10. juuli 2009, kell 16.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-9963
Tsiviilasi
osaühingu NCavaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
avalduse esitaja-võlgnik: osaühing NC(registrikood XXX, XXX) võlgniku seaduslik esindaja, juhatuse liige AT); võlgniku lepinguline esindaja Kerli K ajutine pankrotihaldur Sirje T (aadress XXX).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
29. aprill 2009
Istungil osalenud isikud
võlgniku lepinguline esindaja Kerli K ; ajutine pankrotihaldur Sirje T.
RESOLUTSIOON
1.Välja kuulutada osaühingu NC pankrot 10. juulil 2009. a kell 16.00.
2.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
3.Nimetada pankrotihalduriks Sirje T (pankrotihalduri tunnistus XXX).
4.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 03. augustil 2009. a algusega kell 13.00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, asukohaga Tartu mnt 85 Tallinn.
Teha käesolev määrus teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
2-09-9963
7.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 6 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
8.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.Osaühingule NC võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
I Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühingu NC seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 10.03.2009 avalduse osaühingu NC pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 16.03.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Sirje T .
II Võlgniku pankrotiavalduse sisu
2.Kohtule esitatud avalduse kohaselt tegeles võlgnik elamute ja mitteeluhoonete ehitusega ning kinnisvaraarendusega. Äriühingu probleemid hakkasid tekkima 2008 aasta alguses kui äriühingul oli võetud üle 25 000 0000 krooni laenu ning laenu teenindamiseks oli vaja igakuiselt tasuda 200 000 krooni intressimakseid. Äriühing proovis leida lisa objekte ehituseks, kuid ehitusmaht koguaeg vähenes ning augustiks 2008 tekkisid probleemid olemasolevate objektide ehitamisega.
III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu
3.Osaühing NC kanti äriregistrisse 25.01.2005 ning võlgniku peamiseks tegevusalaks oli kinnisvaraarendus ning ehitus. Ajutine pankrotihaldur on esitatud aruandes arvestanud kokku võlgniku varaks 0 krooni ja ebatõenäoliselt laekuvaks varaks 27 219 653.41 krooni, millest nõue CCOÜ vastu on 26 161 415.30 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub CCOÜ-l maksevõime oma kohustuste täitmiseks. Samuti võib esineda ajutise halduri hinnangu võlgnikul nõue IPK vastu 953 916 krooni ulatuses, kuid tegemist võib olla samuti lootusetu nõudega. Varude kohta ajutisel halduril andmed puuduvad, materiaalset põhivara võlgnikul samuti ei ole.
2-09-9963 Krediidiasutuste andmetel on võlgnikul raha 7.77 krooni. Võlgnik on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel registreeritud 4 sõiduki kasutajaks. Võlgnikul on kohustusi kokku 42 080 129.83 krooni, s.h pandiga/hüpoteegiga tagatud nõuded, võlad tarnijatele, võlad töötajatele/töövõtjatele, maksuvõlad, laenud ja muud nõuded. Ajutise halduri hinnangul on eelpool toodud andmetest nähtuvalt selge, et võlgniku puhul on tegemist maksejõuetu ettevõttega. Maksejõuetuse põhjustajaks võib lugeda rasket juhtimisviga ja kuriteotunnustega tegu. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi on haldur esile toonud 28.04.2009 esitatud täiendavas aruandes.
IV Kohtuistung
4.29.04.2009 toimunud kohtuistungile ilmunud võlgniku lepinguline esindaja jäi esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde.
V Kohtumääruse põhjendused
5.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut.
6.Osaühing NC seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 10.03.2009 avalduse osaühing NC pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning see olukord ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
2-09-9963
7.Ajutine pankrotihaldur on hinnanud võlgniku vara väärtuseks 0 krooni. Võlgnikul on raha 7.77 krooni, nõudeid kolmandate isikute vastu 27 219 653.41 krooni. Suurimad nõuded on CCosaühingu vastu summas 26 161 415.30 krooni ja IPK osaühingu vastu summas 953 916 krooni ning AP vastu 100 000 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on tegemist ebatõenäoliselt laekuvate nõuetega, kuna osaühingul CCpuudub maksevõime oma kohustuste täitmiseks, IPK osaühingul on maksuvõlgnevused ning vastunõue võlgniku vastu ja AP on esitanud pretensiooni võlgnikule seoses kahjuga, mis tekkis võlgniku ebakvaliteetsest ehitustööst. Kohustusi on võlgnikul 42 080 129.83 krooni, suurimaks võlausaldajaks on aktsiaselts Swedbank 26 979 051.85 krooni nõudes, maksuvõlad on 6 134 579.05 krooni, võlad tarnijatele on 4 924 421.13 krooni, tasumata laenude jääk on 3 812 874.80 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puuduvad vahendid ja võimalused majandustegevuse jätkamiseks ja kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted, vastused järelepärimistele, võlgniku bilanss ja kasumiaruanne, maksuvõlgnevuse väljavõte, kinnistute müügileping – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga.
8.Võlgnik on muutunud maksejõuetuks 2008. aastal. Äriregistri andmetel on võlgniku omakapital 399 900 krooni. Seisuga 31.12.2007 on võlgniku omakapital olnud 1 141 396 krooni, seisuga 31.03.2008 on võlgniku omakapital olnud negatiivne 479 701 krooni, millest tulenevalt ei vastanud võlgniku omakapital äriseadustiku nõuetele juba enne 31.03.2008. Seisuga 30.06.2008 on võlgniku omakapital – 2 731 265 krooni (tl 184). Kuna võlgniku omakapital on 399 900 krooni, siis oleks tulenevalt ÄS § 176 oleks pidanud võlgnik võtma tarvitusele abinõud võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks äriseadustiku nõuetega juba siis, kui võlgniku omakapital oli vähem kui 199 950 krooni. Nimetatut võlgnik teinud ei ole. Samuti ei ole võlgnik otsustanud pankrotiavaldust esitada ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaja jooksul, s.o 2008 I kvartali jooksul, vaid pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles aasta hiljem, s.o 10.03.2009. Vaatamata asjaolule, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja 2008. a I kvartalis, on võlgnik 30.09.2008 võõrandanud talle kuulunud 5 kinnistut väärtusega 30 492 000 krooni (tl 171-174), mille tulemusel võlgnikule raha ei laekunud, kuid võlgnikul tekkis sellest tehingust käibemaksu kohustus summas 4 651 332.04 krooni.
9.07.08.2008 müüs võlgnik võlaõigusliku müügilepinguga osaühingule EA kinnistu. Ostuhinnas lepitakse kokku summa 7 500 000 krooni, ostuhind sisaldab käibemaksu 1 144 067 käibemaksu. Ostja on 14.08.2008 tasunud 1 000 000 krooni võlgniku arveldusarvele. Võlgnik on 07.08.2009 müügilepingus võtnud kohustuse, et ta ei koorma ega võõranda kinnistut kolmandatele isikutele kuni asjaõiguslepingu sõlmiseni. 30.09.2008 müüb võlgnik 07.08.2008 müügilepingu objektiks olnud kinnistu. 30.09.2008 võõrandab võlgnik osaühingule CC 5 kinnisasja, kokku hinnaga 30 492 000 krooni. Ostuhinnast 4 331 000 kooni lugesid müüja ja ostja tasaarveldatuks ostja nõudega müüja vastu vastavalt 30.04.2008 sõlmitud nõuete loovutuse lepingule, ülejäänud ostusumma 1 672 019.18 eurot (26 167 100 krooni kursiga 15,65) pidi ostja tasuma 3 pangapäeva jooksul Hansapanga arveldusarvele. Kuni tänaseni ei ole ostja täitnud ostusumma 1 672 019.18 euro tasumise kohustust aktsiaseltsi Swedbank arvele. 07.08.2008 ja 30.09.2008 müügiobjektiks olnud kinnistud XXX on seisuga 13.04.2009 osaühing B omandis. Võlgnik ei ole teinud tehinguid osaühinguga B . Osaühing B on kantud äriregistrisse alates 14.01.2009 ning ta omandas kinnistud osaühingult CC16.01.2009. Seega ei ole tagasivõitmise tagajärgedest tulenevalt võimalik kinnistuid tagasi saada.
2-09-9963
10.07.08.2008 võlaõigusliku müügilepinguga tekkis võlgnikul kohustus osaühingu E ees võlgniku andmetel summas 847 457.63 krooni. Võlgnik on eeldatavalt rikkunud lepingut ning seega on osaühingul E õigus ka leppetrahvi nõudele. Võlgnik osaühingule E ostusummat tagastanud ei ole. Võlgnikul ei ole võimalik täita lepingut osaühingu E ees, kuna ta on lepingu objektiks olnud kinnistu võõrandanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on toime pannud juhtimisvea, kuna võõrandas kolmandale isikule kinnistu, mille 07.08.2009 müügilepingu kohaselt pidi võõrandama osaühingule E ja ei ole tagastanud osaühingule E poolt tasutud ostuhinda 1 000 000 krooni ning lepingu rikkumisest tulenevalt on võlgnikule tekkinud leppetrahvi kohustus. Võlgniku juhatuse liikmel on kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Kuna võlgniku juhatuse liige ei ole käitunud tehingu tegemisel heas usus, siis on ta hoolsuskohustust rikkunud. Kuna võlgnikul on eelnimetatud rikkumise tulemusena tekkinud täiendava kohustus müügihinna tagastamise eest 1 000 000 krooni ja leppetrahvi eest 500 000 krooni (tl 214), siis on võlgniku juhatuse liige kohustuste rikkumine kaasa toonud võlgnikule 1,5 miljoni suuruse kohustuse. Kohus leiab, et kuna võlgniku juhatuse liikme kohustuse rikkumine tõi kaasa võlgnikule põhjendamatult suure kohustuse, on tegemist raske juhtimisveaga.
11.Samuti ei ole võlgniku juhatuse liige täitnud hoolsuskohustust 30.09.2008 kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisel. Juhatuse liige peab alati enne juhtimisotsuse tegemist olema piisavalt informeeritud. See tähendab, et enne konkreetse tehingu või toimingu tegemist tuleb teostada teatud mahus eeltööd – näiteks hinnata teostatava tehingu mõju äriühingule ja koguda lepingupartneri maksevõime kohta taustinformatsiooni. Nimetatud kohustust ei ole võlgniku juhatuse liige täitnud ja on 30.09.2008 võõrandanud võlgnikule kuulunud 5 kinnistut väärtusega 30 492 000 krooni (tl 171-174), mille tulemusel võlgnikule raha ei laekunud, kuid võlgnikul tekkis sellest tehingust käibemaksu kohustus summas 4 651 332.04 krooni. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et kinnistute ostja osaühing CCon maksevõimetu ja seetõttu on eelnimetatud nõue ebatõenäoline. Kohus leiab, et kuna võlgniku juhatuse liige on võõrandanud 30.09.2009 kinnistud olukorras, kus oli ilmselge võlgniku maksejõuetus, sest võlgniku omakapital seisuga 31.03.2008 oli negatiivne, et võlgniku juhatuse liige ei ole ilmutanud piisavalt hoolsust ja ei ole olnud piisavalt informeeritud lepingupartneri maksevõimest, mille tulemusel ei ole müügihinda võlgnikule laekunud ning võlgnikul on tekkinud täiendav maksukohustus 4 651 332.04 krooni, mille tasumiseks võlgnikul vahendid puuduvad ning võlgnik on võõrandanud vara, mis oli võlgniku poolt aktsiaseltsilt Swedbank võetud 26 979 051.85 krooni suuruse nõude tagatiseks ja seetõttu puudub võlgnikul tänaseks vara, mille arvelt võlausaldaja aktsiaselts Swedbank nõuet rahuldada, siis on võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjel muutunud võlgnik varatuks ja seetõttu on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea.
12.Kuna võlgniku juhatuse liikme poolt toime pandud juhtimisvead tõid kaasa võlgniku maksejõuetuse ja varatuse, siis on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme poolsed rasked juhtimisvead. Kuna ajutise pankrotihalduri tööperioodil ei ole olnud piisav, et välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on olnud kuriteo tunnustega teod, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus pankrotihaldurit välja selgitama, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu.
13.Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, on Harju Maakohus 02.06.2009 määrusega teinud võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 80 000 krooni. Kuna Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on maksnud kohtu deposiiti raha
2-09-9963 pankrotimenetluse kulude katteks, siis on võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks vahendid olemas ja seetõttu tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
14.Kohus määrab vastavasisulise nõusoleku alusel pankrotihalduriks Sirje T’a.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.