Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Seega juhul, kui kostja ei teosta tegemata töid ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tuleb kostjal tagastada hagejale hageja poolt tasutud 254.069 krooni ning hüvitada kahju summas 172.039, 74 krooni. Kokku kuuluks alternatiivse nõudena kostja poolt hagejale tasumisele 426.108, 74 krooni. Kui kostja teostab lepingujärgsed teostamata tööd osaliselt ning jätab osa töid tegemata, on kostja kohustatud hagejale maksma iga tegemata jäetud töö eest vastavalt OÜ Libsthal poolt 25. juulil 2006. a. koostatud eelarves toodud summadele. OÜ Libsthal poolt koostatud hinnapakkumises toodud tööde maksumused tuleks aluseks võtta alternatiivse nõude rahuldamisel, selle alusel saab määrata tööde maksumuse eraldi iga kostja poolt teostamata töö kaupa juhul, kui kostja ei täida hageja põhinõuet ega tee tegemata töid. Tulenedes eeltoodust palub hageja kohtul kohustada kostjat teostama 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kõik X elamus teostamata jäänud lepingujärgsed tööd: tänavafassaadi vihmaveerennide ja –torude paigaldamine, 8% katusetööde mahust; tänavapoolse fassaadi renoveerimise lepingus ettenähtud tööd – 29% seinte renoveerimise ja 48% akende vahetamise mahust; kõik elektritööd, v. a. projekti tellimine ja varikatuste renoveerimine. Kostja poolt lepinguliste tööde tegemata jätmisel ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tuleb kohustada kostjat tagastama hagejale lepingujärgsete tööde teostamise eest saadud rahasummast 254.069 krooni ning hüvitama hagejale kahju summas 172.039, 74 krooni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole täitnud kohustust tasuda kostjale kokkulepitud tasu. Tasutud on 15. septembri 2003. a. arve nr. 12 summas 207.600 krooni (ettemaks) ja 20. oktoobri 2003. a. arve nr. 13 summas 307.400 krooni (katuse remont). Hageja poolt on tasumata 19. detsembri 2003. a. arve nr. 17 summas 50.000 krooni (fassaadi renoveerimine) ja 24. jaanuari 2004. a. arve nr. 1 summas 88.073, 15 krooni (vooderlaudise ja akende osaline paigaldus).

Kui kohus leiab, et kostja vastutab tekkinud kahju eest, palub kostja vähendada hüvitist 10.000 kroonini, tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 140. Esimese astme kohtu otsus 12. juuni 2007. a. otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt. Kohus kohustas kostjat teostama Tallinnas X asuvas elamus ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest kõik 15. septembri 2003. a. ehitustöövõtulepingu nr. 11 järgsed teostamata tööd, s. o. tänavafassaadi vihmaveerennide ja –torude paigaldamine, katusetööd (s. h. varikatused) 8%; tänavapoolse fassaadi renoveerimise tööd, s. o. 29% seinte renoveerimise ja 48% akende vahetamise mahust; kõik elektritööd, v. a. projekti tellimine. Kui kostja on teostanud kõik lepingujärgselt teostamisele kuuluvad tööd ühe kuu jooksul, tuleb hagejal tasuda kostjale seni lepingujärgselt tasumata summa 50. 000 krooni 7 päeva jooksul peale tööde üleandmist. Kui kostja ei teosta nimetatud töid ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tuleb kostjal tagastada hagejale teostamata tööde eest tasutud raha 116.603, 75 krooni ja hüvitada talle kahju summas 166.603 krooni. Ekspertiisikulu 9000 krooni mõistis kohus välja kostjalt, muud kohtukulud jäid poolte endi kanda. VÕS § 635 lg. 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Asjaolu, et kostja on esitanud hagejale allkirjastatud hinnapakkumise X renoveerimiseks summas 692.000 krooni, on tõendamist leidnud 20. mai 2003. a. hinnapakkumisega nr. 38. Hinnapakkumisele tuginedes on pooled 15. septembril 2003. a. sõlminud kirjaliku ehituse töövõtulepingu nr. 11. Lepingu p. 2. 3 kohaselt kohustus tööettevõtja teostama tööd ajavahemikul 22. septembrist kuni 31. novembrini 2003. a. Töövõtulepingut kirjalikult kooskõlas lepingu punktiga 12. 1 muudetud ei ole. Asjaolu, et hageja on võtnud Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaalist laenu summas 692.000 krooni 21. augustil 2003. a. ja et laenusumma tuleb välja võtta hiljemalt

Hageja on esitatud arvete järgi tasunud fassaadi ja katuse materjali ning fassaadi soojustamise eest, seega kokku on hageja tasunud lepingujärgsete tööde tegemise eest 642.000 krooni ja tasumata on 50.000 krooni. Esimese etapi töödeks kõnealuse hinnapakkumise järgi olid katusetööd. Vaidlust ei ole selle üle, et osa töid on teostatud. Vaidlust pole selles, et hinnapakkumise järgi oli muuhulgas kokku lepitud vana katusekatte eemaldamises ja pehkinud puitosade vahetamises ja uue katusepleki paigaldamises. Pooled ei vaidle selle üle, et tööde käigus lammutati varikatused. Pooled vaidlevad selle üle, kas 20. mai 2003. a. hinnapakkumine hõlmab varikatuste vahetamise. Varikatused kuuluvad katuse juurde, seega, kui pooled on kokku leppinud vana katusekatte eemaldamises, pehkinud puitosade vahetamises ja uue pleki paigaldamises, tuleb vajadusel ka varikatuse pehkinud puitosad vahetada ja paigaldada varikatusele uus katuseplekk, sest lepingu eesmärk oli asendada vana katusekate uuega. Kui kostja on remonttööde käigus lammutanud varikatused, tuleb need temal taastada lisaraha nõudmata. Vastupidist ei saa kuidagi mõistlikuks pidada. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et hinnapakkumise tegemise ajal olid hoonel varikatused olemas, vastupidine pole tõestamist leidnud ja millestki ei nähtu asjaolu, et katuseplekk varikatustel oleks pidanud jääma vahetamata. Kuna varikatused olid algselt olemas, peavad nad alles jääma ka peale remonttööde tegemist ja katusepleki vahetamist. Seisukohale, et varikatused kuuluvad katusetööde hulka, on asunud ka ekspert L. Rahumägi ja 14. veebruaril 2007. a. kostja seaduslik esindaja. Vaidlust ei ole selles, et osaliselt on tänavafassaadi vihmaveerennid ja -torud paigaldamata. See on vaieldamatult lepingujärgne töö ja tuleb töövõtjal ära teha. Ekspert on hinnanud katusetööde, s. o. I etapi tööde maksumuseks 12.564 krooni. Kaalukamaid tõendeid, mis kummutaksid ekspertarvamuse selles osas, ei ole esitatud. Seega on tegemata töid I etapis maksumusega 12.564 krooni. Varikatuse sepiste tegemise tööd ei nähtu hinnapakkumisest ja nende tööde tegemist ei saa hageja kostjalt nõuda. Asjaolu, et lepingujärgsetest töödest oli tegemata tänavapoolne fassaad, s. h. aknad demonteerimata ja uued paigaldamata, kinnitas kostja seaduslik esindaja 17. veebruari 2004. a. aruandes. Samale järeldusele on jõudnud ka riiklik ekspert L. Rahumägi. Eksperdi arvamuse kohaselt on tänavapoolse fassaadi renoveerimise ja akende vahetamise materjalid põhiliselt olemas. Puuduvad krunt, värv, mineraalvatt. Eksperdi hinnangul on tegemata fassaaditööd ja akende vahetus summas 79.307 krooni; kuivõrd nimetatud summa sisaldab materjale väärtuses 43.151 krooni (puitmaterjal, aknad), jääb fassaadi– ja akendetööde maksumuseks järele 36.156 krooni. Eelnevast tulenevalt on tegemata tööde maksumus I ja II etapis kokku 67.857, 75 krooni (12.564 + 36156 = 48.720 krooni, millele lisandub 2% TJ palk 974, 20 krooni, maksud 33% (töötasu 21.948 krooni) 7243 krooni, kokku 56.937, 20 + 10% müügikatet 569, 37, s. o. 57.506, 57 krooni ja koos käibemaksuga 67.857, 75 krooni). Hinnapakkumise kohaselt on pooled kokku leppinud selles, et kolmanda etapina teostatakse „elektritööd“. Pooled vaidlevad selle üle, milliste elektritööde teostamisele oli suunatud poolte tahe lepingu sõlmimisel. Tööde tellija Maimo Toonverki vande all antud seletuste kohaselt sai tema aru, et teostatakse kogu maja elektritööd koos uue kilbi ja elektrisüsteemiga, et remont tehakse majas vundamendist korstnani. Kostja seaduslik esindaja on seisukohal, et hinnapakkumises märgitud „elektri tööd“ all mõtles ta üksnes elektritööde projekti tellimist. Asjaolu, et kostja tellimisel on ehitus- ja projekteerimisfirma HS-Elektritööd OÜ koostanud projekti elamu üleviimiseks 3 x 220v 50 HZ pingesüsteemilt 3 x 400/230v 50 HZ pingesüsteemile, on tõendamist leidnud projektiga 2003. a. Hageja väidab, et projekti maksumus oli 7000 krooni. Kostja aga, et projekti maksumus oli 3000 krooni, mis nähtub ka Finantsplaneerimise OÜ arvamusest 8. maist 2006. a. Tõendit selle kohta, kui suur oli projekti tegelik maksumus, kohtule esitatud ei ole.

ja ilmselt ei ole see ka hetkel enam usaldusväärselt tuvastatav. Seega saabki asja lahendamisel lähtuda hinnapakkumises näidatud kokkuvõtlikest töödest ja tasumisele kuuluvast rahast summas 692.000 krooni, kui nimelt hinnapakkumises näidatud tööd on faktiliselt ka teostatud. Kohus nõustub ekspert L. Rahumägi arvamusega, et osundatud hinnapakkumises ei ole lepingu summat jagatud tööliikide vahel ega ole ära näidatud tehtavate ehitustööde mahud, mistõttu on väga raske, kui mitte võimatu tagantjärele kindlaks teha, milles täpselt kokku lepiti ja kui suur oli konkreetse töö tasu ning materjali maksumus. Töövõtja risk on vormistada hinnapakkumine üldsõnaliselt, konkretiseerimata ehitustöid, vajaminevaid materjale, nende maksumust jms. Kuivõrd kostja on hinnapakkumise koostanud äärmiselt üldsõnaliselt ja pooled on pidanud võimalikuks sellistel tingimustel leping sõlmida ning töövõtjal on tegemata lepingu aluseks olevas hinnapakkumises järgmised kokkulepitud tööd: tänavafassaadi vihmaveerennide ja –torude paigaldamine ja katusetööd (s. h. varikatused) 8%, tänavapoolse fassaadi renoveerimise kõik lepingus ettenähtud tööd, s.o. 29% ja 48% akende vahetamise mahust (kokku 67.857, 75 krooni) ning kõik elektritööd, v. a. projekti tellimine (summas 98.746 krooni) ja hagejal on tasumata kokkulepitud tööde eest lepingujärgselt tasumisele kuuluv summa 50.000 krooni, tuleb hagejal tasuda kostjale nimetatud summa 7 päeva jooksul peale vastava arve esitamist, kui kostja teostab kõik lepingujärgsed tööd ühe kuu jooksul (kostja annab tööd hagejale üle nõuetekohaselt). Vastasel juhul ei saaks hageja kostjalt nõuda kõikide lepingujärgsete tööde tegemist. VÕS § 101 lg. 1 p. 3 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega annab seadusandja muuhulgas hagejale võimaluse nõuda kostjalt kahju hüvitamist eeldusel, kui kostja ei täida oma lepingulist kohustust tegemata tööde tegemise näol kuu jooksul peale käesolevas asjas tehtud kohtuotsuse jõustumist. Hageja leiab, et kostjal on lepingulisi töid tegemata summas 254.069 krooni. Nimetatud summast on maha arvamata 50.000 krooni, mis on hagejal tasumata. Asja kohtuliku menetluse käigus on tuvastatud, et kostja poolt on tegemata lepingulisi töid kokku summas 116.603, 75 krooni. Seega on põhjendatud hageja nõue selles, et kui kostja ei teosta hinnapakkumisega kokkulepitud töid 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tuleb kostjal tagasi maksta hagejale enamsaadud summana 116.603, 75 krooni. Hageja leiab, et tema kahjuks on 172.039,74 krooni. Hageja tõendab tehtavaid kulutusi tegemata remonttöödeks OÜ Libsthal eelarvega nr. 172 25. juulist 2006. a., mille kohaselt:

Maakohus tuvastas, et kostja on 1. detsembril 2003. a. esitanud arve, samal kuupäeval krediitarve ja selle, et vaatamata kreeditarve esitamisele ei ole arve alusel tasutud summat hagejale tagastatud. Kohus on jätnud tähelepanuta asjas esitatud samal kuupäeval ja samas summas koostatud arve, mille kohaselt hageja tasus tehtud lisatööde eest. Kohus ei ole arvestanud kostja seletust selles, et esialgne arve elektritööde eest koostati seetõttu, et elektritööd olid töövõtulepingus nr. 11 märgitud (apellant jääb seisukohale, et pooled leppisid kokku ainult elektritööde projekti tellimises) ja hagejal oli vastavalt laenulepingule kohustus kogu laenusumma 692.000 krooni hiljemalt 31. detsembriks 2003. a. Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaalist välja võtta. Kokkuleppel näidati panga jaoks koostatud arvel elektritööde maksumus kokkulepitust suuremana. Tegelikult tasus hageja arve nr. 14 alusel lisatööde eest. Kohtumenetluses tehtud ekspertiisist nähtub, et tasutud on lisatööde, mitte elektritööde eest. Arve kui raamatupidamisdokument ei loo, muuda ega lõpeta tsiviilõigusi või –kohustusi. Maakohus on vastavalt OÜ Libstahl eelarvele lugenud tuvastatuks, et vanade akende mahavõtmine ja uute paigaldamine maksab 74.600 krooni. See hind ei ole vastavuses sellise töö kohaliku keskmise hinnaga, mis on maksimaalselt 6000 krooni. Nimetatud maksumus tuleb lugeda tõendatuks ka hageja omaksvõtuga kohtuistungil. Finantsplaneerimise OÜ asjatundja arvamusest nähtuvalt on akende demontaaži maksumus 2400 krooni, uute akende paigaldus 3600 krooni. Nimetatud tõendit kohus ei hinnanud. Maakohus on vastavat OÜ Libstahl eelarvele lugenud tuvastatuks, et fassaaditööde hulka kuuluvate puitvoodri koos soojendusega ja maalritööde maksumus on 74.600 krooni. Finantsplaneerimise OÜ asjatundja arvamuse kohaselt on kivivilla, tuuletõkke, fassaadi krundi ja värvimise maksumus kokku 25.991 krooni (3876 + 6612 + 6156 + 9348). Pooltel ei ole vaidlust selles, et fassaaditöödest on seinte renoveerimise osas teostamata 29% lepinguga ettenähtust, s. t. teostamata tööde maksumus saab olla maksimaalselt 7538 krooni. Ka on vastavalt OÜ Libstahl eelarvele kohus lugenud tuvastatuks raiekordade vahetuse palkseinas 8931, 60 krooni. Seda on võimatu arvestada, kuna fassaadseina laudis tuleks enne maha võtta ja alles siis on võimalik tuvastada, kui suures osas raiekordade palgid on pehkinud ning vajavad väljavahetust. See summa lepitakse eraldi kokku peale seina avamist ja järelevalve korraldust. Kohus on vastavalt OÜ Libstahl eelarvele lugenud tuvastatuks vihmaveerennide ja torustike paigaldustööde maksumuse koos lehtrite ja säilititega 6782, 40 krooni. Kohus on jätnud maha arvestamata materjali maksumuse. Ekspert on tuvastanud, et kõik vihmaveesüsteemi paigaldamiseks vajalikud materjalid on objektil olemas. Samuti on vastavalt OÜ Libstahl eelarvele kohus lugenud tuvastatuks ehitusmaterjalide ja tööriistade transpordi maksumuse 5800 krooni. Arvestamata on, et materjalid on juba objektil olemas. Seda on ekspert oma aruandes ka kinnitanud. Elektritööde osas leiab apellant, et kohtu tuvastatud maksumus 98.746 krooni on ebaõige ja asjakohatu, kuna elektritööd ei olnud üldse töövõtulepingu nr. 11 esemeks. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudus alus, kuna puudub kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus – apellandi õigusvastane tegu. Apellant on õigustatud lepingus kokkulepitud tööde lõpetamisest keelduma, kuni vastustaja on täitnud raha maksmise kohustuse. Seega on vastustaja väidetav kahju ehitustööde maksumuse kasvu näol tekkinud vastutaja enda õigusvastase käitumise tagajärjel ja apellant selle eest ei vastuta. Täiendava eksperditasu maksmise kohustuse panemine kostjale on ebaõige. Ekspert määras ekspertiisi tegemise otsustamisel ekspertiisi hinna, tehes selle kohta pakkumise. Menetluse kestel suurendas ekspert ühepoolselt ekspertiisi maksumust. Kohus aktsepteeris tasu ühepoolset suurendamist ja mõistis suurendatud tasu üllatuslikult täies ulatuses välja kostjalt vaatamata sellele, et ekspertiisi taotles hageja, jättes selle otsuses põhjendamata. Kohtuotsuse kohaselt tuleb lõpetada ehitustöövõtulepingu nr. 11 lepingujärgsed tööd. Lepingus on kokku lepitud plastakende paigaldamises. Kohus on jätnud arvestamata lepingu muudatuse, kus töövõtulepingut nr. 11 on muudetud muinsuskaitse korraldusel ja

plastikaknad on asendatud puitakendega. Jääb arusaamatuks, kas paigaldada plastik- või puitaknad. Teiseks on nimetatud tööde lõpetamine 1 kuu jooksul otsuse jõustumisest võimatu. Otsuse jõustumise aeg on teadmata ja talvekuudel fassaadi remonti teha ei saa. Otsuse täitmise aeg peab olema vähemalt 1 aasta, mis võimaldab sõltumata otsuse jõustumise ajast tööd lõpetada suvekuudel. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Apellant pole vastu vaielnud, et ta ei täitnud osaliselt vastustajaga sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi ning tööde üleandmise akt ei ole allkirjastatud. Seetõttu ei ole tööd vastustajale üle antud, apellandi tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks ning apellant ei saa tugineda VÕS § 111 lõikele 1. Apellandi väide vastuhagi eraldi menetlemisest ning menetlusõiguse üldpõhimõtte rikkumisest ei kuulu sisulisele analüüsimisele, kuna apellant ei ole tuginenud menetlusõiguse rikkumisele maakohtus. Hagis ja vastuhagis olid erinevad nõude alused ning hagide eraldamist põhjendas maakohus asjakohaselt. Samuti ei esitanud apellant maakohtus vastuväidet tunnistaja G. Fivegeri üle kuulamata jätmisele, seetõttu ei või ta sellega seotud asjaoludele tugineda. Maakohtule ei saa süüks panna, et, tuginedes teistele asjas kogutud tõenditele, on kohus leidnud, et Toivo Rattaseppa arvamus ei ole usaldusväärne. Töölepingus kokku lepitud tööde mahtu on otsuses nõuetekohaselt analüüsitud. Kohus kaalus nii poolte tahet lepingu sõlmimisel kui ka selles valdkonnas valitsevat praktikat. Õige ei ole apellandi seisukoht, et kahju hüvitamisel tuleb lähtuda kõige odavamast pakkumisest. Finantsplaneerimise OÜ asjatundja arvamus ei tõenda, et selles toodud hinnad väljendavad turuhinda. Arvestada tuleb ka sellega, et kohus kohaldas apellandi suhtes VÕS § 140 ning vähendas kahjuhüvitist. Kuna kohus rahuldas hagi suures osas, oli ka ekspertiisimaksumuse väljamõistmine apellandilt põhjendatud. Kohtukulude jaotus on kooskõlas kehtinud TsMS § 60 lõikega 1. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et vaidlust lahendades rikkus maakohus menetlusõiguse norme määral, mida ringkonnakohus ei saa jätta tähelepanuta ja mis TsMS § 656 lg. 2 ning TsMS § 657 lg. 1 p. 3 alusel toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. Hageja esitas kostja vastu ehituse töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmise nõude. Hageja nõue põhineb väitel, et kostja ei ole teinud kõiki lepingus kokkulepitud ehitustöid ja hageja nõude sisuks on kohustada kostjat tegemata töid tegema. Kostja nõustus, et osa lepingulisi töid on tegemata, kuid kostja väitel leppisid pooled kokku samal objektil täiendavate tööde tegemises, mida kostja tegi üheaegselt kirjalikus lepingus kokkulepitud töödega. Kostja väitel ei ole hageja täiendavate tööde kohta pretensioone esitanud, kuid ei ole nende eest kostjale ka tasunud. Kostja leidis, et tal oli õigus keelduda töövõtulepingujärgse kohustuse täitmisest, kuni hageja täidab oma kohustuse. Kostja esitas 26. mail 2006. a. ka vastuhagi, milles hages hagejalt täiendavate tööde eest raha väljamõistmist. Maakohus võttis vastuhagi menetlusse, kuid eraldas selle 26. juuni 2006. a. määrusega TsMS § 375 lõikele 1 tuginedes iseseisvasse menetlusse (tl. 259). Määruses märkis maakohus, et vastuhagi tuleb eraldada iseseisvasse menetlusse, kuna ei ole suunatud põhihagi tasaarvestamisele, vastuhagi rahuldamine ei välista põhihagi rahuldamist ja nende ühine läbivaatamine ühes menetluses ei kiirenda ega lihtsusta menetlust. Kolleegium leiab, et maakohus kohaldas osundatud normi ebaõigesti, rikkudes sellega kostja TsMS § 373 lõikes 1 sätestatud õigust esitada protsessuaalne vastunõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga. TsMS § 375 lg. 1 kohaselt, kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada

nõuded iseseisvaks menetluseks. Seega võimaldab osundatud säte eraldada vastuhagi põhihagist eraldi menetlusse üksnes juhul, kui niisuguse eraldamise tulemusena on asja võimalik kiiremini läbi vaadata või kui eraldamine lihtsustab menetlust oluliselt. Sellele, et eraldamise tulemusena oleks võimalik asja kiiremini või lihtsamalt läbi vaadata, ei ole maakohus määruses tuginenud; maakohus leidis hoopis, et põhihagi ja vastuhagi ühine läbivaatamine ehk vastuhagi eraldamata jätmine ei kiirenda ega lihtsusta menetlust. Niisugusel põhjendusel ei olnud aga vastuhagi eraldamine kooskõlas TsMS § 375 lõikega 1. Kolleegium leiab, et vastuhagi eraldamine ei olnud põhjendatud ka sisulistel kaalutlustel. Nii ei tohi vastuhagi eraldi menetlusse eraldamine kahjustada tsiviilkohtumenetluse ülesande täitmist, milleks on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). TsMS § 436 lg. 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Seaduslik ja põhjendatud on kohtuotsus, mis on tehtud menetlusnorme järgides poolte poolt esiletoodud asjaolude alusel kooskõlas materiaalõiguse normidega. Vastuhagi eraldamine ei võimaldanud maakohtul asja õigesti lahendada. Nii võib võlgnik VÕS § 110 lg. 1 alusel keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. VÕS § 111 lg. 1 kohaselt, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kostja ongi väitnud, et tema õigus keelduda hageja poolt nõutava kohustuse täitmisest põhineb sellel, et hageja ei ole täitnud omapoolset tasu maksmise kohustust. Kostja on pidanud hageja tasu maksmise kohustust vastastikusest lepingust tulenevaks kohustuseks, kuid on samas esile toonud, et tasumata on samal objektil tehtud ehitustööde eest (piisav majanduslik seos) ja tasu on maksmata üheaegselt põhitöödega tehtud lisatööde eest (ajaline seos). Eraldanud vastuhagi eraldi menetlusse ja jätnud käsitlemata kostja vastuhagi ja vastuväite aluseks olevad asjaolud, sealhulgas poolte lisatöid käsitlevad kokkulepped ja nende täitmise asjaolud, jättis kohus kostja muuhulgas ilma võimalusest põhjendada ja tõendada oma vastuväidet selle kohta, et kostjal on kohustuse täitmisest keeldumiseks seaduses sätestatud alus. TsMS § 442 lg. 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Vastuolus selle sättega on kohus kostja väite õiguse kohta kohustuse täitmisest keelduda nagu ka selle väite põhjendamiseks esitatud faktilised asjaolud jätnud üldse igasuguse tähelepanuta. Muuhulgas ei ole kohus põhjendanud, miks ei vääri nimetatud asjaolud ja väited tähelepanu. Ka lisatöid kajastavad tõendid on kohus jätnud tähelepanuta, ometi on kostja esitanud need oma hagile esitatud põhilise vastuväite tõendamiseks. TsMS § 442 lg. 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohtu otsuse resolutsioon ei ole täiendava selgituseta mõistetav ega täidetav. Rahuldanud hageja nõude kostja kohustamiseks kohustust täitma, ei märkinud maakohus otsuse resolutsioonis piisava selgusega, millised ehitustööd on kostja kohustatud tegema. Nii ei ole resolutsioonis märgitu põhjal võimalik mõista, millised katusetööd peab

kostja tegema, kui ta peab tegema nendest töödest 8%, samuti ei ole mõistetav, millised konkreetsed tööd seoses seinte renoveerimise ja akende vahetamisega tuleb teha, kui teha tuleb 29% seinte renoveerimise ja 48% akende vahetamise mahust. Lisaks sellele ei ole maakohus konkreetseid töid, mida kostjat tegema kohustatakse, märkinud aga ka otsuse põhjenduses: ka seal on kohus kirjeldanud vaidlusaluseid töid samal viisil otsuse resolutsioonis märgituga. Otsusest, millega kohustatakse kostjat mingeid tegusid tegema, peab ühemõtteliselt nähtuma, millised konkreetsed teod (tööd) tuleb kostjal teha. Lisaks lepingu täitmise nõudele esitas hageja nõude puhuks, kui kostja lepingulisi töid ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ei tee, paludes kostjat sel juhul kohustada tagastama hagejale lepingu järgi saadud rahast 254.069 krooni ning hüvitama hagejale kahju 172.039, 74 krooni. Maakohus rahuldaski nõude osaliselt (vähendatud ulatuses) samaaegselt lepingu täitmise nõudega, kohustades kostjat juhul, kui kostja ei täida kohtuotsust ega tee lepingulisi töid ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest, tagastama hagejale tegemata tööde eest tasutud 116.603, 75 krooni ja hüvitama talle kahju 166.603 krooni. Nõude rahuldamisel tugines maakohus VÕS § 101 punktile 3, § 115 lõikele 1 ja §-le 127. Kolleegium leiab, et kirjeldatud nõuete rahuldamiseks ei osundatud õigusnormid alust. VÕS § 101 lg. 1 p. 3 võimaldab kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg. 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja ei ole koos lepingu täitmisega esitatud kahju hüvitamise nõude alusena tuginenud kostja lepingurikkumisele, mis annaks aluse nõuda kahju hüvitamist koos kohustuse täitmise nõudmisega. Hageja on kahju hüvitamise nõude esitanud tingimuslikult – tingimusel, et kostja ei täida kohtuotsust, mis kohustab teda lepingut täitma. Seega on hageja makstud raha tagastamise ja kahju hüvitamise nõude alusena tuginenud kostja poolt kohtuotsuse võimalikule täitmata jätmisele, mis tulevikus võib aset leida. Kuna teada ei ole, kas kostja täidab kohtuotsuse, mis kohustab teda lepingut täitma, siis ei ole teada, kas kostja rikub seda kohustust, mille täitmata jätmisega on hageja oma nõuet põhjendanud, aga samuti, kas hagejale kahju tekib. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on, et kahju oleks tekkinud. Samuti eeldab see kostjapoolse kohustuse rikkumise ja rikkumise ning kahju vahelise põhjusliku seose tuvastamist. Kohus ei saa otsustada tingimuslikult – puhuks, kui kostja tulevikus lepingut ei täida – raha tagastada või kahju hüvitada. Kolleegium leiab, et juba ainuüksi seetõttu ei saanud maakohus raha tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks esitatud hagi rahuldada, et selle hagi alusena esitatud faktilised asjaolud seda ei võimalda. Küll oleks hageja saanud kohustuse täitmise nõude kõrval esitada alternatiivse nõude kahju hüvitamiseks. Hageja ongi ekslikult pidanud oma kahju hüvitamise nõuet alternatiivseks nõudeks, ometi ei saa hageja esitatud nõuet niisuguseks nõudeks pidada. TsMS § 370 lg. 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldada. Alternatiivselt on nõuded esitatud, kui hageja jätab kohtule õiguse valida, millist esitatud nõuetest rahuldada, samuti, kui järgnev nõue palutakse rahuldada üksnes juhul, kui eelnevat nõuet ei rahuldata. Hageja ei ole oma nõudeid sel viisil esitanud, vaid on taotlenud kõigi esitatud nõuete üheaegset rahuldamist. TsMS § 351 lg. 1 kohustab kohut arutama menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Vastuolus selle sättega ei arutanud kohus pooltega kahju hüvitamiseks esitatud hagiga seonduvat menetlusõiguslikku külge. Kohus rikkus ka tõendite kogumise korda. Hageja esitas kirjaliku taotluse tunnistaja Guido Fivegeri ülekuulamiseks (tl. 132 – 133) ja kordas seda taotlust suuliselt 19. aprilli

2006. a. korraldaval istungil (tl. 153) ning 14. juuni 2006. a. eelistungil (tl. 199 pöördel). Kostja ei vaielnud ühelgi juhul hageja taotlusele vastu, kuid kohus ei võtnud taotluse kohta seisukohta. 29. novembri 2006. a. määrusega andis kohus pooltele tähtaja – 15 päeva määruse kättetoimetamisest – asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks (tl. 261). Kohus edastas kohtumääruse pooltele elektrooniliselt ja palus e-kirjas muuhulgas teatada, kas pooled jäävad hageja esitatud taotluse juurde kuulata tunnistajana üle G. F (tl. 262). Hageja esindaja teatas samal päeval, et jääb selle taotluse juurde ning tunnistaja ilmumise tagab hageja pool ise (tl. 262). Ka siis ei otsustanud kohus, kas tõend kogutakse. 14. veebruari 2007. a. kohtuistungi alguses möönis kohus, et ei ole võtnud seisukohta hageja tunnistajate osas, kuid jättis taotluse siiski lahendamata (tl. 280). Kohtuistungi edenedes loobus hageja tunnistaja ülekuulamise taotlusest (tl. 281). Kostja pool taotles tunnistaja ülekuulamist, selgitades, et ta on sellega juba arvestanud. Kohus jättis kostja taotluse rahuldamata, põhjendades seda sellega, et hageja taotlust tunnistaja ülekuulamiseks ei ole seni rahuldatud, taotluste esitamise tähtaeg on möödas ja kostja on käitunud pahatahtlikult (tl. 281). Istungi protokolli kohaselt avaldas kohus rea toimiku lehekülgi, kuid mida pidas kohus kostja pahatahtlikkuseks, istungi protokollist ei selgu. TsMS § 230 lg. 1 lause 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 236 lg. 1 kohaselt on tõendi esitamine menetlusosalise poolt kohtule taotluse esitamine, et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses nimetatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt, kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. Just tõendi kogumist hageja taotleski, kui avaldas kohtule korduvalt, et soovib tunnistaja G.F ülekuulamist. TsMS § 242 kohaselt võib tõendi esitanud või tõendite kogumist taotlenud pool tõendist loobuda ja tõendi tagasi võtta üksnes vastaspoole nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja pool tunnistaja G.F ülekuulamisest loobumisega ei nõustunud, taotledes, et tõend kogutaks. Vastuolus TsMS §-ga 242 jättis maakohus tõendi vaatamata kostja vastuväitele kogumata. TsMS § 239 lg. 1 lause 1 kohaselt, kui tõendi uurimiseks on vaja tõendeid koguda, korraldab kohus selle määrusega, mis tehakse menetlusosalistele teatavaks. Maakohus ei lahendanud hageja taotlust tunnistaja ülekuulamiseks ca 10 kuu vältel, jättes pooled teadmatusse selle suhtes, kas tõend kogutakse või mitte. Mingitele asjaoludele, mis oleksid vastavalt TsMS § 238 lõigetes 1 – 3 sätestatule võinud olla aluseks hageja poolt taotletud tõendi kogumata jätmisele, maakohus ei tuginenud. Mis puudutab kostja taotlust sama tunnistaja üle kuulata, siis ei andnud TsMS § 238 lg. 3 p. 3 maakohtule alust selle rahuldamata jätmiseks. Nii võib kohus osundatud normi kohaselt muuhulgas keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest, kui tõend esitatakse või tõendite kogumist taotletakse hilinenult. Kohus oli küll andnud pooltele taotluste esitamiseks tähtaja, mis kohtuistungi toimumise ja kostja taotluse esitamise ajaks oli lõppenud, kuid selle tähtaja jooksul ei olnud kohus ise lahendanud hageja taotlust tunnistaja ülekuulamiseks ega oma seisukohta pooltele teatavaks teinud. Arvestades hagimenetluse dispositiivsust, sealhulgas poole õigust määrata, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg. 2 lause 2), ning seda, et selles menetluses määravad pooled menetluse käigu (TsMS § 4 lg. 2), aga samuti, et kohus ei olnud osundanud asjaoludele, mis oleksid andnud aluse kahelda hageja poolt taotletud tõendi asjakohasuses või lubatavuses (TsMS § 238 lõiked 1 – 3), siis ei pidanud kostja eeldama, et hageja poolt taotletud tõendit ei koguta ning et kohus võimaldab hagejal sellest tõendist TsMS § 242 rikkudes loobuda. Kostja taotluse sisuks oli tegelikult vastuväide kohtu tegevusele tõendi kogumata jätmisel ja seda ei saa pidada hilinenuks.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohtus ei oleks võimalik kõiki eespoolkirjeldatud menetlusõiguse normide rikkumisi kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleks kaaluda vastuhagi liitmist põhihagiga, apellatsioonimenetluses ei oleks niisugune asjade ühendamine võimalik. Igal juhul tuleb asja uue läbivaatamise tulemusena tehtavas otsuses käsitleda kostja vastuväite aluseks olevaid asjaolusid ja tuvastada, kas hagejal oli täitmata kohustus, mis oleks kostjale andnud õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest. Apellatsioonikohtu otsuses asjas määrava tähtsusega asjaolude esmakordsel tuvastamisel oleks rikutud poolte õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata, sest ringkonnakohtu otsust tõendite hindamise ning faktiliste asjaolude tuvastamise osas ei ole kassatsioonimenetluse eripära arvestades võimalik selles menetluses vaidlustada. Menetluskulud tuleb jaotada vastavalt vaidluse uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Margo Klaar

Iko Nõmm

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.