lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-17289/5

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-17289/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
792
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Dina Tali

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-17289

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3999,36 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anzhela Ternikova Kostja X (isikukood XXX)

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi X vastu võla ja viivise nõudes.
2.Menetluskulud jätta B2 Impact OÜ kanda.
3.Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest TsMS § 637 lg 21 sätestatud korras. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Esitatud hagi eelpool sätestatud piirmäära ei ületa, mistõttu lahendab kohus asja lihtmenetluses. Hageja on nõustunud asja lahendamisega ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus peab võimalikuks asja arutada ilma istungita. TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras. TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb TsMS § 405 lg 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad antud otsuse resolutsiooni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu oleks hagi õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle olemust (KAVS § 49 lg 3). Hageja on selgitanud, et kostja sõlmis 27.11.2020 ESTO AS-ga (krediidiandja) arvelduskrediidilepingu nr #3297197778 ja sai kasutusse krediidilimiidi 2000 eurot. Kokku kandis krediidiandja kostja kontole 5120 eurot. Taotluse esitamisel teatas kostja, et on valitsuse toetuse all. Krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud võlgniku regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi kostja esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma sissetulekuks märkinud 520 eurot, millest on krediidiotsuse tegemisel lähtutud. Lisaks on võlgniku osas tehtud pangakonto väljavõte ja selle andmete analüüs. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot kliendi finantskohustuste kohta: finantskohustustena on kostja märkinud 15 eurot (krediidiandja kohaldas 100 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Kohtule on esitatud Exceli tabelina andmed kostja arvelduskonto kohta, mis hõlmab perioodi 21.01.2020-28.07.2020. Hagist ega hageja 24.04.2025 selgitusest ei nähtu, milliste konkreetsete summade (sissetulekud/väljaminekud) analüüsimisel hageja veendus kostja krediidivõimekuses. Hageja tõi välja, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on ümberarvestatud nõude puhul kostja oma nõude hagejale tasunud. Hageja tuvastatud kostja sissetuleku suurus on miinimumilähedane igakuiseks toimetulekuks vajalike kulutuste (toit, eluasemekulud, riided jmt) kandmisel. Kostja pangakonto andmetest nähtub, et kostja sissetulekuks oli toetus Eesti Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt. Toetuste summa kokku jääb alla 300 euro kuus. Hageja ei ole välja toonud, millised summad kuluvad kostjal tema sissetulekust igakuiselt enda eluliste vajaduste katteks ja millist summat saab arvestada krediidiandjalt saadud laenu tagasimakseteks. Hageja ei ole ka põhistanud, miks kostja krediidivõimekuse hindamisel on lähtutud just kostja esitatud andmetest sissetuleku kohta, mitte sellest, mis nähtub pangakontolt. Samuti on üldteada, et sotsiaaltoetust makstakse vähekindlustatud isikutele. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks piisavalt vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Kostja sissetulekud ja väljaminekud nähtuvad eelkõige kostja pangakonto väljavõttelt, mida krediidiandja ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud ega sisuliselt hinnanud. Kohus jätab hagi rahuldamata, kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning arvestades kostja tagasimaksed põhivõlgnevuse katteks, on kostja oma võlgnevuse tasunud. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi. Rahaliselt kindlaksmääratavad ja väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 2 (2)

TsMS § 637 lg-st 21 tulenevalt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamise luba ei anna. (allkirjastatud digitaalselt) Dina Tali kohtunik

3 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja