Maimo Toonverk ́i hagi OÜ Reteera Ehitus vastu rahalises nõudes ja OÜ Reteera Ehitus vastuhagi Maimo Toonverk ́i vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.02.2009.a. otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
172 039 krooni ja 74 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Reteera Ehitus apellatsioonkaebus ja Maimo Toonverk ́i vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja ja vastuapellant): Maimo Toonverk (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, aadress xxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx xxxxx) tehinguline esindaja, vandeadvokaat Indrek Leppik; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastuapellatsioonkaebuse vastustaja): Osaühing RETEERA EHITUS (registrikood 10593627, asukoht Tallinn, aadress Regati pst 1, 10611 Tallinn) tehinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 16.02.2009.a otsus jätta muutmata.
2.
Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta maakohtu poolt kohtukulude väljamõistmine muutmata. 1(8)
Tsiviilasi nr: 2-04-1183
5.Jätta apellatsioonimenetluse kulu poolte kanda.
6.Tagastada kostjale 19.06.2009.a Tallinna Ringkonnakohtule saadetud ekspertarvamus.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 17.09.2004.a Tallinna Linnakohtusse hagi kostja lepingujärgsete tööde tegemiseks kohustamiseks. 16.05.2008.a täpsustas hageja hagi ja palus kostjalt välja mõista lepingujärgselt teostamata tööde alandatud hinna summas 254 069 krooni ning tekitatud kahju summas 172 039 krooni ja 74 senti. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja 20.05.2003.a hagejale hinnapakkumise, mille alusel sõlmisid pooled 15.09.2003.a töövõtulepingu Tallinnas, Xxxxxxxxx x asuva maja renoveerimistööde teostamiseks. Lepingu kohaselt pidi kostja kokkulepitud tööd tegema ajavahemikus 22.09-31.11.2003.a ja lõplik töövõtu tasu oli 692 000 krooni. Hageja tasus kostjale vastavalt arvetele nr 012, 013 ja 014 kokku 642 000 krooni. Töid ei ole arvetel kajastatud mahus tehtud. Hageja ei ole tööde üleandmisakte allkirjastanud. Teostatud on katusetööd ja vähesel määral ka fassaaditööd. Kohtumenetluse käigus teostatud ekspertiisi kohaselt moodustab tegemata tööde maksumus kokku 254 069 krooni. Lõpetamata on katusetöödest tänavapoolse fassaadi vihmaveerennide ja vihmaveetorude paigaldamine, tegemata on kõik tänavapoolse fassaadi renoveerimistööd, osaliselt seinte renoveerimine ja akende vahetamine, samuti kõik elektritööd ja varikatuse renoveerimine. Hageja leiab, et seetõttu ei ole töövõtja saavutanud kokkulepitud tulemust, raha maksmise kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks ja hagejal puudub tasu maksmise kohustus (VÕS § 637 lg 3). Kostja ei ole esitanud allkirjastamiseks tööde üleandmise akte ja hageja ei ole neid allkirjastanud, kuigi lepingu p 6.2. kohaselt toimub tööde vastuvõtmine sellesisuliste aktide allkirjastamisega. G. F. ́i allkirjad ei olnud antud tööde vastuvõtmiseks. Kostjal ei olnud õigust omapoolse kohustuse täitmisest keelduda. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi, peab hageja tellima kokku lepitud tööd kolmandalt isikult. Seetõttu tekkis hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue, mis seisneb selles, et kolmandalt isikult tööde tellimine läheb kallimaks algselt kostjaga kokkulepituga võrreldes, sest vahepeal on ehitushinnad oluliselt tõusnud. Hageja tegi 16.05.2008.a kostjale hinna alandamise avalduse, sest osa kokkulepitud töödest jäi tegemata. Hageja nõudis seetõttu kostjalt 254 069 krooni tagastamist. Mittekohase soorituse väärtus on kohtumenetluse käigus tehtud ekspertiisiakti kohaselt 432 324 krooni. Kohase täitmise väärtus oli 692 000 krooni. Ühtlasi esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse. Hageja tugines taganemisavalduses VÕS § 116 lg-le 1 ja lg-le
2.Kostja poolne oluline lepingurikkumine seisnes hageja hinnangul selles, et kostja ei ole kokkulepitud töid tähtaegselt teinud. Hageja vaidles vastu kostja poolsele lepingu ülesütlemisele, sest hageja hinnangul taganes tema eelnevalt lepingust ja lepingut, mis on taganemise tõttu lõppenud, ei saa enam üles öelda. Juhul, kui hageja poolne lepingust
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-04-1183 taganemine ei ole kehtiv, siis on kostja poolne lepingu ülesütlemine tühine, sest hageja ei ole kostja suhtes lepingut rikkunud. Kostjal ei ole hageja suhtes raha maksmise nõuet.
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja jättis kostjale tasumata fassaadi remontimise eest 19.12.2003.a esitatud arve nr 17 summas 50 000 krooni. Samuti jättis hageja kostjale tasumata vooderlaudise ja akende osalise paigaldamise eest 24.01.2004.a esitatud arve nr 1 summas 88 073 krooni ja 15 senti. 25.11.2003.a leppisid hageja ja kostja kokku täiendavate tööde tegemises summas 183 683 krooni ja 95 senti. Nende tööde eest esitas 4.12.2003.a kostja hagejale osalise arve summas 127 000 krooni, mille hageja kostjale tasus. Kostja esitas hagejale lisatööde eest 23.01.2004.a arve nr 2 summas 56 683 krooni ja 95 senti, mida hageja ei tasunud. Pretensioone hageja kostjale ei esitanud. Seega on hageja kostja poolt tehtud tööd vastu võtnud. Selline tööde vastuvõtmine tulenes pooltevahelisest praktikast. Kostja leiab, et hinna alandamise arvestuse aluseks olnud ekspert L. Rahumägi poolt koostatud ekspertarvamus tuleb jätta arvestamata, sest ekspert ei lähtunud õigest metoodikast. Kostja keeldus lepingu täitmisest kuni hageja poolsete kohustuste täitmiseni. Elektritööd ei saanud olla lepingu esemeks, sest puudus projekt. Kostjal lasus lepingu kohaselt üksnes elektriprojekti tellimise kohustus. Elektritöid kostja tegema ei pidanud. Kostja vaidles hinna alandamisele vastu ka seetõttu, et kostja hinnangul tegi ta kõik tööd nõuetekohaselt ja hageja on tööd vastu võtnud. Need tööd, mida kostja ei teinud, nende eest ei ole hageja ka maksnud. Kostja hinnangul ei ole hageja lepingust kehtivalt taganenud, sest taganemise eeldused ei olnud täidetud. Kostja ei ole lepingut rikkunud, kostja kasutas vaid VÕS §-s 111 sätestatud õigust. Isegi siis, kui esineks kostjapoolne lepingurikkumine, kaotas hageja lepingust taganemise õiguse, sest ta ei teinud taganemisavaldust mõistliku aja jooksul alates sellest, kui taga taganemise aluseks olevast asjaolust teada sai. Taganemisavalduse tegemist viis aastat peale lepingu täitmise tähtpäeva ei saa pidada mõistlikuks. Kostja tegi 07.10.2008.a lepingu ülesütlemise avalduse, tuginedes seejuures lepingu p-le 12.1, mis annab õiguse leping katkestada, kui lepingu teine pool ei ole lepinguga võetud kohustusi täitnud.
Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
3.26.05.2006.a esitas kostja hageja suhtes vastuhagi, milles nõuab 56 685 krooni ja 95 sendi tasumist. Vastuhagi kohaselt sõlmisid pooled 15.09.2003.a suuliselt vaidlusaluse töövõtulepingu lisakokkuleppe remonditavas majas asuva korteri remontimise kohta. Hageja andis lisakokkuleppe sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse konkludentselt, näidates ette korteri, mida tuleb remontida, võimaldades korterile juurdepääsu ja selgitades, milliseid töid tuleb korteris teha. Hageja väljendas oma tahet ka vaikimisega. 28.01.2004.a lõpetas kostja kõikide lisatööde tegemise. Kostja esitas hagejale lisatööde eest arved, millest osa on tasumata. 17.02.2004.a vaatasid hageja ja kostja esindajad tehtud tööd üle ning tuvastasid, et lisatööd on kõik täies mahus teostatud. Põhilepingus ette nähtud töödest oli tegemata tänavapoolse fassaadi viimistlus, vahetamata olid tänavapoolsed aknad ja paigaldamata elektri jaotuskilp. Kostja on esitanud hagejale töövõtulepingust tulenevalt arveid summas 730 314 krooni. Eelarve suurenes puitakende ja pakkumises näidatust erineva katusepleki kasutamise tõttu 38 325 krooni võrra. Hagejal on tasumata arve nr 17 summas 50 000 krooni ja arve nr 1 summas 88 340 krooni. Lisakokkuleppes näidatud töödest tuleb maha arvata puitakende tellimine ja katusepleki tellimine, mille maksumus on kokku 32 479 krooni. Arve nr 14 alusel on hageja lisakokkuleppes kokkulepitud tööde eest tasunud 49 750 krooni ja tasumata on arve nr 2 summas 56 683 krooni. 38 925 krooni ulatuses ei ole kostja hagejale lisatööde eest arveid
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-04-1183 esitanud. Kostja leiab, et vastuhagi summas 56 683 krooni ja 95 senti võiks alternatiivselt rahuldamisele kuuluda ka kas käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise asjaolude alusel.
Hageja vastuväited vastuhagile
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Pooled sõlmisid siduva eelarvega töövõtulepingu, mida sai lepingukohaselt muuta vaid poolte kirjalikus vormis kokkuleppega. Pooled ei ole töövõtulepingu muudatust sõlminud ja kostja ei ole hagejale lisatööde pakkumist esitanud. Hageja kostjalt korteri remonti ei soovinud. Korteri remontis hageja ise. Kostja on koostanud arveid tagant järele ja koostanud sama numbriga arveid, mis sisaldavad erinevaid andmeid.
Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus tegi 16.02.2009.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 72 733 krooni. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 2834 krooni. Hagejalt mõistis kohus riigi tuludesse osa ekspertiisi maksumusest, so 9 000 krooni. Kohus lähtus otsust tehes sellest, et poolte vahel oli kirjalik töövõtuleping, mille alusel pidi hageja kostjale tasuma 692 000 krooni ning sellest, et hageja tasus kostjale arve nr 12 summas 207 000 krooni, arve nr 13 summas 307 400 krooni ja arve nr 14 summas 127 000 krooni, kokku 642 000 krooni. Maakohus luges vaidlusväliseks selle, et kokku lepitud lisatööde maksumus oli 183 683 krooni ja 95 senti ja et teostamata tööde maksumus oli 77 852 krooni ja 95 senti. Kohus asus seisukohale, et leping ei ole ei hageja ega kostja ühepoolse tahteavalduse tagajärjel lõppenud, sest lepingu lõpetamise avaldus tuleb teha mõistliku aja jooksul rikkumise teadasaamisest alates, kuid antud juhul on see aeg möödunud. Lepingu lõpetamise aluseks olla võivad asjaolud said pooltele teatavaks 2004ndal aastal, kuid pooled tegid vastastiku lepingu lõpetamise avaldused 2008ndal aastal. Kohus leidis, et töövõtuleping lõppes hageja poolt mittekohase soorituse vastuvõtmisega. Kohus tuvastas seejuures, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu muutmise kokkuleppe, millega leppisid kokku täiendavate tööde tegemises. Lepingus sisalduv lepingu kirjaliku muutmise nõue VÕS § 13 lg-st 3 tulenevalt mõju ei omanud. Kostja esitas hagejale täiendavate tööde osas hinnapakkumise. Kohus tuvastas, et lisatööd tegi kostja hageja tellimisel ning jättis arvestamata hageja väite nagu oleks hageja korteri sisesed tööd ise teinud. Kohus luges poolte vahel vaidlusväliseks, et tegemata töödeks on vihmaveesüsteemi paigaldamine esifassaadile, esifassaadi renoveerimine ja esifassaadi akende vahetamine. Kohus lähtus sellest, et kostja töö lepingutingimustele mittevastavusest teadis ja seetõttu ei rakendu VÕS § 644 lg-s 3 sätestatud piirang. Kohus asus seisukohale, et varikatuste vahetus ja elektritööd olid lepinguga hõlmatud kohustus. Kohus luges tehtud tööd hageja poolt 17.02.2004.a vastuvõtmisaktidega, samuti hinna alandamise avaldusega, vastu võetuks. Hinna alandamise hindamisel lähtus kohus sellest, et lepingu kohase soorituse väärtuseks oli (692 000+ 183 683,95) 875 683,95 krooni, mis tulenes 15.09.2003 lepingust ja 25.11.2003.a lisakokkuleppest. Mittekohase täitmise väärtust tõendab eksperdiarvamus, mille kohaselt teostati lepingu alusel töid 467 513 krooni ulatuses ja täiendava kokkuleppe alusel 101 754 krooni ulatuses, so kokku 567 267 krooni ulatuses. Kohus käsitles vastuhagi, mille raames nõudis kostja hagejalt lisakokkuleppe alusel teostatud tööde eest maksmata osa 56 683 krooni suuruses summas, selliselt, et tuvastas, et hageja ja kostja olid lisakokkuleppe sõlminud ja et selles kokkuleppes ette nähtud tööd tegi kostja. Kohus tuvastas, et kostja ei saavutanud täiendavast kokkuleppest tulenevat eesmärki ja et hageja võttis mittekohase täiendava kokkuleppe täitmise vastu. Kohus lähtus sellest, et eksperdiarvamuse kohaselt oli täiendava kokkuleppe alusel teostatud tööde maksumus 101 754 krooni, mida tuleb maakohtu hinnangul käsitleda mittekohase lisakokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise väärtusena
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-04-1183 ning mida on hinna alandamisel arvesse võetud. Kohus lahutas kokkulepitud väärtusest vastu võetud mittekohase soorituse väärtuse ning nende summade vahe lahutas maakohus summast, mille hageja kostjale lepingu tasuna oli tasunud ning sai summa, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistis. Hageja poolt kostja suhtes esitatud kahju hüvitamise nõude jättis kohus rahuldamata, leides, et kuna hageja on kasutanud hinna alandamist õiguskaitsevahendina, ei saa nõuda kahju hüvitamist sellisel viisil, et lugeda kahjuks teostamata tööde maksumust praegusel ehitusturul. Maakohus leidis ka, et hageja ei ole kahju suurust tõendanud.
Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsusega ei nõustunud kostja ja esitas selle peale 17.03.2009.a apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Kostja leidis, et arusaamatu on kohtu järeldus, mille kohaselt on ülesütlemise mõistlik aeg mõlema poole jaoks möödunud. Kohus ei ole märkinud, millal mõistlik aeg möödus. Kostja leidis, et kuigi maakohus jättis vastuhagi rahuldamata, ei ole kohtuotsuse motiveerivas osas võimalik aru saada, kuidas kohus selleni jõudis. Kostja leidis, et lepingu sõlmimise aluseks olevas pakkumises on silmas peetud üksnes elektriprojekti tellimist ja mitte elektritöid. Kostja leidis, et maakohtu otsusest ei ole üheselt arusaadav, mis on hageja poolse hinna alandamise materiaalõiguslikuks aluseks, millistel asjaoludel on kohus pidanud hinna alandamist põhjendatuks ning kuidas on kohus kostjalt välja mõistetud summa leidnud. Kostja tõi esile, et eksperdi arvamuse suhtes, millest kohus hinna alandamise väärtuste arvestamisel lähtus, koostas arvamuse asjatundja T. Rattasepp, kes jõudis järeldusele, et arvamuses esitatud arvutused ei vasta ehituse eelarvestamise heale tavale ja 2003nda aasta ehitushindadele, mistõttu ei oleks kohus tohtinud oma otsust vaidlusalusele eksperdi arvamusele rajada. Kostja heidab vaidlustatud otsusele ette veel seda, et resolutsioonist ei selgu, kas kohus rahuldas osaliselt hinna alandamise nõude või kahju hüvitamise nõude.
Vastuapellatsioonkaebus
5.Apellatsioonkaebuse peale esitas 13.04.2009.a vastuapellatsioonkaebuse hageja, kes palus tühistada vaidlustatud maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldada hagi apellatsioonkaebuses vaidlustatud ulatuses. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud kahju hüvitamise nõude rahuldama ja kahju suuruse kindlaks määrama. Hageja hinnangul ei ole maakohus esitanud põhjendusi, miks ta nõustub kostjaga selles, et fassaadi välisukse renoveerimistööd ei olnud töövõtulepingus kokku lepitud. Kohtuotsusega mõisteti hagejalt riigituludesse 9 000 krooni, so ekspertiisitasu osa. Kohus ei ole põhjendanud, miks vastav summa mõisteti välja hagejalt. Hageja ei nõustu kohtuga, et hinna alandamine ja lepingust taganemine on antud juhul teineteist välistavad õiguskaitsevahendid.
Apellandi ja vastustaja seisukohad apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse osas
6.Apellant ja vastustaja vaidlesid vastastikku apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses ega vastuapellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-04-1183 järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi ja ei hakka neid üle kordama (TsMS § 654 lg 6). Allpool käsitleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ja seejärel vastuapellatsioonkaebuses esitatud väiteid.
8.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega nagu oleks maakohtu järeldus lepingu ülesütlemise teostamise mõistliku aja möödumisest arusaamatu. Maakohus on neid asjaolusid piisava põhjalikkusega (vt kohtuotsuse lk 5 ja 6) käsitlenud ja ringkonnakohus ei hakka käsitlust üle kordama. Kuigi pooled vaidlesid kuni 16.05.2008.a lepingu täitmise nõude üle, ei peata see mõistliku aja kulgemist, mille jooksul tuleb leping üles öelda. Kohus ei pea alati märkima kuupäevaliselt, millal mõistlik aeg möödus, kohtuotsus on seaduslik ka siis, kui kohus tuvastab, et mingiks konkreetseks ajaks oli mõistlik aeg igal juhul möödunud.
9.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, justkui oleks maakohus jätnud vastuhagi rahuldamata jätmise motiveerimata. Vastuhagiga seotud küsimusi käsitles maakohus eelkõige vaidlustatud otsuse lk 8 eelviimases lõigus, aga ka mujal. Kohus määratles seejuures kostja vastuhagi nõude ja asjaolud, millele kostja vastuhagi rajas. Kohus tuvastas seejuures, et täiendav kokkulepe, millest tulenes lisatööde tegemise kohustus, poolte vahel sõlmiti ja et sellest tulenevaid töid tegi kostja. Kohus tuvastas, et täiendavast kokkuleppest tulenevad kohustused täideti mittenõuetekohaselt ning et hageja võttis mittekohase soorituse vastu. Kohus tuvastas kohase soorituse väärtuse ja mittekohase soorituse väärtuse ning arvestas täiendavate tööde raames tehtud sooritust üldise hinna alandamise juures. Seega on maakohus käsitlenud vastuhagi asjaolusid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud käsitlusega.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega sellest, et lepingust tulenevalt võlgnes kostja hagejale üksnes elektriprojekti. Vastavaid asjaolusid on maakohus oma otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud ning kostja esitas apellatsioonkaebuses selles osas samad asjaolud ja väited, mille osas on maakohus oma seisukoha juba kujundanud.
11.Kostja heidab maakohtule ette, et otsusest ei ole üheselt arusaadav, mis on hagejapoolse hinna alandamise materiaalõiguslikuks aluseks, millistel asjaoludel on kohus pidanud hinna alandamist põhjendatuks ja kuidas kohus kostjalt väljamõistetavad summad leidis. Ringkonnakohus sellesisulise etteheitega ei nõustu. Maakohus on oma otsuses käsitlenud seda, millised tööd kostja hagejale pooltevahelisest lepingust tulenevalt võlgnes, millised tööd olid tegemata, milline oli poolte vahel kokku lepitud kohase soorituse väärtus ja milline osa sooritusest oli teostamata. Kohus on samuti esitanud arvutuskäigu, mille kaudu ta väljamõistetava summani jõudis.
12.Kostja leidis, et kohus ei oleks tohtinud oma otsust ekspert L. Rahumägi arvamusele rajada. Ringkonnakohus sellise apellandi väitega ei nõustu. Kohus määras ekspertiisi, mille tulemusi arvestas hinna alandamise eelduste ja alandatava hinna suuruse määratlemisel. Eksperdi arvamuse andmisel lähtus ekspert sellest, mis oli poolte vahel kokku lepitud sooritus ning kostja enda poolt ekspertiisi koostamiseks esitatud selgitustest, mis puudutasid seda, mis olid lepingu raames kokku lepitud konkreetsed kohustused, milliseid konkreetseid töid konkreetsed ehituse etapid hõlmasid, kuidas jagunes lepingutasu erinevate ehitusetappide vahel, millised olid ehituse mahud jne. Ekspert on jaganud kogu lepingutasu etappide vahel ja lähtunud ekspertiisi koostamisel lisaks lepingule olulises osas just kostjalt ekspertiisi tegemise eesmärgil saadud informatsioonist ning tuvastanud, millise etapi tööd olid tehtud ja millises mahus. Eksperdi arvamus on koostatud piisava põhjalikkusega ning selle suhtes ei ole esitatud selliseid vastuväiteid, mis annaksid aluse selle kasutamata jätmiseks. Käesoleva hagiasja
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-04-1183 raames tuleb arvestada, et vaidlusaluse ehituslepingu asjaolud olid puudulikult dokumenteeritud. Kostja esitas hagejale väga üldise hinnapakkumise, milles ei olnud üksikute tööde mahtusid ega hindasid lahti kirjutatud, esitatud oli vaid nö koondhind kõikide tööde eest, kusjuures tööd olid loetletud üldiselt. Sedavõrd üldiselt kajastatud töövõtulepingu sõlmimise riski kannavad vastava võlasuhte pooled, kuid asjaolude väga üldiselt esitamine ei välista vaidluse tekkimise korral õiguskaitsevahendite rakendamist. Vastavalt VÕS § 112 lgle 1 otsustab hinna alandamisel väärtuste suuruse kohus asjaolusid arvestades, kui väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt eksperdi arvamusele kui tõendile antud hinnanguga ning hindab seda tõendit samuti hinna alandamise väärtuste määramisel sobivaks. Kostja ei ole ise ühtegi tõendit esitanud, mille alusel VÕS § 112 lg-s 1 sätestatud väärtusi määrata. Kostja on tuginenud üksnes T. Rattasepp ́a arvamusele, mida saab käsitleda kui asjatundja arvamust ja milles esitatakse väga üldised vastuväited eksperdi arvamuse suhtes. Selles arvamuses ei ole T. Rattasepp oma etteheiteid sisuliselt põhjendanud. Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus andis eksperdi arvamusele õige hinnangu ja võttis seda õigesti teostamata tööde ja VÕS § 112 lg-s 1 sätestatud väärtuste määratlemisel arvesse.
13.Kostja leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon on puudulik, sest sellest selgub üksnes, et hagi rahuldati osaliselt ja et kostjalt mõisteti hageja kasuks välja teatud rahasumma, kuid resolutsioonist ei selgu, millised hageja nõuded on kohus rahuldanud ja millised rahuldamata jätnud. Ringkonnakohus kostja etteheiteid ei jaga. Maakohtu otsuse resolutsioon on piisavalt selge. Hageja lõplikuks nõudeks kostja vastu jäi raha maksmisele suunatud nõue, mille hageja esitas kostja suhtes erinevatel alustel. Kohtuotsuse resolutsioonist nähtub selgesti, millises osas kohus raha maksmisele suunatud nõude rahuldas. Millisel alusel maakohus otsuse rahuldas, nähtub kohtuotsuse põhjendavast osast ning sellega on kohtuotsusele esitatud nõuded täidetud.
14.Ringkonnakohus ei nõustu hageja poolt vastuapellatsioonkaebuses esitatud etteheitega, et maakohus oleks pidanud kostja suhtes esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldama. Maakohus märkis oma otsuses (lk 9 2. lõik) õigesti, et kuna hageja on kasutanud hinna alandamist õiguskaitsevahendina, ei saa nõuda kahju hüvitamist sellisel viisil, et lugeda kahjuks teostamata tööde maksumus praegusel ehitusturul. Hinna alandamisega võtab võlausaldaja vastu mittekohase soorituse kohase soorituse asemel. Seega ei saa võlausaldaja peale mittekohase soorituse aktsepteerimist tugineda kahju hüvitamise nõude maksmapanemisel kohustuse rikkumisena mittekohasele sooritusele. Sellest tulenevalt on kahju hüvitamise nõude maksmapanemine hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludel välistatud ning see, kas väidetava varalise diferentsi, mida hageja käsitleb kahjuna, suurus on piisavalt selgesti esile toodud või mitte, ei oma tähendust ning selles osas ei ole vaja kohtul seisukohta kujundada. Hageja heidab maakohtule ette veel seda, et otsuses ei ole esitatud põhjendusi, miks kohus nõustub kostjaga selles, et fassaadi välisukse renoveerimistööd ei olnud töövõtulepingus kokku lepitud. Seda küsimust käsitles maakohus kahju hüvitamise nõude juures, kuid kuivõrd kahju hüvitamise nõue jääb eespool toodud põhjustel rahuldamata, ei oma kahju suurus tähendust.
15.Hageja ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles kohus mõistis hagejalt välja ekspertiisikulude osaliseks hüvitamiseks 9 000 krooni. Ekspertiisikulude otsusega poolte kanda jätmisel tuleb arvestada, et hageja tasus vaidlusaluse ekspertiisi tegemiseks kohtule varasemalt 2450 krooni ja kostja 9350 krooni. Samuti tuleb arvestada, et hagi nõue oli 426 108 krooni, millest hagi rahuldati 72733 krooni ulatuses ja vastuhagi jäeti rahuldamata. Sellest tulenevalt kuuluks ekspertiisitasu 3/4 kuni 4/5 ulatuses hageja kanda jätmisele.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-04-1183 Eespool toodud asjaolusid arvestades tuleb asuda seisukohale, et hagejalt täiendavalt 9000 krooni väljamõistmine ekspertiisikulude osaliseks hüvitamiseks ei ole hagejat lubamatult kahjustav.
16.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hagi kuulub igal juhul rahuldamisele. Maakohus võttis seisukoha tööde vastuvõtmise ja mittekohasuse osas ning mittekohase soorituse vastuvõtmise ja hinna alandamise osas ning sellest lähtuvalt asus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, so 72 733 krooni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellesisulise käsitlusega.
17.Kostja esitas 19.06.2009.a Tallinna Ringkonnakohtule 09.12.2008.a koostatud dokumendi, mis on pealkirjastatud kui „Ekspertarvamus. Tallinnas XXXXXXXXXX XX X asuva ehitise renoveerimistööde maksumuse kohta.“. Ringkonnakohus asub seisukohale, et vastavat tõendit ei saa ringkonnakohus vastu võtta. Kostja ei ole tõendit esitades selgitanud, millise asjaolu tõendamiseks ta tõendit esitada soovib. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks ringkonnakohus vastavat tõendit vastu võtta, st kostja ei ole esitanud asjaolusid, mille tõttu ta ei saanud vastavat tõendit esitada maakohtu menetluse käigus. Isegi, kui sellised alused oleksid esinenud, oleks vastav taotlus tulnud esitada koos vastusega apellatsioonkaebusele või siis koos vastuapellatsioonkaebusega. Kuivõrd seda tehtud ei ole, ei saa menetlusosalised peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ja peale apellatsioonkaebusele vastamise tähtaja möödumist vastavasisulisi taotlusi esitada ning kostja poolt kohtule esitatud tõend tuleb tagastada.
Menetluskulude jaotus
18.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud jagamisele ja väljamõistmisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi. Kuivõrd vaidlustatud maakohtu otsus jääb jõusse, jäävad ringkonnakohtu poolt muutmata ka maakohtu poolt jaotatud ja väljamõistetud maakohtu kohtukulud. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse täielikult rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud, kaebuste ulatust arvestades, poolte endi kanda ja need väljamõistmisele ei kuulu.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.