Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-24147

Eesti vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) - 4 285 758.94 krooni; C OÜ’le – 1 298 706.65 krooni; H OÜ’le - 3 000 000 krooni; Swedbank AS’ile – 10 362 528.92 krooni (vastavalt 19.05.2009 võlausaldaja teatele), s.h 100 240.72 krooni antud pankrotimenetluses, ülejäänud nõude nõuab Swedbank AS sisse

2-09-24147 väljaspool pankrorimenetlust, kuna nõue on tagatud I OÜ kinnistuga ja pank on juba alustanud täitemenetlust (kohtutäitur P Lantin). Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutise halduri arvates pankrotimenetluse käigus pärast raamatupidamise dokumentide erikontrolli oleks võimalik välja selgitada, kas esineb vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalus ning kas tegemist on kuriteo tunnustega tegudega või raskete juhtimisvigadega juhatuse liikme tegevuses. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu juba mitu aastat. Kuni 2008. aastani võlgnik väidetavalt otsis investorit, kes sooviks osta äriühingu ja jätkata siis kellade, väärismetallist- ja kivimitest esemete jaemüüki juba väljakujunenud müügikettide ja kaupluste kaudu. Ostjat ei leidunud võlgniku poolt soovitud ostuhinnaga ja läbirääkimised luhtusid. Võlgniku püsiv maksejõuetus on tekkinud 2008. aastal. Sellele vaatamata võlgniku juhatuse liige ei alustanud likvideerimismenetlust ja kasutades võlausaldajate usaldust müüs 25. juulil 2008 äriühingu suurosanikule I OÜ-le kõik kaubavarud kogumaksumusega üle 4,2 miljoni krooni. Seda summat ei kasutatud proportsionaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Andmed selle tehingu kohta edastas ajutisele haldurile Swedbank AS, kuid ajutisel halduril puudub võimalus arveid-saatelehti võrrelda 2008. a raamatupidamise dokumentidega, sest neid ei ole olnud võimalik tehinguaegselt juhatuse liikmelt LT’ilt kätte saada. T Mitt’i aruande kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur märgib, et tal on võimalik oma väidetes ja hinnangutes tugineda vaid dokumentaalsetele tõenditele, seetõttu ei saa anda lõplikku vastust küsimusele, kas tegemist on kuriteo tunnustega tegudega või jämedate juhtimisvigadega juhatuse liikme tegevuses. Lõpliku hinnangu saaks sellele anda pankrotimenetluse käigus pärast raamatupidamise dokumentide erikontrolli. T Mitt palub määrata ajutise halduri tasu summas 18 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks summas 5 940 krooni, samuti ajutise halduri kulud summas 1 500 krooni (summa sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat.

2-09-24147 PankrS § 30 lg 2 sätestab, et kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt kehtestab ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra justiitsminister. Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ (edaspidi Korra) § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt summalt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Võlgnikul on reaalset vara 3 851 krooni ja võlgu ligikaudu 18 946 993 krooni ulatuses. Võlgniku äritegevus on sisuliselt lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. Kohus leiab, et OÜ N(endine ärinimi WOÜ) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. OÜ N(endine ärinimi WOÜ) tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. T Mitt on kohtule esitanud OÜ N(endine ärinimi WOÜ) ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 12 tundi (tunnitasuga 1 500 krooni, s.h päringute koostamine ja kogutud andmete analüüs 3 tundi, kohtumised võlgniku ja võlausaldajate esindajatega 3 tundi, aruande koostamine 4 tundi, kohtuistungitel osalemine 2 tundi). Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 18 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks summas 5 940 krooni, tuleb võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt välja mõista, tagastades jäägi ettemaksu teinud võlausaldajale. Ajutise halduri kulutuste summa on töö aruande kohaselt 1 500 krooni, s.h transpordikulud, sidekulud ja bürookulud. Kohus leiab, et ajutise halduri kulutused summas 1 500 krooni on põhjendatud ning tuleb võlgnikult välja mõista. Võlgniku esindaja ei ole kohtuistungitel osalenud.

2-09-24147 Kuna võlgniku raamatupidamise dokumente ei ole haldurile üle antud, määrab kohus pankrotimenetluse kestel halduri poolt kogutud dokumentide hoidjaks T Mitt’i (Õigusbüroo Armit OÜ, Paldiski mnt 22, Tallinn 10149).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.