Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel sõlmitud kokkulepe puitgraanulite müügiks ja tarnimiseks. Kokkulepe kohaselt kuulusid arved tasumisele esitamisest 2 päeva jooksul. Hageja tarnis kostjale 23.10.2023 kaupa ning esitas arve nr 10231 summas 19 167,50 eurot maksetähtajaga 25.10.2023 (dtl 25). Kostja jättis arvest tasumata 11 074,18 eurot. ATK-Rasala Oy esitas 12.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 7409,91 euro saamiseks. Kohus tegi 13.02.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 17.02.2025 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik Limerick Trading OÜ esitas 21.02.2025 nõudele vastuväite. Kostja vastuväite tõttu anti 06.03.2025 määrusega nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule 21.03.2025 hagiavalduse. Kohus võttis hagi 17.04.2025 menetlusse. 21.01.2026 toimus käesolevas asjas kohtuistung, millele kostja ei ilmunud. Hageja palus kohtuistungil rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kohus teeb tagaseljaotsuse TsMS § 413 lg 1 alusel. Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi (TsMS § 410). Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud (TsMS § 413 lg 1 esimene lause). Kutse toimetati kostjale kätte 12.11.2025 kell 14.55 kohtute infosüsteemi e-toimiku kaudu. Kostja ei ole teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jäämiseks. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati 2

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Antud juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud menetluskulud kokku summas 2265 eurot, millest riigilõiv on 840 eurot ning lepingulise esindaja kulude näol 1425 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on olnud 150 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab kooskõlas TsMS § 174 lgga 10, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Kohtule esitatud õigusabi tegevuste ülevaate kohaselt osutati hagejale käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenuseid kokku 9 tundi ja 30 minutit (1425 eurot). Nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud alljärgnevaid toiminguid: -

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine 0,5 h - 75 eurot; asjaolude analüüs ja konsultatsioon enne hagi esitamist 1 h - 150 eurot; tõendite kogumine ja hagi koostamine 3 h - 450 eurot; kostja vastuse analüüs, arutamine ja hageja 03.06.2025 menetlusdokumendi koostamine, 2,5 h - 375 eurot; istungi ettevalmistus ja osalemine istungil on kokku 2,5 h - 375 eurot.

Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostjate menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 08.03.2027 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 selgitanud, et kolleegiumi hinnangul kehtib TsMS §-s 4842 sätestatud piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (p.12.1) ning et erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat (p.12.3). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses põhjendatud suuremas summas kui 20 eurot. Hagiavalduse koostamisele on märgitud ajakulu 4 h. Hagiavaldus on sisuliselt 1 lk pikk ning tegemist on üldjoonelt lihtsa hagiga. Kohtu hinnangul ei pidanud selle koostamisele ja tõendite kogumisele mõistlikult võttes kuluma rohkem kui 1,5 tundi. Kohus vähendab antud ajakulu 2,5 tunni võrra. Kostja vastuse analüüsi ja 03.06.2025 menetlusdokumendi koostamise ajakuluks on märgitud 2,5h. Kostja vastused hagile on ühe-kahe lõigu pikkused, hageja vastus 2 lehekülge. Kohus leiab, et mõistlikuks ajaks kostja seisukohaga tutvumiseks ja 03.06.2025 vastuse esitamiseks saab pidada 1 h. Kohus vähendab ajakulu 1,5 h. 3

Istungiks ettevalmistuse ja istungil osalemise ajakulu on kokku 2,5 h. Kohtupraktika kohaselt on istungiks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks peetud 1 tundi ning kohtuistungi protokolli kohaselt kestis 21.01.2026 istung 23 minutit. Kohus ei pea põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistamisele rohkem kui 1 h ning istungile rohkem kui 0,5 h. Seega vähendab kohus istungiks ettevalmistamise aega 1 h võrra. Riigikohus on 13.11.2013 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus ei pea põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab põhjendatuks töö tunnihinda 120 eurot. Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu tsiviilkolleegium andis 10. novembri 2021. a määruses nr 2-18-16519/61 juhise, mille kohaselt menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on küll kinnitanud, et käibemaksu tagasisaamine pole võimalik, kuid menetluskulude nimekirja koos käibemaksuga ja määraga kohtule esitanud ei ole. Kohus ei arvuta ise käibemaksu ega uuri ise menetluskulude tekkimisel kehtinud maksumäära välja. Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja vastavalt esitatud nimekirjale ilma käibemaksuta, s.o summas 480 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 480 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 500 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 840 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1340 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.