Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuniku nimi
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. juuli 2009.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-24308
Tsiviilasi
Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu hagi IN, MM ja MN vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes.
Hagihind
15 700 krooni
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu kostjad: IN(isikukood XXX, elukoht XXX); MM(isikukood XXX, elukoht XXX); MN(isikukood XXX, elukoht XXX).
Lihtsustatud menetlus Menetluse liik
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 20 000,06 krooni. Kostja IN sõlmis õppelaenu saamiseks AS-iga Eesti Ühispank õppelaenulepingu . Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 15 000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle 12.11.2002.a. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5%. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt HaS § 361 lg 5 kostjad MM ja MN nende ja panga vahel sõlmitud limiteerimata käenduslepingute alusel. MM sõlmis limiteerimata käenduslepingu 12.11.2002.a ja samal kuupäeval sõlmis limiteerimata käenduslepingu ka MN. IN saadeti meeldetuletus ja palve tasuda olemasolev võlg 12.09.2003.a. Kirjad edastati ka käendajatele, milles teatati IN lepingust tulenevatest mitte täitmisest. Laenusaaja esitas pangale kirjaliku taotluse 24.09.2003.a, kuid kuna selline kokkulepe polnud seadusest tulenevalt võimalik, siis nõudis pank tuginedes HaS § 362 lg 1, hagejalt riigitagatise rakendamist 15 700 krooni suuruses summas. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal HaS § 362 lg 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutustele tasutud summa ulatuses. Hageja teavitas 27.11.2003.a kirjas laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevus tasuda hiljemalt 26.12.2003.a või taotleda maksegraafikut. IN taotles maksegraafikut 11.12.2003.a saadetud avaldusega. Avalduse alusel koostas hageja maksegraafiku ja edastas selle kostjale. Hoolimata koostatud graafikust ei täitnud kostja nõuetekohaselt oma kohustust. Seega pöördus hageja IN poole uue teatega 12.01.2006.a. Hageja pöördus kirjadega ka käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Täiendavalt saadeti meeldetuletused kostjatele 09.02.2006.a. 03.08.2007.a esitas IN uue taotluse maksegraafiku kohaldamiseks, mille vastati kirjaga 23.08.2006.a. Hoolimata kõikidest meeldetuletustest ja kohaldatud maksegraafikutest, pole kostja senini oma võlga riigi ees tasunud. Tulenevalt HaS § 362 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Eeltoodu põhjal on intressi ajavahemikus 26.12.2003-21.05.2009.a kogunenud summas 4 300,06 krooni. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale IN tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid toimetatud kätte kostja emale allkirja vastu 17.06.2009.a. Kostjale MN on menetlusdokumendid toimetatud kätte TsMS § 313 alusel 17.06.2009.a isiklikult allkirja vastu. Kostjale MM on menetlusdokumendid toimetatud kätte TsMS § 322 lg 1 alusel 18.06.2009.a. Kostjad pidid hagiavaldusele vastama 10 päeva jooksul alates materjalide kättesaamisest. Kostjad kohtule kirjalikku vastust nende vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 30 lg 1, kuni 31.12.2002.a kehtinud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 364 lg 1, 362 lg 1 ja 2 ja 3, võlaõigusseadus § 76 lg 1, § 115 lg 1 ja § 145.
ÕÕS § 30 lg 1 kohaselt isikud, kes on käesoleva seaduse jõustumise ajaks sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu saamiseks vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele, saavad õppelaenu ja maksavad selle tagasi enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tingimustel ja korras ning õppelaenulepinguga kehtestatud tingimustel ja korras kuni kogu laenusumma tagastamiseni. HaS § 364 lg 1 kohaselt laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või pärast õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus. HaS § 362 lg 1 kohaselt kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse § 364 lõigetes 1 ja 2 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses, lg 2 kohaselt kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses, lg 3 kohaselt riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5 protsenti aastas. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele 20 000,06 krooni. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viitamata täidetavaks. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 145 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu ja kautsjoni tasumisest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kuivõrd hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest, tuleb riigilõiv summas 4 000 krooni välja mõista solidaarselt kostjatelt riigi kasuks. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse
kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.
Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.