OÜ(likvideerimisel) Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul ei jätku vara võlgade maksmiseks. Võlgnikul on vara 198 krooni eest, võlad 368 236 krooni. Võlgnik palub algatada pankrotimenetlus ning kuulutada välja T OÜ (likvideerimisel) pankrot. Harju Maakohtu 20.05.2009 määrusega algatas kohus T OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Martin Pärn’a. Martin Pärn esitas 13.07.2009 kohtule ajutise halduri aruande. Kohus on võlgniku pankrotiavaldust arutanud 14.07.2009 kohtuistungil. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgnik on registrisse kantud 28.06.2005, osakapitali suurus on 120 000 krooni. 02.04.2009 otsusega otsustasid võlgniku osanikud võlgniku lõpetada ja nimetasid võlgniku likvideerijaks KM’i (sellekohane registrikanne on tehtud 08.04.2009). Äriregistri andmete kohaselt on võlgniku põhitegevusala kalade, vähilaadsete ja kalatoodete hulgimüük. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt on võlgnik maksuhaldurile esitanud kõik nõutavad deklaratsioonid ja seisuga 04.06.2009 on võlgnikul maksude ettemaks summas 2 981.43 krooni. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku raamatupidamine korraldatud eelduslikult seadusega kooskõlas. Võlgniku likvideerija KM leiab, et tegemist on püsiva maksejõuetusega ja T OÜ (likvideerimisel) edasine tegutsemine ei ole enam võimalik. Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust esitada etteheiteid võlgniku likvideerija ja endise juhatuse liikme ning tegevjuhi tegevusele. Võlgniku vara Võlgnikul olemasoleva vara väärtus on 3 154.47 krooni (arveldusarvel olev 173.04 krooni ja maksude ettemaks 2 981.43 krooni). Võlgniku võlad T OÜ (likvideerimisel) võlgneb võlgnik YM’le 200 000 krooni, Maksumaksjate Liidule 2 496 krooni, RO’ile 39 940 krooni ja L M ’ile 125 800 krooni. Kokku võlgneb T OÜ (likvideerimisel) erinevatele võlausaldajatele 368 236 krooni. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad.

Võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik, tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik tasuda võlgniku kohustusi, mida on vähemalt summas 368 236 krooni (kohustused ületavad varasid ca 116 korda). Samuti on võlgniku majandustegevus lõppenud. Maksejõuetuse põhjuseks on üldine majanduskriis ja tarnijapoolne kaubahindade tõstmine. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Martin Pärn palub määrata ajutise halduri töötasuks 17 600 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada T OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt kehtestab ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra justiitsminister. Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ (edaspidi Korra) § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. Korra § 2 lg 8 järgi võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700 Eesti krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v. a sotsiaalmaks). PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt summalt. Võlgnikul on vara 3 154.47 krooni ja võlgu 368 236 krooni ulatuses. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara.