Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-76677 COÜ seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 17.11.2008 avalduse COÜ pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 24.11.2008 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja määranud ajutiseks halduriks M Krupp’i. 15.12.2008 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Äriühingu peamiseks tegevusalaks oli arhitektuurne ja konstruktiivne planeerimine. Ajutise halduri kogutud andmete põhjal on võlgnikul käibevara väärtuses 3 370 krooni, s.h raha pangakontol 45 krooni, nõuded ja ettemaksed 3 325 krooni. Kohustusi on võlgnikul ca 640 000 krooni. Ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ja seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse põhjuseks võib ajutise halduri hinnangul pidada eelkõige üldist majanduslangusest tulenevat ehitusturu tegevuse aeglustumist, klientide vähesust ning äriplaani puudumist. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku sooritatud tehinguid ning on tuvastanud, võlgniku juhatuse liige on viimase aasta jooksul võõrandanud kogu võlgniku olemasoleva vara endaga seotud äriühingutele. Samuti juhib ajutine haldur tähelepanu asjaolule, et võlgniku omakapital oli negatiivne juba 2007. aasta lõpus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluses tehtavate kulude suuruseks umbes 35 000 krooni. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluses tehtavaid kulutusi kanda.

II Kohtuistung 14.01.2009 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku juhatuse liige esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur esitas halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat.

2-08-76677 PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. COÜ seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 17.11.2008 avalduse COÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta, ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; krediidiasutuste vastused järelepärimistele; 2007.a majandusaasta aruanne; bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.11.2008; võlgniku põhi- ja käibevarade arvestus; – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku on vara 3 370 krooni, s.h raha pangakontol 45 krooni ning nõuded ja ettemaksed 3 325 krooni, kohustusi on võlgnikul ca 640 000 krooni. Võlgniku omakapital on seisuga 31.12.2007 olnud -381 656 krooni. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, võlgniku tegevus on lõppenud ja puuduvad vahendid võlgniku tegevuse jätkamiseks ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad

2-08-76677 osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Võlgniku 2007.a majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku omakapital seisuga 31.12.2007 olnud -381 656 krooni (tl 45). Kuna seisuga 31.12.2006 oli võlgniku omakapital 295 488 krooni, siis muutus võlgnik maksejõuetuks 2007. a vältel. Täpsema võlgniku maksejõuetuks muutumise aja hindamiseks puuduvad kohtul andmed. Seisuga 24.11.2008 on võlgniku omakapital – 632 948 krooni (tl 34), mis näitab, et võlgniku maksejõuetus süvenes pidevalt. Võlgniku osanik ei ole tarvitusele võtnud seaduses ettenähtud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Võlgniku juhatuse liikmetel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Kuna võlgnik on muutunud maksejõuetuks 2007. a vältel, siis oleks pidanud võlgniku juhatuse liige esitama pankrotiavalduse 2007. a, kuid võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 17.11.2008. Seega ei ole võlgniku juhatuse liige täitnud tähtaegselt pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kuna pankrotiavalduse tähtaegse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata jätmisega toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku juhatuse liikme seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjusteks objektiivsed asjaolud, mis seondusid kinnisvaraarenduses toimunud järsu languse tagajärjega: uusi tellimusi ei laekunud ja tellijad ei suutnud tasuda teostatud tööde eest. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada üldisest majanduslangusest tulenevat ehitusturu tegevuse aeglustumist, klientide vähesust ning äriplaani puudumist. Samas leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võivad olla ka võlgniku juhatuse liikme rasked juhtimisvead, kuna võlgniku juhatuse liige on viimase aasta jooksul võõrandanud kogu olemasoleva vara endaga seotud äriühingule. Kuna võlgniku omakapital oli negatiivne juba 2007. a, siis oleks võlgniku juhatuse liige pidanud juba siis tarvitusele võtma abinõud ja suure tõenäosusega esitama pankrotiavalduse. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole üldine majanduslanguse kinnisvaraarenduse ja ehitussektoriks, kuna nimetatud asjaolu ei ole otseselt mõjutanud äriühingu maksejõuetuks muutumist. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2007. a jooksul, kui üldine majanduslangus veel välja kujunenud ei olnud. Võlgniku juhatuse liikme poolt välja toodud asjaolu, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tellijate poolt teostatud tööde eest tasumata jätmine viitab võlgniku juhatuse liikme poolse hoolsuskohustuse rikkumisele. Äriühingu juhatuse liige on lepingute sõlmimisel kohustatud ilmutama piisavalt hoolsust, et välja selgitada lepingupartnerite maksevõimelisus. Kuna võlgniku juhatuse liige on tunnistanud, et tellijad jätsid tehtud tööde eest maksmata, siis järelikult ei ilmutanud võlgniku juhatuse liige piisavalt hoolsust lepingupartnerite valikul. Seisuga 31.12.2006 oli võlgniku bilansi kohaselt võlgnikul nõudeid ja ettemakseid 168 931 krooni, seisuga 31.12.2007 oli nõuete ja ettemaksete suuruseks 295 741 krooni, mis näitab, et tellitud tööde eest tasumata jäetud summa suurenes. Nimetatu näitab asjaolu, et võlgniku juhatuse liige ei ole tarvitusele võtnud abinõusid, et tellijatelt sisse nõuda võlgniku poolt tehtud tööde maksumus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja kuna kohustuste rikkumine on toonud kaasa võlgnikule täitmata kohustused, mis on kaasa toonud võlgniku maksejõuetuks muutumise, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku maksejõuetust on süvendanud asjaolu, et võlgniku juhatuse liige on võõrandanud pärast võlgniku maksejõuetuks muutumist võlgniku lähikondsele OÜA võlgniku põhivara maksumusega 73 800.60 krooni. Kuna põhivara müügihind on tasaarvestatud üürivõlgnevusega, siis põhivara müügist võlgnik vara ei omandanud. OÜA on võlgniku lähikondne, kuna võlgnik oli tehingu tegemise ajal OÜAosanik ning võlgniku

2-08-76677 juhatuse liige KJoli samal ajal ka OÜAjuhatuse liige, kes pidi olema teadlik võlgniku maksejõuetusest. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku juhatuse liige pärast võlgniku maksejõuetuks muutumist eelistanud ühte võlausaldajat teistele, millega on süvendarud võlgniku maksejõuetust ja oluliselt vähendatud võlgniku võimalust teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna nimetatud tegu on KarS § 384 kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Esinevad võlgniku vara tagasivõitmise võimalused. 30.06.2008 on võlgnik müünud osaühingule Arcosolution oma põhivara, mis koosnes mööblist ja arvutistest ning tasaarvestanud selle maksumuse üürivõlgnevusega. Võlgniku poolt võõrandatud varade maksumuseks oli 73 800.60 krooni. OÜA on võlgniku lähikondne, kuna võlgnik oli tehingu tegemise ajal OÜA osanik ning võlgniku juhatuse liige KJ oli samal ajal ka OÜA juhatuse liige, kes pidi olema teadlik võlgniku maksejõuetusest. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on 19.01.2009 määrusega teinud ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 35 000 krooni. Nimetatud summat kohtu deposiiti tasutud ei ole. Kohus leiab, et kuna COÜ ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb COÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.