Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.

2-08-75689 ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. OÜP seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 13.11.2008 avalduse OÜP pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli mootorsõidukite rehvide tootmine, müük, remont, taastamine, hoiustamine ja töötlemine. Võlgnik lõpetas mootorsõidukite rehvide tootmise, müügi, remondi, taastamise, hoiustamise ja töötlemise juba 2007.a alguses, kui suleti töökoda. Samas jäi võlgnik sama valdkonnaga tegelema läbi internetikaubanduse. Äriühing muutis tegevusprofiili ja suunas tegevuse internetikaubandusse, kuid antud tegevuse käivitamine takerdus ja võlgnik ei olnud nimetatud valdkonnas edukas. Võlgnik on lõpetanud aktiivse majandustegevuse 2008. a mais. Võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2007 -362 828 krooni (tl 112). Võlgniku vara koosneb enammakstud käibemaksust 12 809 krooni ja nõudest TK vastu 141 572.38 krooni. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul 2 029 237.65 krooni. Võlgnikul puuduvad töötaja. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja ettevõtte tervendamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, selle jätkamine ja ettevõtte tervendamine ei ole võimalik, võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ligikaudu 1,9 miljonit ja võlgniku omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Äriregistri andmetel on võlgniku omakapitali suuruseks 78 000 krooni. Seisuga 31.12.2006 oli võlgniku omakapital -718 279 krooni, seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital 1 563 120 krooni, seisuga 30.06.2008 oli võlgniku omakapital -1 785 631 krooni. Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus, siis tulenevalt ÄS § 176 peavad äriühingu osanikud võtma tarvitusele abinõud omakapitali vastavusse viimiseks äriseadustiku nõuetega või otsustama pankrotiavalduse esitamise. Võlgniku omakapital oli seisuga 30.06.2008 oli võlgniku omakapital -1 785 631 krooni (tl 43), seisuga 31.12.2007 -1 563 120 krooni, seisuga 31.12.2006 oli võlgniku omakapital -718 279 krooni (tl 142), kuna seisuga 31.12.2005 oli võlgniku omakapital 193 161 krooni, siis seega pidi võlgniku omakapital minema vastuollu ÄS § 136 ja 76 nõuetega juba 2006. a jooksu. Maksejõuetuse täpsema aja hindamiseks

2-08-75689 puuduvad kohtul andmed. Vaatamata asjaolule, kas võlgniku osanikud otsustavad pankrotiavalduse esitada või mitte, on võlgniku juhatuse liikmel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole tähtaegselt täitnud. Pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 13.11.2008. Võlgnikul oli seisuga 31.12.2006 vara 1 248 042 krooni ja kohustusi 1 966 321 krooni (tl 142), millest tulenevalt oleks võlgniku poolt tähtaegselt esitatud pankrotiavalduse korral saanud võlausaldajate nõuded rahuldada oluliselt suuremas ulatuses kus käesoleval ajal, kui võlgniku vara koosneb käibemaksu ettemaksust 12 809 krooni ja nõudest TKvastu 141 572.38 krooni ning teadaolevaid kohustusi on võlgnikul 2 029 237.65 krooni. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku pankrotiavalduse esitamise seadusjärgse tähtaja rikkumine on kaasa toonud olukorra, kus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vara puudub ja õigeaegse pankrotiavalduse esitamise korral oleks võlgniku varast piisanud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks olulises ulatuse ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on KarS § 3851 kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik ei suutnud võlgniku poolt kolmanda isiku TKkasutusse liisitud auto liisingmakseid tasuda. Kuna võlgnik ei suutnud liisingmakseid tasuda, lõpetas võlgnik oma majandustegevuse 2008. a. Pankrotiavalduse esitamise seisuga oli võlgnikul kohustusi kokku 2 068 895 krooni ja vara 126 447 krooni, mis koosneb käibemaksu ettemaksust 12 939 krooni ja nõudest TKvastu 141 572 krooni. Ajutine pankrotihaldur nõustub osaliselt võlgniku põhjendustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks oli kindlasti ka uue tegevusvaldkonnaga tegelema hakkamine ja vana tegevusvaldkonna seiskamine. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme poolne kohustuste rikkumine, mis seisneb äriühingule põhjendamatute kohustuste võtmises. Võlgniku juhatuse liige on sõlminud äriühingu nimel liisinglepingu, millega võeti TK kasutusse sõiduk. Võlgniku juhatuse liikme 02.12.2008 toimunud kohtuistungil antud seletuse kohaselt oli T K tema tuttav, kellele võlgnik liisis sõiduki, mille eest K pidi ise maksma (tl 81). Võlgniku juhatuse liikme seletuse kohaselt oli „TK firma liiga noor, et suhelda pankadega“. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud hoolsuskohustust, kuna ei hinnanud piisavalt riske, mida võib kaasa tuua kolmanda isiku kasuks äriühingule kohustuste võtmine. Asjaolu, et T. K i „firma oli liiga noor, et suhelda pankadega“ näitab, et võlgniku juhatuse liige võttis kohustuse isikule, kelle suhtes pankadel puudus usaldus, mis näitab selgesti, et juhatuse liige oleks pidanud ette nägema, et T. K i kasuks kohustuste võtmine on liiga riskantne ja võib kaasa tuua olukorra, kus isik ei suuda ise liisinglepingust tulenevaid kohustusi täita ja seetõttu jääb võetud kohustus võlgniku kanda. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et võlgniku juhatuse liige on ise tunnistanud, et T. K i kasutusse liisitud sõiduki liisingmaksete tasumise kohustust ei suutnud äriühing täita, siis on võlgniku juhatuse liikme poolt võlgnikul põhjendamatu kohustuse võtmine kaasa toonud võlgniku maksejõuetuse ja seetõttu on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku 2007. a majandusaasta aruanne ei kajasta tõenäoliselt võlgniku majanduslikku olukorda adekvaatselt, kuna võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt on majandusaasta aruandes kajastatud varade väärtus vale. Võlgniku 2007. a majandusaasta aruandes on bilansis varana kajastatud 1 397 399 krooni väärtuses varusid, mida võlgniku juhatuse liikme sõnade kohaselt laos tegelikult ei olnud. Tegemist on rehvidega, mis võlgniku juhatuse liikme sõnade kohaselt on võõrandatud 2007. a lõpus. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik kajastanud

2-08-75689 raamatupidamises laoseisu valesti ja sellest tulenevalt on võlgniku 2007. a majandusaasta aruanne tõenäoliselt vale. Samuti ei ole võlgniku 2007. a majandusaasta aruandes kajastatud seadmed (tööpingid rehvide remondiks jms) materiaalse põhivarana, samas kui 26.06.2008 seisuga esitatud aruanne kajastab nende kajastamist põhivarana (tl 39). Kuigi võlgnik käsitleb 30.06.2008 seisuga bilansis seadmeid (tööpinke rehvide remondiks jms), on nimetatud seadmed tänaseks müüdud ning kohtule ja ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud seadmete võõrandamise lepinguid, mis võimaldaks hinnata, kas need on võõrandatud turuhinna eest. Võlgniku esindaja kinnitusel võõrandati seadmed osaliselt SHG osaühingule, kes tasus nende eest perioodil 31.03.-06.05.2008 vähemalt 55 400 krooni. Suurim võlausaldaja on osaühing E , kelle osanikuks on nii nagu ka võlgniku osanikuks, samuti osaühing Nikolai Holding. Osaühingu E nõue on hinnangulisel 1 003 860 krooni (tl 41), kuid nimetatud nõude osas võlgnik tõendeid esitanud ei ole. ÄS § 183 kohaselt on osaühingu raamatupidamise korraldamise kohustus juhatusel. Nimetatud kohustust võlgniku juhatuse liige nõuetekohaselt täitnud ei ole, kuna võlgniku raamatupidamine ei kajasta tõeseid andmeid. Võlgniku raamatupidamise mittenõuetekohane korraldamine raskendas kohtul ja ajutisel pankrotihalduril saada ülevaadet võlgniku varalisest olukorrast. Samuti eksitab võlgniku raamatupidamise ebaõige kajastamine võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid ja lõi võlgnikust ettekujutuse kui maksejõulisest äriühingust olukorras, kus võlgnik kajastas 2007. a majandusaasta aruandes varadena varusid 1 397 399 krooni väärtuses, kuid nimetatud varud puudusid. Karistusseadustiku (KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikme kohustuse rikkumine kaasa võlgniku poolt ebaõigete andmete esitamise ja lõi sellega olukorra, kus on raskendatud ülevaate saamine võlgniku varalisest seisundist ning nimetatud tegu on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikme raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine käsitletav raske juhtimisveana. Võlgnik on sõlminud Hansaliising Eesti aktsiaseltsiga 06.11.2007 liisinglepingu (tl 95-99), mille kohaselt võlgnik sai enda kasutusse liisinguesemena sõiduki Peugeot Partner 1,6 väljalaskeaasta 2007. a. Võlgniku esindaja selgituse kohaselt on sõiduk liisingandjale tagastatud. Liisinglepingu kohaselt oli vara maksumuseks koos käibemaksuga 12 143 eurot, rendimakseid on ajavahemikul 06.11.2007-15.05.2008 tasutud kokku 1 664.92 eurot. Seega oli vara jääkväärtuseks (12 143 – 1 664.92) 10 478.08 eurot ehk 163 946.33 krooni. Vara turuhinnast 2008. a jaanuaris 126 500 krooni lahutades vara jääkmaksumuse 163 946.33 krooni, jääb jäägiks 37 446.33 krooni, mille liisingandja, kellele sõiduk tagastati, oleks pidanud võlgnikule tagastama. Samuti kasutas võlgnik kasutusrendilepingute alusel sõidukeid Mazda 3 ja Volkswagen Caravelle T4, mille mõlema puhul on sõidukite tagastamise hetkel turuväärtus kõrgem jääkväärtuses vastavalt 32 190 ja 25 918 krooni. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. 19.01.2009 Harju Maakohtu määrusega on kohus teinud võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta kohtu deposiiti 80 000 krooni võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks. Nimetatud summat ei ole kohtu deposiiti laekunud. Kohus leiab, et kuna osaühingul PR ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜP pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

2-08-75689

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.