Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et

2-08-81854 netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. OÜZ(likvideerimisel) seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 03.12.2008 avalduse OÜZ(likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku 2008. a majandustegevuse tulemuseks on olnud kahjum 316 908 krooni, võlgniku omakapital seisuga 12.12.2008 on -276 908 krooni. Võlgnikul on vara 25 789.01.krooni, mis koosneb kassas olevast sularahast, kohustusi on võlgnikul 405 283 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku tegevuse jätkamine ei ole võimalik ilma täiendavate investeeringuteta. Võlgniku juhatus leiab, et tellimuste puudumise ja kinnisvaraturul valitseva ebasobiva olukorra tõttu ei ole äriühingu majandustegevuse taastamine võimalik, samuti puuduvad omanikul vahendid täiendavaks investeerimiseks. Kuna keegi ei ole nõus täiendavaid investeeringuid tegema, siis puudub äriühingul võimalus omasenist majandustegevust jätkata. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ca 380 000 krooni võrra, võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taastamiseks puuduvad vahendid, siis on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud. Võlgniku juhatuse liikme hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku deebitoride suutmatus täita oma kohustusi võlgniku ees ning kinnisvaraarenduse- ja ehitusturu madalseis. Võlgnik oli sunnitud majandustegevuse peatama 2008. a sügisel. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise ajaks 2008. a november, kui Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus tegi võlgniku suhtes maksuotsuse, mille kohaselt võlgnik pidi täiendavalt tasuma 275 284 krooni, kuid võlgnik sellist summat tasuda ei suutnud. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 05.11.2008 maksuotsusest nähtub, et osaühingute E, U, H ja A nimel väljastatud arvetel olevate andmete deklareerimise tõttu ei kajastanud võlgnik raamatupidamisandmed võlgniku tegelikku majandustegevust, sest maksuhaldur tegi maksumenetluse käigus kindlaks, et osaühingute E, U, H ja A arvetel näidatud tehinguid tegelikult toimunud ei ole. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus käsitles võlgniku poolt eelnimetatud valeandmete esitamist 2006. a ja 2007. a soetatud ehitusteenuste eest teona, mis on toime pandud äriühingu poolt kasu saamise eesmärgil läbi maksukohustuse vähenemise, mille tulemusel arvestati riigieelarvesse vähem tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kohus nõustab ajutise pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus leiab, et kuna tulenevalt ÄS § 183 on osaühingu

2-08-81854 raamatupidamise korraldamine juhatuse kohustus, siis pidi võlgniku juhatuse liige korraldama muu hulgas ka õige ja tegelikele majandustehingutele vastava maksude arvestamise ja tasumise korraldama. Maksude arvestamine on osa raamatupidamise korraldamisest. Kuna võlgniku juhatuse liige eelnimetatud kohustust ei täitnud, siis rikkus ta raamatupidamise korraldamise kohustust. Kuna võlgnik jättis korrakohaselt tasumata seadusjärgsed maksud (käibemaks) ja seetõttu kuulub võlgnikul Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 05.11.2008 maksuotsuse alusel tasumisele täiendavalt 275 284 krooni, mille tasumiseks võlgnikul puuduvad vahendid ning mis tõi kaasa võlgniku maksejõuetuse, siis on võlgniku juhatuse liikme raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine kaasa toonud äriühingu maksejõuetuse. Karistusseadustiku (KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikme kohustuse rikkumine tõi kaasa äriühingu maksejõuetuse ning nimetatud tegu on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikme raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine käsitletav raske juhtimisveana. Võlgnik on 2008. a septembris teinud sularahas ettemakse saematerjali eest Venemaa ettevõttele OOO K summas 228 400 rubla. Eesti Panga vahetuskursi kohaselt on 1 kroon 0,3485090000 rubla. Seega on võlgnik teinud ettemakse 79 599 krooni. Saematerjali ei ole võlgnik tänaseni kätte saanud ja võlgniku esindaja järelpärimisel selgus, et saematerjal on riknenud ja ettemaksu tagastamine on ebatõenäoline, kuna OOO K arveldusarve on arestitud. Kohus leiab, et asjaolu, et võlgnik on teinud tehingu Venemaa äriühinguga, mille tulemusel on võlgnikul saamata jäänud ostetud kaup ja võlgnikule on tagastamata ettemakse, näitab, et võlgniku juhatuse liige ei ole tehingut ette valmistamisel ilmutanud piisavat hoolt ega ole kogunud informatsiooni tehingupartneri maksevõime ning ostetava kauba seisukorra kohta. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikule tekkinud kahju tagastamata ettemakse näol, mille tõttu võlgnikul puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et võlgniku juhatuse liige on leidnud, et võlgniku maksejõuetuse põhjustasid deebitoride suutmatus oma kohustusi täita, siis leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on toime pannud raske juhtimisvea. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on teinud 14.01.2009 määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks 40 000 krooni. Keegi ei ole võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti maksnud. Kohus leiab, et kuna OÜZ (likvideerimisel) ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜZ(likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.