Tsiviilasi nr.2-09-12990
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-12990
Tsiviilasi
X AS hagi I. V. vastu tasumata maksete 8 985,10 krooni nõudes. Hageja : X AS ( reg.kood xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxx;xxxxxx ) Hageja volitatud esindaja : E. P. Kostja : I. V. (Is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kuna kostja võttis hagi õigeks täies ulatuses ning hageja ei ole soovinud asja arutamist kohtuistungil, lahendab kohus TsMS §404 alusel asja kirjalikus menetluse.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusvorm
2009.a.; Valga kohtumaja
Juhindudes TsÜS §5 ning KOS §13 ning AÕS §75 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.1,3,; ja TsMS § 162, §173, §404, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi I. V.
vastu täies ulatuses.
Välja mõista I. V. halduskulu, remondireservi ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 20.03.2009.a summas kaheksa tuhat üheksasada kaheksakümmend viis (8 985) krooni 10 senti ja menetluskuludena riigilõiv üks tuhat kaheksasada ( 1 800) krooni X AS-i ( a/k xxxxxxxxxxxxxx, AS SEB Eesti Ühispank) kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (30.06.2009.a.).
Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum xxxxxxxxxx-x, xxxxx linnas. Elamu xxxxxxxxxx korteriomanike üldkoosoleku otsusega 03.05.2007.a. nimetati elamu valitsejaks X AS. Hageja on täitnud talle pandud kohustust viia ellu korteriomanike üldkoosoleku otsuseid ning rakendab kaasomandi eseme valitsemiseks ja korrashoiuks vajalikke abinõusid. Kostja ei ole täitnud oma kohustust tasuda halduskulude, remondireservi ning tema osas maksmisele kuuluvate kommunaalteenuste eest. Võlgnevus on tekkinud perioodil juuni 2008.a. kuni veebruar 2009.a. Hageja märgib, et seisuga 20.03.2009.a. on kostjal halduskulu, remondireservi ning kommunaalmaksete võlg 8 985,10 krooni, millise võlgnevuse palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskuludena riigilõiv 1 800 krooni. Hageja avaldab nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses /tl.18/. Menetluse käik 01.04.2009.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostja on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses võtnud hagi õigeks täies ulatuses ja on nõus maksma iga kuu 1000 krooni võlgnevust kuus. Hageja avaldab, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Samas avaldab hageja et, ei ole nõus kostja poolt väljapakutud iga kuu makstava summaga ja kostja ei ole hageja poole pöördunud kompromissi saavutamiseks ja kostja võlgnevus on veelgi suurenenud /tl. 18/. Kuna kostja on kohtule teatanud, et võtab hagi õigeks ja, lahendab kohus TsMS § 404 asja kirjalikus menetluses. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja ei ole tasunud nõuetekohaselt halduskulu, remondireservi ja kommunaalteenuseid perioodil juuni
2 (3)
2008.a. kuni veebruar 2009.a. ning on 8 985,10 krooni.
tema võlg
hageja
ees seisuga 20.03.2009.a.
Materiaalõiguslik põhistus “Korteriomandiseaduse” (KOS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused /.../ . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; RT 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga xxxxxxxxxx-x, xxxxx linnas. Kostja ei täitnud maksekohustusi nõuetekohaselt ning kostja võlgnevus hageja ees perioodi juuni 2008.a. kuni veebruar 2009.a. on 8 985,10 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe. Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustisi “Võlaõigusseadus”
VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja menetluses on leidnud tõendamist, et kostja ei tasunud hageja poolt esitatud hooldustasu, remondireservi ja kommunaalteenuste arveid. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt hoolduskulu, remondireservi ja kommunaalmaksete võlgnevuse tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja ei täitnud maksekohustusi hageja ees (rikkus kohustust), on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist, s.h. võlgnevuse väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt välja mõista halduskuu, remondireservi ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa 8 985,10 krooni hageja kasuks. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 1 800 krooni /tl.2/ väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1 800 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.
Aare Kaldma Kohtunik 30.06.2009.a.
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.